ANATOOMIA 27-28 LOENG (0)

SISESEKRETSIOON
Sisesekretoorsed näärmed saadavad oma produktid verre (hormoonid) või rakuvahelisse ruumi
Välissekretoorsed aga saadavad produktid keha pinnale või kehaõõnde. (higi, rasu- ja mitmesugused seedeelundite näärmed, sülje, mao, kõhunäärmed, soolenäärmed)
Maks toodab sappi .
Hormoon transporditakse pärast väljutust efektorrakuni, efektorrakk – selle hormooni jaoks tundlik retseptor . Hormoon saab avaldada mõju oma retseptori kaudu.
Distants , millega hormoon tekib on alla mm.
Mao limaskesta ECL rakud toodavad histamiini , ja toimub vastas olevale parietaalrakule.
: KOPEERI SIIA PILT!!!!!!!!!hormoonide transport

Vere kaudu (endokriinne transport)

Parakriinne transport - hormoontransport rakuvälises ruumis vahetus naabruses olevatele rakkudele.

Neurokriinne – närviraku aksonite kaudu toimuv transport, toimub neurosekretoorse raku tuumas ja sealt liigub hormoon piki aksonit närvilõpmele. Närv võib olla neuroendokriinne või neuroparakriinne (kui toimib naabruses olevale teisele neuronile).
Hormoon tekib neuroni kehas, vabaneb sünapsipilusse

Autokriinne – hormoon tekib samas rakus, milles ta vabanes. Rakk võib saata verre ka, aga rakumembraani peal on retseptor, mille suhtes hormoon tundlik on. Selle kaudu reguleeritakse tavaliselt endokriinse raku aktviisust nt. Pidurdav võim tavaliselt kui endale tagasi toimib. Aga võib ka stimuleeriv olla.
Sisesekretsiooni rühmad:

Klassikalised sisesekretoorsed näärmed – näärmed, mis on suhteliselt hästi tuntud, uuritud, aastaid, hüpofüüs e ajuripats , käbinääre, kilpnääre, kõrvalnääre,, neerupealised, kõhunääre, sugunääre. Kõhu- ja sugunäärmed on seganäärmed (nii välis- kui sisesekretoorne osa).

Mitteklassikalised näärmed – difuusne (laialihajutatud) neuroendokriinne süsteem (DNS). Siia kuuluvad organismis erinevates kudedes hajutatult lausa üksikult paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti palju on näärmerakke seedekulglas , mao limaskestas , NS-is.
HORMOONIDE TOIMEMEHHANISM
Avaldab toimet efektorrakule vastava retseptori kaudu. Retseptorid võivad paikneda efektorraku membraani peal - membraanretseptoriteks, või raku sees - tsütosooli retseptorid. Tsütosooli retseptoritega sarnanevad rakutuumaretseptorid. Hormoon seondub oma retseptoriga ja käivitab pärast seda rakus erutusprotsessi. Teise retseptoriga hormoon kokku ei sobi, mõju on väiksem. Adrenaliin ja noradrenaliin võivad stim nii alfa kui beeta retseptoreid. Igal hormoonil oma retseptor. (Lukk, mille avamisel on aint üks võti.) Raku sees toimub iseloomuliku vastusreaktsiooni teke teisaste virgatsainete vahetusel. Hormoon pärast seondumist retseptoriga käivitab rakus reaktsioonide ahela, kus on teisane virgats . Võimalikke rakusiseseid süsteeme on mitmeid, erinevad hormoonid käivitavad temale iseloomuliku raja, mis lõppkokkuvõttes viib vastava raku reaktsiooni tekkeni. Nt lihase kokkutõmbeni või lihase lõtvumiseni, siis teise sisesekretoorse näärmeni, siis teise hormooni tekkeni, või ensüümi tekkeni. Esimene virgats on hormoon ise või mediaator . Mediaator käivitab protsessi, kus on teisane virgats.
Näärme hüpo ja hüperfunktsioon
Hüpofunktsioon – näärme alatalitlus , hormooni toodetakse normaalsest vähem või üldse mitte, näärmele iseloomulikud vastused on kas liiga nõrgalt väljendatud või puuduvad.
Hüperfunktsioon tähendab ületalitlust, hormooni ülemäära palju. Ületalitlusel hormooni toimed võimendunud. Kilpnäärme hormoonide üks toimeid on stimuleerida südame kokkutõmbeid. Kasvuhormooni liigprodutsiooni korral hiigkasv e gigantism , keha proportsionaalselt arenenud, tekib akromegaalia (etteulatuvate luude liigsuurkasv),
Hüpotalamo hüpofüsaarsüsteem
Kaks alasüsteemi:

Hüpotalamuse hüpofüsiotroopne ala, hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs) – hüpotalamuse hüpofüsiotroopses alas paiknevad neurosekretoorsed rakud. Nendes neurosekr. Rakkudes toodetakse kahesuguseid hormoone: liberiine ja statiine. Liberiinid – releasinghormoonid (RH), vabastavad; statiinid – inhibeerivad, pidurdavad
Hüpof hormoonid laskuvad oma tekke rakkudest piki aksonit allapoole ja jõuavad hüpofüüsi varre piirkonnas olevasse veresoonte kapillaaristikku ja sellest edasi liiguvad nad eessagarasse (hüpofüüsi eessagar). Sellest kapillaaristikust edasi liiguvad eessagarasse. Selle vereringe omapära- võrgustikust hormoonid ei lähe üldisse vereringesse, vaid otsekohe näärme hüpofüüsi. Liberiinid stimuleerivad eessagara hormoonide teket, statiinid pärsivad.

Hüpotalamuse kaks neurosekretoorset tuuma – nucleus paraventrikularis ja nucleus supraopticus. Nendes kahes tuumas tekivad ADH ja oksütotsiin. Need kaks hormooni laskuvad piki supraoptilise ja paraventr aksonit valmiskujul tagasagarasse, tagasagarast vastavate stiimulite mõjul lähevad verre.
Vahe: eessagara hormoonid eessagaras endas l ja s kontrolli all, tagasagara hormoonid hüpotalamuses.