Kvalitatiivse uurimismeetodi uuringutüübid (0)

Kvalitatiivse uuringu kriitika
D. Silvermani kohaselt on sotsiaalteaduste metodoloogiliste õpikute kvalitatiivsed uuringud omavad vähetähtsat uurimissuunda, mille eesmärk peaks olema ennast uurimisprobleemiga paremini kurssi viia ning kasutada kantitatiivset uurimismeetodit. Paljud kriitikud peavad kvalitatiivset uurimismeetodit ebausaldusväärseks ning toovad välja hulk tegureid, mille seas on näiteks intervjuude ebatäpne transkribeerimine ja transkribeeringute tõlgendamine ning intervjuu lühikestel vestluskatketel põhinevaid tõlgendusi ja järeldusi.
Kvalitatiivsete uuringute eetika
Eetiliste nõuete järgimine on nõutud mistahes uuringute läbiviimisel. Eetiliste probleemidega puutub uurija kokku uuringu kõikidel etappidel: teemavalikul, info kogumisel, info kogumiseks juurdepääsu taotlemisel, saadud andmete tõlgendamisel ja analüüsimisel, uurimistulemuse kirjutamisel . Samas kõikide eetika nõuete järgimine võib uurimuse tulemusrikkust oluliselt langetada. Paljud autorid arvavad, et siiamaani puudub universaalne uurimiseetika.
Kvalitatiivse uuringu kavandamine
Kvalitatiivse uuringu kõik staadiumid on omavahel tihedas seoses, mille uuringus toetutakse spiraalikujulisele mõtlemisele. Uuringu läbi viimisel on oluline mitte keskenduda oma isiklikele tähelepanekutele või ootustele, sest see hakkab kogutud info tajumist moonutama. Järeldustele jõudmiseks on vaja korduvalt tagasipöörduda uuringu läbitud etappide . Andmete kogumine, analüüsimine ja sellest kirjutamine peaksid toimuma üheaegselt. Uuringus kasutatavad meetodid, loodud kategooriad ja teooriad peavad olema õigustatud ja põhjendatult valitud.
Teooria kasutamise võimalusi Creswelli järgi:

• Teooria kui seletus teatud hoiakule või käitumisele, mida võib täiendada muutujate, konstruktsioonide ja hüpoteesidega;
  
• Teooria teatud teoreetile läätse või vaatenurgana;
  
• Teooria kui uuringi lõpptulemus;
  
• Sõnaselgelt väljendatud teoreetilise orientatsiooni puudumine ehk mitte ühegi eksplitsiitse teooria rakendamine.
  

Uurimisküsimus peab olema maksimaalselt täpselt sõnastatud, sest vastasel korral küsimuse määratlematus tekitab suuri andmete virnasid, mida on raske analüüsida. Uurimisküsimusest oleneb ka metodoloogiline valik ehk milliste meetoditega saab küsimusele vastuse.
Uuringute tüübid võrdlemisi
Olemus
Uuringu käik
Andmete kogumine ja analüüs
Usaldusväärsus
Juhtumiuuring
Uuritavaks on ilming selle loomulikus keskkonnas. Eeldab läbiviijalt oskust kuulata, oskust olla paindlik, olla kriitiline ja erapooletu.
Hüpoteesi või eesmärgi püstitamine, analüüsiüksuse määramine, mustrite sobitamine
Dokumendid , arhiivmaterjalid, intervjuud, vaatlused, tooted, kunstiteosed. Kolm analüüsistrateegiat: toetumine teoreetilistele lähetustele, võistlevate seletuste kasutamine, juhtumi kirjeldamine.
Kasutatavad strateegiad ja võtted ei ole täpselt määratud. Tõese tulemuse saamiseks suuremad nõudmised uurija itellektile, isiksusele ja emotsioonidele.
Fenomenoloogiline uurimus
Uuritavaks on inimlik kogemus, mille aluseks on kellegi subjektiivne kogemus. Juurdeopääs maailmale on läbi oma kogemuse.
Kogemuste kirjeldamine uuritava poolt, uuritava kogemuse kirjeldamine uurija poolt, nähtuse struktuuri ja mitmepalgelisuse välja toomine.
Intervjuud, küsimustikud
Analüüsi etapid: andmestikuga tutvumine , tähendusüksuste tekkimine, tõlkimine teaduskeelde, tähendusvõrgustikude moodustumine.
Usaldusväärsust võib mõjutada uurijaprofiil.
Etnograafiline uurimus
Uuritavaks objektiks on pikemat aega jälgitav kultuuriline rühm.
Vaadeldavate inimeste loomuliku iseloomu jälgimine, stiimulite tõlgendamine, nähtuse olemuse avastamine.
Intervjuu , vaatlus , dokumentide kogumine
Andmete analüüs: andmestikku iseloomustavate üldmõistete ja seaduspärasuste leidmine.
Usaldusväärsust suurendab uurimiskonteksti tundmine ja oma tähelepanekute ja eelarvamuste eristamine.
Põhistatud teooriat loov uurimus
Induktiivse loogika abil info kogumine ja analüüs.
Teema kohta küsimuse püstitamine, sensibiliseerivate mõistete leidmine, avatus uutele vaatenurkadele.
Andmete kogumine ja analüüs on põimitud protsesid ning toimuvad üheaegselt. Saadud andmete kodeerimine .
Hägustub kunsti ja meetodi piir, meetodi rakendamise keerukus.
Tegevusuuring
Uuritavaks objektiks on väiksem grupp, millele uurimisel rakendatakse sekkumisprojekte ning vaadeldakse nende mõju.
Uuringu kavandamine-tegevusevaatlemine- reflektsiooni spiraal, kus igat etappi suhestatakse süstemaatiliselt teisega .
Intervjuud, kirjalikud tagasisided, koosolekuprotokollid, päevikud, märkmikud jm. Projekti pidev jälgimine ja süstemaatiline andmete kogumine.
Uurimisobjekt on liiga spetsiifiline ja kindla olukorraga seotud, ähmaselt määratud eesmärgid ja meetodid.
Fenomenograafiline uurimus
Uurimisobjektiks on inimeste kogemused, nende kirjeldamine, mõistmine ja analüüsimine.
Nähtuse või mõiste välja selekteerima, seisukohtade liigituste moodustamine, sihtgrupi intervjueerimine , tähendusklasside moodustamine.
Intervjuu, kirjutised, joonistused, tegevuse vaatlused.
Vähemstruktureeritud analüüsivorm, andmekogu tõlgendamine.
Reliaabsust ja valiidsust näitavad mil määral arusaamade kategooriad osavõtjate arusaamadele.
Narratiivne uurimus
Uuritavaks objektiks on elulood ja jutustatud lood.
Lugude kogumite hankimine ja analüüs.
Intervjuu, kirjad, autobiograafiad, päevikud, trükidsed.
Analüüsis keskendutakse sündmuste põhjuslike seoste esitamisele.
Pikk keeruline analüüsimise protsess, võib esineda kinnitamata, inimeste emotsioonidest mõjutatud andmetel.