Situatsiooniülesanne, spordiajaleht (0)

Mis oli strateegial viga?
Situatsiooniülesanne
1. Probleem
Situatsiooniülesande puhul on probleemiks see, et juba teisel ajalehe väljaandeaastal tuli välja kuulutada pankrot . Mõju on suur ning mõjutab tervet organisatsiooni. Probleemi tasandiks on organisatsioon ning probleem on ettevõtte juhil, Riho Kullassepal.
Probleemi tunnused

• Müük ja saadav tulu jäid oodatust väiksemateks, kulutused aga olid suured.
  
• Inimesed ei soovinud ajalehti osta mitte kioskist, vaid nad eelistasid kojukannet.
  
• Selgus, et ei ole piisavalt lugejaskonda, kes nende lehte ostaks.
  

Probleemi põhjused

• Raha paigutus oli vale - kapitalimahutused nõudsid poole Riho varandusest; ajaleht pidi ületama konkurente nii trükitehniliselt kui sisuliselt; parimatele ajakirjanikele maksti palgaturutasemest kolm kuni viis korda rohkem; kirjeldused olid illustreeritud rohkete fotodega; ajalehe mahuks oli 24 või 32 lehekülge, kolmandik sellest oli värvitrükis; miljonikroonine reklaamikampaania .
  
• Ei uuritud klientide eelistusi ja põhirõhk müügis pandi kioskitele.
  
• Võib arvata, et Riho ei viinud läbi erinevaid uuringuid , et selgitada välja klientide huve, vaid lõi ettevõtte põhinedes enese oletustel.
  

Probleemi tagajärjed

• Ettevõtte teenitud tulud olid mitmeid kordi väiksemad, kui välja käidud kulutused.
  
• Isikliku autoga liikuvad inimesed eelistasid ajalehe kojukannet, mis aga nõudis lisainvesteeringuid.
  
• Müügitulu oli oodatust väiksem.
  

Probleemi valdkond : ettevõtte juht Riho Kullassepp tegi vale juhtimis- ning konkurentsistrateegia valiku.
Milliste strateegiatega oleks Riho Kullassepp suutnud ettevõtte pankrotistumise ära hoida?
2. Olukorra analüüs
Olukorra ärahoidmiseks oleks tulnud Rihol arvestada strateegilise juhtimise 9-astmelise protsessiga, mis koosneb strateegilisest planeerimisest, rakendamisest ja hindamisest. Tekstist võib välja lugeda, et Riho tegutses ennatlikult, ärile kasukstulevaid uuringuid tegemata ning oli väga kindel, et tema äriplaani saadab suur edu (ajaleheturg oli küllastunud paljudest väljaannetest; inimesed soovisid saada lehte tellimisega; linnas jäi spordifanaatikutest puudu, kes loeksid just neile mõeldud päevalehte; jne). Lähtudes teooriast tuleks teha väliskeskkonna analüüs, selgitades välja missugused trendid võivad mõjutada organisatsiooni; välja selgitada ohud ja võimalused; tööjõu analüüs, materiaalsete ja rahaliste ressursside analüüs; selgitada välja plussid ja miinused ning kindlasti tuleks strateegiaid rakendada. Kindlasti oleks tulnud teha SWOT analüüs (Strateegilise juhtimise protsess, õpik lk 74).
Kuna Riho Kullassepa kaubamärk ei olnud inimeste seas tuntud, tekkisid kohe sisenemisbarjäärid. See raskendas ajalehega turule tulekut (esimesel tegevusaastal ilmnesid mitmed raskused ja kuna ajaleheturg oli küllastunud paljudest väga erineva tiraažiga väljaannetest, ei taganud ajalehe väljalaskega seotud miljonikroonine reklaamikampaania märkimisväärset edu). Kuna müügil oli palju sarnaseid tooteid (asendustoodete oht), jäid kliendid truuks seni loetavatele ajakirjadele ja –lehtedele. Kliendid ei näinud mõtet hakata ostma spetsiaalselt spordilehte, kui enamus päevalehti kajastas spordisündmusi (1990-ndate keskel ilmus huvilistele nii spordiajakiri kui ka –ajaleht. Lisaks neile olid spordileheküljed kõigil vabariiklikel ja maakonnalehtedel). Kuna autodega kliendid oleksid soovinud ajalehte koju saada ning mitte sellele ise kioskisse järele minna (ostjate mõjuvõim ), oleks kohe sellele mõeldes tagatud parem sisenemine turule. (Michael Porteri tegevusalade analüüs, õpik lk 77).
Konkurentsiedu valiku puhul peab juht valima kolme strateegia vahel. Riho on valinud diferentseerumisstrateegia, mis tähendab, et kasutusel oli kaasaegne tipptehnoloogia, kõrgekvaliteediline paber, palgatud olid parimad spordiajakirjanikud . Strateegia puhul oleks tulnud eelnevalt teha kulude-tulude analüüs, sest selliste kulude puhul on ajalehe hind viis krooni liiga madal. Ei suudetud saavutada ettevõtet edasi vedavat kasumit.
3. Probleemi lahendamine
Riho Kullassepp oleks suutnud ettevõtte pankrotist päästa, kui ta oleks kõike läbimõeldes teinud. Päästnud oleksid erinevad turu analüüsid ning uurimised, klientide eelistuste välja selgitamine ning kuidas oleks kõige odavam, kuid samas siiski efektiivsem kliente tootest informeerida. Riho kulutas ulmeliselt suure summa reklaamile ning pani põhirõhu kioskimüügile, selle asemel oleks tulnud kohe alguses keskenduda hoopis kojukandele. Päästnud oleks ka see, kui ettevõtte projekti oleks alguses, kui edu polnud veel garanteeritud, vähem investeeritud. Seljuhul oleks hiljem olnud vahendid, millega ettevõtet rahastada ning kahjud ei oleks nii suured olnud. Riho oleks pidanud turule sisenedes ebaeduga arvestama. Tema valitud strateegiad olid valed. Alguses oleks tulnud ettevõte tuntavaks teha ja kindel olla, et on olemas vajaminev klientuur ning alles siis hakata tegelema kvaliteediparendamisega, tipptehnoloogia kasutamisega ning parimate spordiajakirjanike palkamisega ja neile kõrge palga maksmisega.