-1- 9.veebruaril kell 19.00 toimus Estonia kotserdisaalis kontsert "Beethoveni Viies sümfoonia". Kontserdil oli kavas : Sergei Prokofjev. Klaverikontsert nr 3 , C-duur Ludvig van Beethoven. Sümfoonia nr 5, C-moll Kontserdil esinesid : Vladimir Mistsuk (klaver, Venemaa) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Nikolai Aleksejev Vladimir Mistsuk pianist Sündis 13.jaanuaril 1968.aastal Leningradis, õppis 1975-86 St.Peterburgi muusikakoolis, 1986-91 St.Peterburgi Konservatooriumis ja Sibelise nimelises Akadeemias Soomes. 1992-93 Madriidi Muusikaakadeemias, 1989.aastal sai esimese preemia ülevenemaalisel klaverimängijate konkursil, Tsaikovski-nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat. Vladimir Mistsuk on maailmas aktiivselt tegev kontsertpianist ning Peterburi konservatooriumi professor. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) peadirigent Nikolai Aleksejev Praegu kuulub ERSO-sse 100 muusikut ning orkester an
· 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia · 2005 Rahvusmõtte auhind · 2009 Heliloomingu preemia · 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk4 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis 4 Sama allikas 4 Rein Rannap Rein Rannap sündis 6. oktoobril 1953. aastal ja on eesti helilooja, pianist ja improvisaator. Tema isa Heino Rannap, muusik, pedagoog, muusikapedagoogika uurija. Ema Ines Rannap, viiulisolist, pedagoog, muusikakriitik.5 Haridustee · 19651972 õppis Rein Rannap Tallinna Muusikakeskkoolis. · 19721977 õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Virve Lippuse klassis klaveri erialal. · 19771979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis.
kooripoeem "Lehekülgi Sakalamaa kroonikast" (1982). Lisandunud on aga ka vaimulik temaatika, nagu teostes "Kaks jubilatsiooni" solistile, koorile ja orelile (1986) või "Glorificatio" sopranile, tenorile, segakoorile ja kammerorkestrile (1990). Olav Ehala (31.07.1950 Tallinn), helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Oli aastatel 1970--1975 Noorsooteatris muusik ja 1975--1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Suure Vankri preemia 1997. Muusikalid: Sabata krokodill (1972), Oliver ja Jennifer (1972), Buratino (1975), ja Johnny (1980, koos J. Nõgisto ja P. Volkonskiga), Thijl Ulenspiegel (1987) Sven Grünberg (24.11
list materjali meie 20. sajandi esimese poole levimuusika ajaloo kohta. Olles keskendunud kogu eesti levimuusika ajaloo talletamisele, leidub siin ka hulgaliselt nimesid ja andmeid, mis aitavad tuvastada džässi arengu seisukohalt vajalikke sündmusi ja isikuid. Siiski on V. Oja- 5 Ernest Ansermet (1883–1969), kuulus Šveitsi dirigent ja helilooja, avaldas 1919 esimese arvestatava artikli džässmuusikast (Kernfeld 2002 II: 50); Robert Goffin (1898–1984), Belgia muusik, kriitik, poeet, jurist, avaldas esimese džässiraamatu; 1922–23 juhtis Brüsseli Ülikooli tudengite džässbändi Doctor’s Mysterious Six. (Kernfeld 2002 II: 50). 6 Intervjuu siinkirjutajale 8.02.2005. 7 Terminid “estraadimuusika” ja “estraadiorkester” tulid Eestis kasutusele nõukogude perioodil ja nagu U. Loop vestluses siinkirjutajaga mainis, nõuti nende terminite kasutamist ka uurimustes. 13
nende levitamisele. Näit. lasi ta ühe lauluviiside raamatu Peetri kirikuspruukimise (kasutamise) tarvis kinni aheldada, et raamat kaotsi ei läheks. Gregorius oskas ka helisid oktavitesse järjestada. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist. Gregooriuse laul on: · roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul
Trento kirikukogu poolt heakskiidetud teoste hulka. Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus, seda võib mõista kui kokkuvõtet Madalmaade kompositsioonipõhimõtetest, mis on selitatud erakordse puhtuseni. Veel on ta loonud hulga hümne ja vähemalt 400 motetti. Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 15321594) 1532-1594, V pk, omaaegne Euroopa imetletuim muusik, teoseid kokku üle 2000. Stiilist raske kõnelda, ühendanud oma loomingus parima oma ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muusikast. Hilisemas loomingus domineerib kannatuse ja surma teema, lustlikud ilmalikud laulud on pärit peamiselt noorusajast. Suure osa elust pühendas eelkõige kirikumuusikale. Võrreldes teistega on Lassuse väljenduslaad impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem. Tal oli leidlikkust kasutamaks julgeid võtteid, mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele.
Kõik kommentaarid