on seotud indiviidi oma skeemidega, aitavad õppijal planeerida, täpsustada ja enda õpivajadusi strateegiatega ja käsitlusega endast kui õppijast reguleerida kognitiivseid protsesse
huve, vaid lõi ettevõtte põhinedes enese oletustel. Probleemi tagajärjed Ettevõtte teenitud tulud olid mitmeid kordi väiksemad, kui välja käidud kulutused. Isikliku autoga liikuvad inimesed eelistasid ajalehe kojukannet, mis aga nõudis lisainvesteeringuid. Müügitulu oli oodatust väiksem. Probleemi valdkond: ettevõtte juht Riho Kullassepp tegi vale juhtimis- ning konkurentsistrateegia valiku. Milliste strateegiatega oleks Riho Kullassepp suutnud ettevõtte pankrotistumise ära hoida? 2. Olukorra analüüs Olukorra ärahoidmiseks oleks tulnud Rihol arvestada strateegilise juhtimise 9-astmelise protsessiga, mis koosneb strateegilisest planeerimisest, rakendamisest ja hindamisest. Tekstist võib välja lugeda, et Riho tegutses ennatlikult, ärile kasukstulevaid uuringuid tegemata ning oli väga kindel, et tema äriplaani saadab suur edu (ajaleheturg oli küllastunud paljudest
keda me ohtlikeks ei pea, kuna nende kaubavalik on üsna väike ja inimesed ei tea nendest poodidest kuigi palju. Sihtturuks on erakliendid ning ka suurkliendid Meie esimene ettevõte tuleks Pärnu kesklinna lähedusse, edasi on püüd laiendada oma ketti ka Tallinna ja Tartusse. 6 3. TURUSTAMINE 3.1. Turustuskanalid Otsepakkumised sihtgruppidele Internet (lihtne ja konkreetne kodulehekülg) Müügijuhid ise oma strateegiatega (pakkumised personaalselt, telefoni teel, sooduspakkumised) Reklaam (internet, ajalehtedes, lendlehed postkastidesse jne.) 3.2 Turundusstrateegia Garantii toodetele 2 aastat, tasuda saab koha peal sularahas, kaardiga ning ülekandega. Püsikliendikaardiga soodustus -10%. Ettevõtte asukoht on kesklinna lähedus – inimestele lähedal, piisavad parkimiskohad, ruumi kauba laadimiseks. 7 4. TOOTMINE/TEENUSTE OSUTAMINE NING RISKID
kupongi, kuid ülejäänud mitte. Viimane grupp sai nii suupiste kui ka sooduskupongi. Erinevate teemade puhul oli osalistele antud ette päris elu stseen, et tulemused oleksid efektiivsemad. Mitmekülgse analüüsi põhjal toodi välja erinevused gruppide vahel, need kes said hüvitist ja need kes ei saanud, samaaegselt kontrollides osaliste talutavust ooteaja suhtes. Hüpoteetilised senaariod loodi, et taastamis strateegiatega manipuleerida. Hüpoteetiline manipuleerimis situatsioon loodi, kus mõned pidid ootama tund aega, et laud vabaneks. Õhtu lõpuks paluti igal grupil seitsme palli süsteemist hinnata õhtuga rahulolu ja käitumis viise, kas tuleksid tagasi sinna sööma ning kas soovitaksid edasi seda restorani. Uurimusetulemus: Uurimusetulemused näitavad, et iga grupi tolerantsus oli ühtne ooteaja intsidendi osas, seega võib eeldada, et andes informatsiooni ooteaja suhtes ei ole kuidagi efektiivne
Allikakirje: Riigi infosüsteemi teejuht: Eesti infopoliitika. Kasutatud 05.11.2015 https://www.ria.ee/teejuht/elu-infouhiskonnas/eesti-infopoliitika - Pealkiri: Eesti infopoliitika - Autor: - - Teema ja märksõnad: Infopoliitika; Eesti; tähtsus; infoühiskond - Kirjeldus: Räägib infopoliitikast üldiselt ja toob välja selle tähtsuse ning alguse. Infopoliitika on seotud pea kõikide ühiskonnaelu valdkondadega, riigi arengukavade ja strateegiatega. - Väljaandja: Riigi Infosüsteemi Amet - Kaasautor: - - Daatum: - - Vorming: Seletus veebis - Inforessursi identifikaator: https://www.ria.ee/teejuht/elu-infouhiskonnas/eesti- infopoliitika - Keel: Eesti - Õigused: -
valitsuse poliitikat. 11. Mida kujutab endast ühiskonna jätkusuutlikkus? Kuidas seda tagada? Jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Vaja on hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust, ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Seda tagatakse arengu planeerimisega pikema perioodi peale, nt võetakse vastu erinevaid strateegiaid. Strateegiatega peab kaasnema ka tegevuskava. 12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikkust? Jätkusuutlik valitsemine Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid.
Vähemalt pealkirja järgi. Mulle pakuvad huvi ka Rynes’i kirjutised. Kõik haakuvad minu teemaga hästi vähemalt pealkirja järgi otsustades. Rynes, S. L., Bretz, R. D., & Gerhart, B. (1990) „The importance of recruitment in job choice: A different way of looking“ ning huvitav tundub ka Rynes, S. L., & Barber, A. E. (1990) „Applicant attraction strategies: An organizational perspective“. See sobitub minu arvates eriti hästi Southwesterni programmi strateegiatega. Rynes, S. L., & Boudreau, J. W. (1986) „College recruiting in large organizations: Practice, evaluation, and research implications“. Rynes, S. L., Orlitsky, M. O., & Bretz, R. D. (1997) „Experienced hiring versus college recruiting: Practices and emerging trends“. Kadri Oviir Ajakirjandus ja kommunikatsioon II
Reageerib uutele sündmustele Ei õpitav Instructionism Selektionism Ebamäärasuse vältimine R-Strateegia kus toodetakse palju erinevate Põlvkonniti erinev keskkonna variatsioonidega järglaseid. Joonis 3. Toimetuleku strateegiad (Michael T. 2002:1015) Eelmainitud strateegiad on paralleelselt ühendatud projekti juhtimis strateegiatega. (Michael T. 2002:1016) Üks strateegia tavaliselt eirab ebakindlust piiratest sellega ökosüsteemilisi nišše, mis on lihtsad ja muutuvad väga lihtsalt. Sellisel juhul asitõendid on väikse osakaaluga ning on hea kaartistamisel. Paindlikku süsteemiga on instruktsioonid etteaimatavad, kus teatakse ebakindlust, poliitika vormi tingimusi α. (Michael T. 2002:1016) Praegult me liigume (viide tabelisse) esimese rea vasakusse veergu, kus on bioloogilised organismid arendamas õppeviise
on sõnale viha kaks erinevat tähendust. Esimene on siis, kui vastandiks on rõõm, siis mõeldakse lühiajalist seisundit. See võib olla suunatud nii objektile kui inimesele. Teise viha vastandiks on armastus, siis on pikaajaline seisund, eeldatavalt suunatud elusa inimese peale. (Vainik, Orav 2005 : 10 13) Nii vihasse, kui ka töökusse suhtumisel tuli esile ambivalentsi: ühest küljest nähakse neid positiivsena, sest üksikisiku seisukohalt on tegu reaalselt toimivate tõhusate strateegiatega. Teisest küljest hinnatakse viha sotsiaalselt taunitavaks, sest normiks on olla üksteisega kenad, liigset töökust sotsiaalsest normist hälbivaks, mida häbimärgistatakse keeleliste siltidega. (Vainik, Orav 2005 : 20) Viis, kuidas emotsioonikategooria rahva teadvuses elab, on üllatavalt mitmekesine. Valdkond ei paista olevat kõigi eestlaste teadvuses ühtviisi sisemiselt korrastatud. Kattuvused eri indiviidide emotsioonikategooriates on pigem mõistete kui sõnade
minimaalset ühisosa(üksmeelt, konsensust)ja on seega poliitilise süsteemi püsimiseks hädavajalik 2. poliitiline sotsialiseerumine sisendab vaateid, mis varjavadja kaitsevad valitseva rühmaülemvõimu. Osalemine poliitikas Albert O. Hirschmann: osalemist määravad kolm strateegiat. o Exit–“jalgadega hääletamine”. o Voice–osalemine, oma seisukoha kuuldavaks tegemine. o Loyalty–allumine, kohandumine, valitsevate strateegiatega kaasaminek Esindusdemokraatlikud vormid: osavõtt valimistest osavõtt valimiskampaaniast–nt kandideerides, vabatahtlikuna, kampaaniat korraldades kontakteerumine saadikute või ametnikega mõjutamine: lobby osalemine poliitilistes erakondadesja liikumistes Kollektiivne käitumine: Institutsioonidevälised reaktsioonid ühiskonnas toimuvale:
tasemel ning seetõttu ka erinevalt defineerida ja liigitada. Uurijad on õpistrateegiaid defineerinud konkreetsemalt kui teadliku tegevust, mida õpilased kasutavad, et jätta meelde infot ja õppida ning on rõhutanud, et strateegia võib olla valdkonna spetsiifiline või üldine. (Ots, 2005) J. Hattie, J. Biggs ja N. Purdie (1996) analüüsisid erinevaid õpioskuste alaseid uurimusi ning eristasid kolm õpioskuste valdkonda: 1. Kognitiivne (seotud konkreetsete meedejätmise strateegiatega) 2. Metakognitiivne (hõlmab planeerimist, protsessi jälgimist ja tingimustega arvestamist) 3. Afektiivne (käsitleb motivatsiooni ja enesetunnetust). (Üldoskused-õpilase areng ja selle soodustamine koolis, 2005, toimetaja Aivar Ots, Tartu ülikooli kirjastus) Kooli nõudmistega toimetulekuks vajalik sotsiaalne küpsus tähendab seda, et lapsel on tekkinud soov õppida, omandada uusi teadmisi. Tal on motivatsioon ja valmidus sihipäraselt
Töötukassa eelarve valmistab ette töötukassa juhatus, siis juhatus esitab eelarve projekti koos seletuskirjaga nõukogule. Nõukogu arutab töötukassa eelarve projekti kahel lugemisel ja kinnitab selle hiljemalt 30 päeva jooksul riigieelarve jõustumisest. (Riigiteataja...2012) Kontroll on tugev, erinevate auditite poolt. Siseauditi ülesandeks on anda töötukassa juhtorganitele kindlustunnet, et organisatsiooni tegevused on kooskõlas arengukava ja strateegiatega ning rakendavad juhtumis- ja kontrollmeetmeid nõutaval viisil. Siseauditi funktsiooni täidab töötukassas auditinõunik ning vajadusel kaasatakse väliseid siseaudiitoreid, nt 2011 aastal teostas Euroopa Kontrollkoda kahel korral kontrolltoiminguid. Samuti kontrollib riigikontroll ja finantskontrolliosakond rahandusministeeriumist. Leian, et töötukassas on kõik läbipaistev ja kuluefektiivne,
saada" tunneksin matelt õppima end süüdi" karistada" peaksin" Allikas: Deci & Ryan (1985) Tulemusi · Omaksvõetud regulatsioon sarnane sisemise motivatsiooniga, pealesurutud regulatsiooni korral ärevus kõrgem ja kaotusega toimetulekul kasutatakse mitteefektiivseid strateegiaid, omaksvõetud regulatsioon seotud positiivsete emotsionide ja efektiivsete strateegiatega (Ryan ja Cornell, 1989) · Vallerand et al Kanadas keskkooliõpilastel: omaksvõetud, sisemine motivatsioon oli koolist väljalangenutel madalam, autonoomia toetamine vanemate poolt oli seotud hilisema autonoomse motivatsiooni ja koolijäämisega Autonoomiat ja arengut toetavad vs takistavad keskkonnad · Kontrollivad ja informatiivsed keskkonnad (viivad erinevale arengule, läbi indiviidi interpretatsiooni) · Kontrollivad vanemad (tingimuslik armastus,
arusaamise ja mõistetava ettekujutluse tootest/teenusest ja selle kasutamisviisist, mis siis sööbib mällu ja kujundab soodsa hoiaku teenusesse/tootesse. Millised on konkreetsusuurimuse järelmid? – Suurema konkreetsusega firma-või marginimesid mäletatakse paremini ja nende baasil saab luua rohkem seoseid teiste kujutluses olevate mõistevastaste,objektide ja olukordadega. Kujutluse seostamine muude strateegiatega: 1. Visuaalsed analoogiad – Kui inimesele esitatakse võrdlusobjekt või analoogiad, siis mõju efektiivsus tõuseb. (Nt metafoori kasutamine) 2. Visuaalne kompade loomine – Visuaalsete sümbolite loomine nt ford plakatil lambipirn ja „Fordil on parem idee“ loosung. 3. või peibutisena NT : Tasuta, Säästke raha, Teeme ise. Reklaamteade võib sisaldada ka pilte aga põhitähtis on, et pildimaterjal käivitaks inimese kujutlusvõime. 4
Tegelikult on psühholoogilises faasis rohkem teha kui oma mõttemallid emotsioonide koha pealt paika panna ning oma automaatseid reflekse nendele vähendada. Peale oma emotsioonide kontrollimise õppimist tuleb selles faasis õppida neid kasutama. Kõigil emotsioonidel on füsioloogiline kasutegur- viha/raev annab adrenaliini ja energiat ja hirm kiirendab vaimset tööd. Selles faasis õpid oma raevu kasutama nii, et see oleks kooskõlas su strateegiatega. Adrenaliin ja energia, mille raev sulle annab aitavad sul võita endast suuremaid ja tugevamaid. Kui sind rünnatakse vallandab oht saada tõsiseid vigastusi sinus hirmu. Selles faasis õpid oma hirmu valmisoleku suurendamiseks kasutama. Olles lahingu ajal vaimselt valmis ning tähelepanelik, näed paremini oma ründajat ning tema vigu. Sinu hirm hoiab sind ärkvel, mis on lahingus ülivajalik. Rickson Gracie, kaotusteta NHB võitleja räägib oma filmis "Choke": "minu jaoks on
arusaamine ning töömälu rakendamine tulemuslikumaks muuta. 8 2. 3. 1. Mentaalne mudel Mentaalne mudel on konkreetse isiku mõtteprotsess sellest, kuidas maailm tema arusaamist mööda funktisoneerib. Mentaalsed mudelid vormivad meie käitumist ja määravad selle, kuidas me probleeme ja ülesandeid lahendame. 2. 3. 2. Strateegiad Töömälu efektiivsust lugemisel saab tõsta erinevate strateegiatega. On kindlaks tehtud, et lugejad, kellel on elav kujutlusvõime saavad ka loetud materjalist paremini aru, sest nad seostavad tihti loetavat oma kogemustega. Seega oleks üks tehnikatest loetu ajal loetu visualiseerimine. Nooremate lugejate jaoks on hea, kui teksti kõrval on olemas toetavad illustratsioonid, mis aitavad luua üksikasjalikumaid mentaalseid mudeleid ning see tõstab omakorda loetust arusaamist. Tehti kindlaks, et head illustratsioonid aitavad vähem kogenud või
Ülikool on avalikustanud ka audiitori hinnangu. (Tallina Ülikool 2012). Aastaaruande koostamisel järgitud Eesti hea raamatupidamistava nõudeid, mida kinnitavad oma kontrollides auditid. Siseauditi funktsiooni täidab töötukassas auditinõunik ning vajadusel kaasatakse väliseid siseaudiitoreid. Siseauditi ülesandeks on anda töötukassa juhtorganitele kindlustunnet, et organisatsiooni tegevused on kooskõlas arengukava, strateegiatega ja seadustega. Samasuguseid asjaolusid kontrollib omakorda veel riigikontroll ja finantskontrolliosakond rahandusministeeriumist. (Eesti Töötukassa...2012:9) Audiitori kohustus on kinnitada raamatupidamise paikapidavust ja vastavust headele tavadele. Asjaolu, et audiitori arvamus ei ole avalikustatud tekitab kõhklusi ka läbipaistvuse osas. Samas on majandusaasta aruande juhtimise lõigus toodud ära auditite tulemused. Olulisemad auditid 2012. aastal olid teostatud töötukassa enda
soovitused); • hinnata ja jälgida FATFi liikmete tegevust läbi vastastikuse hindamisprotsessi ning järelmeetmete rakendamise, et selgitada välja tehnilise suutlikkuse tase, rahapesu ja terrorismi vastase võitlemise meetodite rakenduslikkus ning efektiivsus, vastastikuste hindamisprotsesside ja järelmeetmete hindamismetoodikate ja ühtsete protseduuride täiustamine; • välja selgitada ja kaasata kõrge riskiga, mitte-koostööalteid võimualasid ja puudulike strateegiatega rahvusrežiime ning koordineerida tegevusi kaitsmaks rahvusvahelist finantssüsteemi nende poolt tulenevate ohtude eest; • FATFi soovituste täiel määral ja efektiivse elluviimise edendamine kõikides riikides FATFi regionaalsete ühenduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, kindlustada FATFi standarditest arusaamine ning vastastikuse hindamise ja järelmeetmete järjepidev rakendamine 9
riietus, sisustus jne); Staatussümbolid, nende mõtestamine -> identiteet tegutsejana –> Organisatsioon – ettevõte, selle erinevad vormid, aga ka ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel – >Leibkond, perekond – Tööjaotus ja soorollid, Pere-eelarve kujunemine Nt sissetulekuallikate ja kulude mõtestamine ja sotsiaalne markeerimine, selle seos rahakasutuse strateegiatega, majanduslikud suhted lähisuhtes - – Fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas – >Üksikisik- Seotus sotsiaalsete suhetega; Individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine; Identiteet (sisemine / omistatud): Kaupade ja teenuste tarbijana; aga ka professionaalina, ettevõtjana, juhina, tööandjana; 5. Loeng – kapitalide käsitlused Kapitali ja inimkapitali mõiste
• Sotsiaaltöötaja peaks toetama piisavalt tervishoiutöötajad ja vajaliku infrastruktuuri parandamise kaudu valitsuse ja erasektori abi, et tagada koolitus- ja täiendõppe kõigile füüsilise ja vaimse tervise pakkujatele. • Sotsiaaltöö haridus peab hõlmama õppekava, mis käsitlevad HIV / AIDS elukutse vaatenurgast. Sotsiaaltöötaja on kohustatud pidevalt täiendama oma teadmisi kõigis HIV-d puudutavates aspektides, sealhulgas olema kursis uute ennetamise strateegiatega, ravi ja hoolduse mudelitega, ravimite, teadusuuringute ja poliitikaga. Põhjalik toetus ja ravi IFSW toetab juurdepääsu teenustele, mis võimaldavad soodsa hinnaga katkematut hoolekannet. Õiglasemat ja lihtsamat ressursside, tugistruktuuride ja teenuste jaotust. Igal inimesel peaks olema jurdepääs tervisekindlustusele sõltumata maksevõimest Laste ja noorte kaitse ja psühhosotsiaalne toetus HIV/AIDS lastele
raamatupidamisväärtus). Üksus teenib aastas 80mln maksudejärgset tegevuskasumit ja loodab seda teha igavesti. Kui firma kapitali hind oleks 12.5% siis kas ta väärtus selle üksuse likvideerimisel suureneks? 22 See kas jätkata, likvideerida või projekt tervikuna maha müüa sõltub sellest milline nendest kolmest väärtusest on suurem. Kui jätkamisest tulenev väärtus on suurim siis pole teiste strateegiatega võimalust väärtust lisada Muudel juhtudel suureneb firma väärtus vastavalt kahe väärtuse vahele: Likvideerimine on optimaalne: Likvideerimisväärtus jätkuväärtus Eraldamine on optimaalne: Eraldamisväärtus jätkuväärtus 23 Ärikasumit saab väljendada Tulud * müügikäibe ärirentaablus (operating margin) = Ärikasum
põhimõtetest ja üksteise rollidest selles protsessis. Selleks, et personalijuhtimine kui tugifunktsioon aitaks kaasa organisatsioonide mõjususe, avatuse, läbipaistvuse ja teenuste kvaliteedi parandamisele laiemalt, tuleb asutuse tasandil tähelepanu pöörata personalijuhtimise valdkondade omavahelisele sidususele, terviklike personalipoliitikate olemasolule ning nende sobivusele organisatsiooni ja avaliku halduse strateegiatega. Ülesannete rohkusele vaatamata ei ole väikestel organisatsioonidel alati võimalik eraldi personalijuhti tööle rakendada. Võib jagada personali puudutavad tööülesanded ära osakonnajuhatajate vahel, kasutada sisseostetavat teenust personalialase dokumentatsiooni koostamine näol, või panna personalitöötaja ülesanded raamatupidaja ja/või sekretäri õlule. See võib aga tähendada personaliga tegeleva töötaja jaoks ajapuudust, mis omakorda tingib selle, et on
Äriplaan ja äriprojekt on mõisted, mida tihti kasutatakse läbisegi ja (selget) vahet tegemata, kuid neid tuleks selgelt eristada: · kui kavandamise objekt on BC, kasutada mõistet (ÄRI)PLAAN ja · kui kavandamise objekt on projekt, kasutada mõistet (ÄRI)PROJEKT. 24. ÄRIPLAAN/-PROJEKT: ÄRIJUHTUMI MÄÄRATLEMINE 1. Strateegiline sobivus: strateegiline põhjendus See aspekt näitab, kuidas antud projekt (ehk selle ulatus eesmärgid jm) sobivad organisatsiooni olemasolevate strateegiatega ning muutuste vajadust, mida projektiga kavatsetakse saavutada (vt tabel 1). Kokkuvõtvalt: leida (anda) vastused ka järgmistele kontrollküsimustele: · Kuidas (kui hästi) toetab väljapakutud projekt (mis on suunatud mingi probleemi lahendamisele ehk vajadusele) organisatsiooni strateegiaid ja prioriteete? · Kui mitte (hästi), siis kas on võimalik muuta projekti sisu (ehk haaret)? · Kas see projekt on üleüldse vajalik?
säästlikult täitma neid ülesandeid, mis aitavad organisatsioonil saavutada oma eesmärke. Tööjõu vajaduse planeerimine võimaldab vähendada värbamise ja koondamisega seotud kulutusi, leida optimaalne kasutus töötaja võimetele ja oskustele, arvestada tööjõu pakkumisega regioonis ja töötada välja efektiivne personalipoliitika. Tuleviku personalivajadus on kindlaks määratud organisatsiooni eesmärkide ja strateegiatega. Nõudlus töötajate järele tuleneb nõudlusest organisatsiooni toodete ja teenuste järele. Kontrollimine Kontrollimine on tegevuste jälgimise protsess veendumaks, et need teostatakse nagu planeeritud ja olulised kõrvalekalded korrigeeritakse. Efektiivne kontrollisüsteem kindlustab, et tegevused on teostatud viisil, mis viib organisatsiooni eesmärkide saavutamiseni. Kriteerium, mis määrab kindlaks
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärijuhtimine, Väikeettevõtlus Turu-uuringud Baaskonspekt Õppejõud: MA Eva Vahtramäe Mõdriku 2008 1. TURU-UURING 1.1. Turu-uuringu olemus Turunduses peab otsuste tegemisel arvestama firma positsiooniga turul, firma eesmärkidega ja alternatiivsete strateegiatega, et saavutada firma eesmärki. Informatsiooni vastamine tegelikkusele mõjutab nii firma hetke- kui ka tulevikupositsiooni. Seega on oluline, et firmas kasutatav informatsioon oleks võimalikult täpne ja kajastaks olukorda adekvaatselt. Turu-uuring on tihedas seoses firma turunduse planeerimise ja kontrollimisega (Pride). Turu-uuring tegeleb info kogumise, töötlemise ja analüüsimisega, mille käigus uuritakse inimeste hoiakuid, tundeid,
kauplemine, oksjon, eksperthinnang jne). 3. Organisatsioon: · ettevõte, selle erinevad vormid · aga ka ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel · Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika 4. Leibkond, perekond: · Tööjaotus ja soorollid · Pere-eelarve kujunemine Nt sissetulekuallikate ja kulude mõtestamine ja sotsiaalne markeerimine, selle seos rahakasutuse strateegiatega (V.Zelizer) · Majanduslikud suhted lähisuhtes - Fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas (V.Zelizer): Nt Rahakasutuse ritualiseeritud vormid sotsiaalse suhte olemuse markeerimiseks (vrdl ,,kurameerimine", abielu, prostitutsioon) Hooldussuhete kommertsialiseerumine: õiglase tasu ja tasu kohasuse probleem, põimitus soorollidega 5. Üksikisik · Seotus sotsiaalsete suhetega;
Asukoht 4 4 4 3 4 2 4.3. TURUSTAMINE 4.3.1. Turustuskanalid (kirjeldus) - Otsepakkumised sihtgruppidele (väikeettevõtted, korteriühistud, e-mail jne.) - Internet (teeme lihtsa ja konkreetse kodulehekülje, mis annab kliendile infot ja kontakte) Virtuaalkeskkonnas on vaja tänapäeval kohe kindlasti mingi märk maha panna. - Müügijuhid ise oma strateegiatega (pakkumised personaalselt, telefoni teel, sooduspakkumised) - Partnerlusleping ehitusfirmadega. - Reklaam (internet, kuulutused ajalehtedes, lendlehed postkastidesse jne.) 4.3.2. Müügitoetus (kirjeldus ja kulutused) Müügitoetuse liik Ühik, hind Maht Summa Reklaam 1000.- 5 5000.- 4.3.3. Müügiprognoos
· võimukultuur, mille aluseks on juhi võimutäius, tugev kontroll, poliitilisus ja ettevõtlikkus; · rollikultuur, mida iseloomustab klassikaline bürokraatlik struktuur (täpne tööjaotus, protseduurireeglid); rollid on tähtsamad neid täitvatest inimestest; domineerib positsioonivõim, eksperdivõimu talutakse; · eesmärgikultuur: tähelepanu keskmes on lõpuleviidud töö põhimõttel: eesmärk pühendab abinõu; igaüks teab eesmärke, probleeme; tegeldakse strateegiatega, poliitikate 4 ja süsteemide väljatöötamisega; väärtustatakse inimeste asjatundlikkust (eksperdivõim) ja panuseid; rühmatöös on põhiline hea koostöö; · indiviidikeskne kultuur: vaba indiviidide kogu, meeldiv õhkkond, konfliktide vältimine; arvestatakse nii ühiseid kui isiklikke eesmärke. Tegelikkuses on need sageli segud erinevatest kultuuridest.
Konkreetsust on nimetatud ka kujutlusväärtuseks. Sõna või lause kujutlusväärtus tähistab tõenäosust, et sõna või lause põhjustab inimeses sellise kujutluspildi, mida suudetakse täpselt kirjeldada. Inimese episoodilise mälu kaasamine reklaami mõjuprotsessi on edukam konkreetse nimetuse korral. Kui reklaamija tahab edasi anda toote omadusi, on abstraktse omadussõna asemel parem kasutada konkreetset nimisõna, mis kannab neid omadusi näidisobjektina. Kujutluste seostamine muude strateegiatega: 1) Visuaalsed analoogiad – kui inimesele esitatakse võrdlusobjektid või analoogiad, siis mõju efektiivsus tõuseb. 2) Visuaalne kompade loomine – „Fordil on parem idee!“ Pilt+lause. 3) Visuaalsete eelhäälestuste kasutamine – eelhäälestus on ülevaade, mis toimib pilgupüüdjana või peibutisena reklaami teemasse sissejuhatamisel ning koos teate põhipunktide esitamisega loob vastuvõtjal hoiaku teate vastuvõtmiseks. Pildimaterjal peab käivitama inimese kujutlusvõime.
eelarvamused ja eelistused. Nähtuse, nagu lapse spontaanse iseseisev avastamine, väärtustamine ja julgustamist, peab endiselt arvesse võtma , väikelaste õpikeskkonna struktureerimisel. Kuid selleks, et lahendada pildilisi probleeme, vajavad lapsed ka aktiivset abi (a) ümbritsevas visuaalkultuuris oma intuitiivsete huvide järgimine. b) aidata neil saavutada kujutamisel ootustele vastav pilt. ja (c) uurida nende kujunemisjärgseid metakognitiivseid võimeid seoses nende pildi tegemise ja strateegiatega, mis võivad selle tegemist parandada. See tugineb nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutele mõeldud näidete kasutamisele ja valmisolekue arutlemaks viiside üle, läbi mille saaks edasiarendada ja laiendada joonistamise süsteeme, nii et need sobiks laste spetsiifiliste vajaduste ja ambitsioonidega. Samas propageerides palju suuremat tundlikkust ja kultuuriliste mudelite kasutamist, varajase lapsepõlve hariduses, on
(1) Metsa pindala poolest on Euroopa Liit kuuendal kohal maailmas, kusjuures metsad on mitmekesised, hästi majandatud ja suure majandusliku potentsiaaliga. Metsanduse õigusliku aluse puudumine aluslepingutes takistab paraku Euroopa metsanduspoliitika käivitamist. Euroopa metsandusstrateegia on vaatamata asjaomase õigusliku aluse puudumisele siiski välja töötatud ning selles keskendutakse eeskätt säästvale arengule ja kasutatakse ära vahendid, mis on seotud ühenduse strateegiatega mitmetes muudes valdkondades, nagu maaelu areng, arengukoostöö. õigusaktide ühtlustamine, teadustegevus, statistika jne. (1) 5 1. Metsade tähtsus Euroopa liidus Euroopa Liit (EU) on üks suuremaid osalejaid ülemaailmses metsanduses. Rootsi, Soome ja Austria liitumine 1995. aastal kahekordistas ELi metsaga kaetud pindala (see suurenes 113 miljoni hektarini, millest 87 miljonit hektarit on majandatav mets), samal ajal suurenes
väärtust nii olemasolevate aktsionäride kui võimalike tulevikuinvestorite silmis". Nagu David M. Messick ja Max H. Bazerman "The Leadership Quaterly" ajakirjas ilmunud artiklis väitsid, et tegevjuhid, kes teevad kõrgematasemelisi otsuseid suudavad vältida eetilisi vigu. Parandades otsustamise kvaliteeti tähendab see automaatselt ka seda, et arvestatud on ka kõigi tegevuste tagajärgedega. See aga viitab täpsele riskihindamisele koos võimalike strateegiatega. Kui vähegi võimalik peaksid juhid oma otsused rajama informatsioonile mitte eelaimdustele. Kui olukord on esmakordne, siis parim teejuht on pöörata tähelepanu reaalsusele, mitte aga mälule ja intuitsioonile. Äris on samuti nagu teaduses- ebausaldusväärne informatsioon on sama hea, kui pettuslik ja andestamatu. On juhtumeid, kus juhil ei ole muud võimalust, kui teha otsus subjektiivse intuitsiooni baasil. Kuid neil on võimalus vältida mõningaid moonutatud otsuseid
inimesed õiges kohas õigel ajal, kes on võimelised efektiivselt ja säästlikult täitma neid ülesandeid, mis aitavad organisatsioonil saavutada oma eesmärke. Tööjõu vajaduse planeerimine võimaldab vähendada värbamise ja koondamisega seotud kulutusi, leida optimaalne kasutus töötaja võimetele ja oskustele, arvestada tööjõu pakkumisega regioonis ja töötada välja efektiivne personalipoliitika. Tuleviku personalivajadus on kindlaks määratud organisatsiooni eesmärkide ja strateegiatega. Nõudlus töötajate järele tuleneb nõudlusest organisatsiooni toodete ja teenuste järele. Personali värbamine ja valik Organisatsiooni edukus sõltub sellest, millised on tema töötajad. Kui organisatsioon suudab ligi meelitada piisavalt kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, on tal lihtsam saavutada oma eesmärke. Personali värbamine on vastava võimekusega kandidaatide leidmise, määratlemise ja ligimeelitamise protsess
Pere-eelarve kujunemine Pere-eelarve kujunemine o Nt sissetulekuallikate ja kulude mõtestamine ja sotsiaalne markeerimine, o Nt sissetulekuallikate ja kulude mõtestamine ja sotsiaalne markeerimine, selle seos rahakasutuse strateegiatega (V.Zelizer) selle seos rahakasutuse strateegiatega (V.Zelizer) Majanduslikud suhted lähisuhtes Majanduslikud suhted lähisuhtes
kasutamises). Samas pole see eristus binaarne, vaid moodustab pigem eri vaadete kontiinumi. Võib näiteks argumenteerida, et loodusel küll on sisemine väärtus, kuid selle tajumiseks on vaja inimese osalust. Samuti võib võtta seisukoha, et osal looduse elementidest on sisemine väärtus ja teistel mitte (nt väärtus ainult kõrgematel organismidel, terviklikel ökosüsteemidel vms). Erinevad arusaamad looduse väärtusest seostuvad erinevate strateegiatega praktilises looduskaitses, nt keskkonnaõiguses (Cristopher Stone'i (põhimõtteliselt keskkonnaõiguse alusepanija) 1972. a juhtum kaevandusega mäele üks osapool väitis, et kuna ühtegi inimsubjekti ei kahjustata, siis pole probleemi, Stone aga arvas, et tuleks kohtuasja vaadata samamoodi, nagu vaadatakse laste või puuetega inimeste probleeme, kes end ise kaitsta ei saa mägi kui miski, mis ise ei saa end ise kaitsta; kohtusüsteemis võeti kasutusele
Haridus oli priviligeeritud. Hoolimatus laste suhtes. Keskaeg (s.saj-15.saj), Uusaeg (16.saj-1914/18). Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Hakati uskuma oma saatuse kujundamisesse. Töökasvatus sotsiaalprobleemide leevendamine. Sotsiaalpedagoogilise mõtlemise ja tegevuse algust võib täheldada kesk- ja uusaja piiril. Püüdlused lahendada hädasolijate probleeme poliitiliste või pedagoogiliste strateegiatega. Aitame inimest sel määral, et ta saaks ennast ise edasi aidata. J.L.Vives (1493-1540) - Hispaania humanistlik filosoof. Nõudis rahvakoolituse laiendamist riigi toel. Rõhutas avaliku võimu vastutust sotsiaalsete probleemide likvideerimise eest. Arendas töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi orbude ja vaeste laste aitamiseks. Lapsed õppisid ja tegid tööd, selleks, et saaksid õppida. Organiseeris rahakorjanduse vaeste inimeste tarbeks
selle muutuse tasalülitamise konkurentide poolt, sest vastasel korral väheneb nende müük. Sellise tegevusega aga lõikavad nad hinnamuutuse algatanud ettevõttel ära võimaluse müüki märkimisväärselt kasvatada. 23. Konkurentsist lähtuvad hinnakujundusmeetodid: - hinnaliidrid, - status quo, - võistupakkumise hinnad Konkurentsist lähtuv hinnakujundus on esindatud ka teist tüüpi turgudel (monopolistliku konkurentsi turud) terve rea strateegiatega: - tavapärane hinnatase, - müüki toetav hinnatase, - igapäevased madalad hinnad, - läbiräägitavad hinnad. Tavapärane hinnatase (Customary pricing). Toodete hinnad kujundatakse traditsioonilise e. standardiseeritud taseme järgi. Eeldatakse, et tarbijad ei aktsepteeri harjunust erinevat hinda. Sel juhul kasutavad kõik konkurendid samale tasemel jäävaid hindu, isegi kui nad peavad selleks toodet kohandama. See hinnakujundus on üsna
Poliitikute eesmärk on erinevate vähemuste majanduspoliitilise tegevuse soosimine, kusjuures sellega seotud kulu püütakse jagada võimalikult märkamatult valijate enamiku vahel. Selleks on poliitikutel tarvis kas vajalike meetmete ärajätmist või hoopis liigset sekkumist. Selline tegutsemine pole mõistagi kooskõlas läbimõeldud ja majanduspoliitika teooriaga põhjendatud majanduspoliitiliste strateegiatega ega ühiskonna kui terviku eesmärkidega. Majanduspraktikas kujunevad perioodiliselt toimuvatest valimistest tulenevalt nn poliitilised konjunktuuritsüklid. Valitsus mitte ei stabiliseeri majanduslikku konjunktuuri, vaid hoopis toodab tsükleid. Lähtekohaks on arusaam, et valijad ei orienteeru valimistel mitte niivõrd üksikutele parteiprogrammidele (kes neid loeb?), kuivõrd hoopis tegelikule majandusolukorrale
käigus fikseeritakse turunduse eesmärgid ja nende eesmärkideni jõudmise teed. Turunduse planeerimisetegevuse lõpptulemuseks on turundusplaan. Turundusplaani võib koostada: ühtse kogu firmale eraldi kindlatele toodetele või tooteseeriatele erinevatele sihtturgudele eraldi firma strateegilistele äriüksustele korporatsiooni divisjonidele jne. Oluline on siinjuures aga kindlasti jälgida seda, et kõik osad oleksid kooskõlas firma üldiste - äriplaanis määratletud eesmärkide ja strateegiatega. Kui ettevõttes on koostatud mitu erinevat turundusplaani, siis kokku peavad nad moodustama ühtse tervikliku turundusprogrammi. 2 Vastavalt toodetele, firma vajadustele ja sellele, millisel sihtturul tegutsetakse, tuleks paika panna turundusplaani ajaperiood. Turundusplaani võib koostada nii mõneks kuuks, aastaks, kaheks aastaks, kuid ta võib olla koostatud ka mitmeteks aastateks. Pikemaks
Paremad ehk elitaarsed tingimused, kui o Juhi suhtes näidatakse üles austust, juhikultuur, karismaatiline liider o Juht ei tegele igapäevase lihtsate asjadega- sellega tegeleb tugipersonal o Eeldab head delegeerimise oskust 6 o Tugipersonal peab olema professionaalne ja toimekas o Kui juht peab üldisemalt suunama, strateegiatega tegelema o Tegemist on püsiva ja suure organisatsiooniga o On vaja koordineerijat, selget juhti, selgeid ja ühtseid otsuseid 4. Mis on vastandlike väärtuste raamistik ja mis on selle idee? Mis on juhi tüübi negatiivne tsoon ja mis positiivne? (Quinn) On neli organisatsiooni mudelit, millel on erinevad kriteeriumid efektiivsuseks ning mis asuvad erinevatel väärtuste telgedel.
(Watts: "politic" ja "polite") Eelistatud (preferred) vastused reeglina: Kutse kutse vastuvõtmine Palve palve täitmisega nõustumine Väide väitega nõustumine Mitte-eelistatud (dispreferred) vastused: Kutsest keeldumine, palve tagasilükkamine, ` väitega mitte-nõustumine) kõik sellisel juhul, kui nad kuulaja "nägu" haavavad. Browni ja Levinsoni on kritiseeritud termini "strateegia" eest. Nad hoiatavad küll, et tegemist pole tingimata teadlike strateegiatega, kuid termin/metafoor on tõepoolest eksitav. Aasia kultuurides väga paljud "strateegiad" morfoloogilised (nn austusväljendid honorifics kuuluvad sõnade "külge"). Enamasti kasutatakse viisakusstrateegiaid (või vahendeid) kõigis kultuurides teadvustamatult, teadvus suudab keskenduda ainult väga piiratud alale. Teadvustada on neid kergem kirjutades. Kriitikat on tekitanud ka termin "ähvardus". Võiks rääkida ka üldisemalt "näo eest
Juhtimisttiilid (ümberkujundav/transformeerimine – karismaaatiline juht vs tehinguline/pragmaatiline – pigem seotud tasu karistus juhtmis mustriga, tasustatakse juhul kui alluvad täidavad oma lubadused ja ülesanded suunatud normidele kuuletumisele. Juhid on pigem autoriteedid.) Otsene – mida juht vahetult teeb, kaudne – seostub stiilide ja strateegiatega ja vahendav mõju 31 o Internaalsed juhid proaktiivsed ja innovaatilisemad ning on valmis võtma riske. Eksternaalsed pole nii innovaatilised vaid lähevad pigem kindla peale välja. Internaalsed on tugevama ja julgemaotsustusega kui eksternaalsemad. Internaalid analüüsivad ja töötlevad infot paremini läbi ja süstematiseerivad seda infot
Andmekogumis meetodi paikapanek Sobivate muutujate leidmine ja operatsionaliseerimine Valimi koostamine ja uuringu koha määratlemine Uurimisinstrumendi disainimine (nt.küsimustik) Uurimisdisain ehk uurimiskujundus !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! • Plaan kuidas koguda andmeid ja analüüsida tulemusi, andmaks vastus püstitatud uurimisküsimustele. • Uurimisdisain paneb paika, milliseid andmeid on meil vaja uurimisküsimustele vastamiseks, milliste meetodite ja strateegiatega neid koguda ning analüüsida • Sisaldab: – Uurimisprobleemi sõnastamist – Uurimisküsimusi ja uurimiseesmärke – Teooriat, mis on uuringu kontseptuaalseks aluseks (või aluseks hüpoteesidele) – Uurimisstrateegiat – Andmekogumismeetodi valikut ja selle põhjendust – Muutujaid (sõltuv ja sõltumatu) ja nende operatsionaliseerimist – Valimi koostamist ja selle põhjendust Hea uurimisdisain • Hea uurimisdisain on loogiline, sidus ja terviklik:
ajal või paigas teine. Näiteks sigivad ühel aastal paremini kakud, kes on spetsialiseerunud toituma rabakanadest, teisel aga need, kes närilistest. Teine põhjus, miks esineb üheaegselt mitu strateegiat, on isenditevahelised erinevused, mis võivad siis olla kas geneetiliselt määratletud voi keskkonna poolt mõjutatud. Strateegia on evolutsiooniliselt stabiilne, kui selle viljelemine ei anna võrreldes teiste strateegiatega suuremat konkurentsieelist. Sedasi eksisteerivad mitu strateegiat üheaegselt ja sõltuvad teineteisest. 45. Miks, vaatamata miljardeid aastaid kestnud evolutsioonile (looduslikule valikule) pole liigid ideaalselt kohastunud? Liigid on väljakujunenud suuremas osas moodunud aegadel mil tingimused olid teised ja muutused on vahepeal olnud kiiremad, kui evolutsioon neile järgi jouab. Loomulikult pole mõeldav keskkonnamuutuste ennustamine. Nii kannatavad tänapaeval paljud liigid inimmõju
Poliitikute eesmärk on erinevate vähemuste majanduspoliitilise tegevuse soosimine, kusjuures sellega seotud kulu püütakse jagada võimalikult märkamatult valijate enamiku vahel. Selleks on poliitikutel tarvis kas vajalike meetmete ärajätmist või hoopis liigset sekkumist. Selline tegutsemine pole mõistagi kooskõlas läbimõeldud ja majanduspoliitika teooriaga põhjendatud majanduspoliitiliste strateegiatega ega ühiskonna kui terviku eesmärkidega. Majanduspraktikas kujunevad perioodiliselt toimuvatest valimistest tulenevalt nn poliitilised konjunktuuritsüklid. Valitsus mitte ei stabiliseeri majanduslikku konjunktuuri, vaid hoopis toodab tsükleid. Lähtekohaks on arusaam, et valijad ei orienteeru valimistel mitte niivõrd üksikutele parteiprogrammidele (kes neid loeb?),
annaabi.ee 
