Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toitlustuskorralduse teadusartikkel (0)

1 Hindamata
Punktid
Tartu Ülikool
Pärnu Kolledž
Teadusartikkel
Application of the Concept of Multi -phase Experience to Wait Management in Restaurant Services“
Pärnu 2018
Sissejuhatus:
Paljudes teeninduskohtades peavad kliendid ootama teenindust. Klientide rahuloluga mängib suurt rolli teenuse kvaliteet ja ooteaeg. Pikad ooteajad võivad olla ebamugavad kliendile isegi siis, kui restoranis pakutav toit on aktsepteeritav, aga negatiivsed tunded võivad vähendada nende rahulolu söögiga. Chebat ja Filiatrault (1993) tegid uuringu, et sellist kliendi käitumist võib võrrelda halo efektiga. See tähendab, et kliendi hinnangut ei mõjuta ainult lõpptarbija poolt pakutav teenus, vaid ka teenuse pakkumise protsess, mida sisaldab ka ooteaeg. Arvestades neid negatiivsed tagajärgi peavad restoranijuhid mõtlema välja tõhusad meetodid, et vältida pikka ooteaega. Kliendil on kolm söögikogemuse etappi : esimene ehk eelprotsess, mis seisneb teenuse osutamisele. Teine etapp on protsessi käik, mis osutub teenuse käigus. Kolmas on protsessi järgne etapp, mis toimub pärast teenuse osutamist. Sellised etapid võimaldavad restoranijuhtidel kindlaks teha, millises etapis tuleb teha rohkem jõupingutusi ja suurendada kliendirahulolu ning käitumist. Tihtipeale igavus ja aja teadlikkus on omavahel ühendunud mõisted. Kui kliendil on toitu oodates igav ja ümberringi ei toimu midagi põnevat, siis tihtipeale jälgib ta pingsalt aja möödumist. Kliendil, kellel on põnev ja ümberringi toimub midagi huvitavat, siis ooteaeg kulgeb palju kiiremini vastavalt Zakay’i (1989) mudeli paigutusele.
Uurimuse eesmärk:
Artikli peamine eesmärk oli välja arendada söögikohtade ootamise juhtimisstrateegiaid, ning testida nende strateegiate mõju vastavalt klientide rahulolule. Uuringu etapid on eelnevalt töödeldud protsessi käigus ja protsessi järgselt. Igale toitlustusetapile tehakse test, kus katsetatakse erinevate juhtimisstrateegiate mõju. Kui on tehtud kindlaks, mis etapp vajab täiendamist, on juba teisejärguline uurimine .
Hüpotees:
Et testida hüpoteesi uuringuid , tuli välja töötada erinevaid taastamisstrateegiaid manipuleerimiseks. See võib leevendada kliendi rahulolematust tulenevast pikast ooteajast. Taastamise strateegiad varieerusid kolmel tasandil: eelprotsessi valmistamine, protsessi käik ja protsessi järgne. Nende kolme protsessi käigus pakuti inimestele kolme kompensatsiooni: pakuti tasuta suupiste , sooduskupongid ja eeldatav summa ooteajas. Selles uuringus osales kokku 800 inimest. Osalejad kogunesid kokku lavastatud söögikohta ja neil paluti ette kujutada olukorda, kus nad einestasid oma nö. lemmik restoranis reede õhtul. Tekkis hüpoteetiline olukord, kus ühel inimesel võiks tekkida juba ühe tunnine ooteaeg. Suhtumine ja personali poolt pakutav teenindus oli kõigis kaheksas stsenaariumis identne. Pool osalejatest said kirjeldatud olukorra, kus nad said teada kindla ooteaja. Teine pool sai lugeda stsenaariumit, kus nad ei teadnud eeldatavat ootaega.
Uurimusemeetod:
Uurimuse meetodina kasutati otsest klienditeenindust, erinevaid hüpoteese ning suures osas teoreetilist baasi. Osalejatel paluti ette kujutada, et nad õhtustavad reede õhtul oma lemmik restoranis. Iga senaario juures oli kaks gruppi, need kes said ooteaja informatsiooni ja need kes ei saanud. Taastamiseks aeglase teeninduse osas, anti ühele grupile tasuta suupiste ja teisele mitte ning viimases grupis said 100 osalejat tasuta kupongi, kuid ülejäänud mitte. Viimane grupp sai nii suupiste kui ka sooduskupongi. Erinevate teemade puhul oli osalistele antud ette päris elu stseen , et tulemused oleksid efektiivsemad. Mitmekülgse analüüsi põhjal toodi välja erinevused gruppide vahel, need kes said hüvitist ja need kes ei saanud, samaaegselt kontrollides osaliste talutavust ooteaja suhtes. Hüpoteetilised senaariod loodi, et taastamis strateegiatega manipuleerida . Hüpoteetiline manipuleerimis situatsioon loodi, kus mõned pidid ootama tund aega, et laud vabaneks. Õhtu lõpuks paluti igal grupil seitsme palli süsteemist hinnata õhtuga rahulolu ja käitumis viise, kas tuleksid tagasi sinna sööma ning kas soovitaksid edasi seda restorani.
Uurimusetulemus:
Uurimusetulemused näitavad, et iga grupi tolerantsus oli ühtne ooteaja intsidendi osas, seega võib eeldada, et andes informatsiooni ooteaja suhtes ei ole kuidagi efektiivne kliendi rahulolu ega lojaalsuse suhtes. Autor ei saanud esimest hüpoteesi toetada tänu sellele. Järgmise uurimuse tulemusena oli näha, et rahulolu oli märgatavalt suurem grupis kus prooviti parandada kogemust läbi suupiste ja kupongi, kui need kes seda ei saanud. Kõige kõrgem üldine rahulolu õhtuga ja kes olid nõus kindlasti edasi soovitama restorani ning ise tagasi naasma, esines just nendes gruppides kes said nii suupiste kui ka sooduskupongi. Uurimusetulemus näitab, et vastutulek kliendile ning intsidendi taastamine parendama rahulolu kliendis tohutult ning tuleks arendada ettevõtetes, sest pikaajalises mõistes tooks see vaid kasumit. Autor sai vaid osaliselt toetada teist hüpoteesi ning ülejäänud nelja sai täielikult.
Kokkuvõte:
Uurimusetulemusena on ilmselge, kui teenindus on aeglane ja ooteaeg venib pikaks, et kliendi rahulolu muuta ebameeldivast paremaks, tuleks pingutada selle taastamises läbi erinevate strateegiate. Lähtuvalt nendele uuringutele tuleks restorani juhatajatel läbi töödelda erinevaid oote strateegiaid mis tõstaks kliendi rahulolu ning naasmis taset.
Kuus uurimus hüpoteesi loodi, H1a väidab, et kliendid kes saavad ooteaja informatsiooni eelprotsessis, näitavad kokkuvõttes suuremat rahulolu kui need kes seda ei saanud.(Ei toeta) H1b väidab, et kliendid kes saavad ooteaja informatsiooni eelprotsessis näitavad positiivsemaid kavatsusi, näiteks lojaalsust restoranile ning soovitavad edasi, kui need kes seda ei saanud.(Osaliselt toetatud)
H2a väidab, et kliendid kes saavad tasuta suupiste protsessi käigus näitavad kokkuvõttes suuremat rahulolu kui need kes seda ei saanud. (Toetatud)H2b väidab, et kliendid kes saavad tasuta suupiste protsessi käigus näitavad positiivsemat kavatsust edasi rääkimise ning lojaalsuse suhtes, kui need kes seda ei saanud. (Toetatud)
H3a näitab, et kliendid kes saavad protsessi lõpus sooduskupongi näitavad kokkuvõttes suuremat rahulolu kui need kes seda ei saanud. (Toetatud)H3b väidab, et kliendid kes saavad lõpp protsessis sooduskupongi näitavad positiivsemat kavatsust restoranist edasi rääkida ning enda naasmist, kui need kes seda ei saanud.(Toetatud)
Toitlustuskorralduse teadusartikkel #1 Toitlustuskorralduse teadusartikkel #2 Toitlustuskorralduse teadusartikkel #3 Toitlustuskorralduse teadusartikkel #4 Toitlustuskorralduse teadusartikkel #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor victoriavunk Õppematerjali autor
Teadusartikkel
„Application of the Concept of Multi-phase Experience to Wait Management in Restaurant Services“

Sarnased õppematerjalid

STRATEEGILISE TEENINDUSKONTSEPTSIOONI MUUTMINE
138
doc

STRATEEGILISE TEENINDUSKONTSEPTSIOONI MUUTMINE

SISUKORD Sissejuhatus 4 1. SRATEEGILISE TEENINDUSKONTSEPTSIOONI TEOREETILINE OLEMUS 6 1.1 Kättetoimetamissüsteem 7 1.2 Rajatise kujundus 12 1.3 Asukoht 15 1.4 Järjekordade haldamine 17 1.5 Teenindustase 20 1.6 Kvaliteet 24 1.7 Mahu ja nõudluse juhtimine 29 1.8 Informatsioon 32 2. ESMOFON AS TEGEVUSE ANALÜÜS 33 2.1 Esmofon AS lühitutvustus 33 2.2 Esmofon AS teenusepakett 35 2.3 Strateegilise teeninduskontseptsiooni o

Ärijuhtimine
KLIENDISUHETE JUHTIMINE JA LOJAALSUS
31
doc

KLIENDISUHETE JUHTIMINE JA LOJAALSUS

LISAMATERJAL KLIENDISUHETE JUHTIMINE JA LOJAALSUS Eva Vahtramäe 2 EESSÕNA Viimastel aastatel kliendisuhete juhtimise parendamist Eesti ettevõtetes iseloomustab ühelt poolt püüd rakendada CRM'i (Customer Relationship Management, kliendisuhete juhtimine, ingl. k) ja teiselt poolt odavate pakkumiste reklaamikampaaniad. Kahtlemata mõlemad rakendused leiavad klientides vastukaja, üks pikemas ja teine lühemas perspektiivis. Soliidsemates ettevõtetes (näiteks Eesti Mobiiltelefon, Tallinna Vesi) on klassikaline kulude juhtimine muutumas kliendikeskseks tulude juhtimiseks. Kui ettevõtte põhialused pole paigas, suhted pole rajatud usaldust ja pühendumist väärivatele printsiipidele ning tegevusele, siis ajavad lojaalsusprogrammid kliendi lihtsalt segadusse. Klientide harjumuste ja vajaduste analüüsimiseks on erinevaid meetodeid, alates lihtsate küsimuste esitamisest ostu/müügiprotsessis kuni CRM'i ja TQM'

Klienditeenindus
Tarbijakäitumine eksam konspekt
28
pdf

Tarbijakäitumine eksam konspekt

Tarbijakäitumine 1. TARBIJAKÄITUMISE OLEMUS JA PÕHIMUDELID 1.1. Tarbijakäitumise ja tarbija olemus Tarbija on lõpptoote või teenuse kasutaja. Tarbija ei ole alati toote ostja ja kasutaja. Isik, kes ostab toote endale või oma perele tarbimiseks. Inimesed erinevad üksteisest vanuse, sissetuleku, hariduse, elulaadi jm alusel ning see mõjutab nende ostutoiminguid. Tänapäeva tarbijale iseloomulikud käitumistunnused: x valib teadlikult, esitab kõrgeid nõudmisi x soovib tooterühmast parimat x nõudlik toote suhtes ja teadlik kvaliteedist x ostab maitsest lähtuvalt x ostab ehtsaid tooteid x kaubanduse suhtes kriitiline x nõudlik teeninduse suhtes x soovib proovida uusi asju x skeptiline reklaami suhtes x hindab isikupära. Tarbijakäitumise all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi. Tarbijakäitumise mõistmist on vaja toodete segmentimisel ja positsioonimisel, toodete arendamisel ja uute

Tarbijakäitumine
Kvaliteedijuhtimise konspekt
67
pdf

Kvaliteedijuhtimise konspekt

Mainori Kõrgkool Kvaliteedijuhtimine Quality Management (õppematerjal) Koostanud: dotsent Katrin Kreegimäe Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................4 1. Kvaliteedi olemus............ ....................................................................................5 1.1.Toote kvaliteet..................................................................................................6 1.2.Teenuse kvaliteet..............................................................................................7 1.3.Protsessi kvaliteet.............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi t?

Inimeste juhtimine organisatsioonis
Turundus ja müügijuhtimise alused
38
odt

Turundus ja müügijuhtimise alused

Kas need testid mis on lisatud on lihtsalt harjtamiseks ? Ning milline on kodutöö ja millal seda peab tegema? Õppeaine läbinud üliõpilane: 1. Saab aru turunduse spetsiifikast 2. Oskab kasutada turundusmeetmestiku ehk 4P kõiki elemente eraldi ja leida võimalusi nende integreerimiseks 3. Teab oma tarbijate sihtrühma segmenteerimise, oma toodete positsioneerimise ja brändimise, turustuse ning turunduskommunikatsiooni põhireegleid 4. Omandab põhiteadmised turundusuuringutest 5. Mõistab müügi protsessi ja erinevaid kliendikäitumisi 6. oskab toote/teenuse müügihinda kujundada ja kaitsta 7. oskab kasutada erinevaid müügi lõpetamise tehnikaid Kursuse sisu: 1.Turunduse juhtimine ettevõttes. Turundusliku idee hindamine, eesmärgi saavutamine lähtudes turu trendidest ja vajadustest. Toote ja teenuse sarnasus-erinevus. Turundusmeetmestik(McCarthy 4P-d).. Toode ja teenus, tootearendus. Unikaalse müügiargumendi väljaselgitamine - USP. Hind, hinnakujunemise prot

Majandus
Nõustamise põhialused
21
docx

Nõustamise põhialused

Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Kliendile on oluline, et ta tuleb kellegi juurde kindlal ajal jne, see motiveerib nei

Nõustamine
Teenindussuhtlemine – kliendikesksus
59
doc

Teenindussuhtlemine – kliendikesksus

Teenindussuhtlemine ­ kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen

Teenindus
Turundus
21
doc

Turundus

1.TURUNDUSE MÕISTE Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Turunduse mõistet on püütud lugematul hulgal erinevate definitsioonidega väljendada, eri ajajärkudel on olnud rõhuasetused neis erinevad. Toome siinkohal välja neist kaks, mõlemad pärinevad P.Kotlerilt: *,,Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele" *,,Head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad loovad turgusid. Juhtpositsioon võidetakse kätte uute toodete, teenuste , elustiilide ja elatustaseme tõstmise viiside ettekujutamise kaudu." Kasumit taotlevad äriorganisatsioonid soovivad müüa kaupu ja teenuseid nii, et see ennast ära tasub. Kuid turundusprobleeme on teistelgi organisatsioonidel, näiteks mittetulundusühingutel ja riigiasutustel. Õppeasutused võitlevad õpilaste, muuseumid ja teatrid külastajate, kirikud poolehoidjate pärast ning nad kõik vajavad raha. Turundusega tegelevad

Turundus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun