Isikutaju (0)

Sisukord
Sissejuhatus 2
1.1. Isikutaju erisused 3
1.2. Isikutaju näo äratundmisel 4
Kokkuvõte 6
Viidatud allikad 7
Lisad 7

Sissejuhatus

Isikutaju erineb teiste suuresti nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist tõlgendama. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. (Isikutaju...)
Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. (Isikutaju...)
Isikutaju on teiste inimeste tajumine , mõistmine ja hindamine. Isikutaju on kõige vähem obejtiivsem. Isikutaju mõjutavad õppimine, IQ, võimed, vilumused, huvitd, emotsioonid, ootused, esmärgid, kogemused, motivatsioon, isiksus, hinnangud ja intuitsioon . (Inimese tajumine...)
Isikutaju ja tajumine üldse on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi . Tajunähtused hõlmavad suhtlemist kõigis selle aspektides . (Isikutaju...)
Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid , mitmesugused ärritajad ) vahetu mõjuga meeleelunditele. Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta. (Isikutaju...)1. Tajuliigid

1.1. Isikutaju erisused

Rahulolu suhetega võimaldab situatsiooni hinnata positiivsemalt. Eelnevad kogemused aga suunavad hinnangu andmist. Eelarvamused panevad alateadlikult situatsioone hindama kindlal viisil. Ootused kujundavad meie taju. Olemasolev informatsioon võimaldab objektiivsemalt hinnata situatsiooni. Meeleolu määrab stiimulite iseloomu, mida tajume. (Inimese tajumine...)
Teise isiku teate vastuvõtmisel saab välja tuua omaette isikutaju milleks on tekstitaju . Tekstitunnetus mõõdab seda, mis ulatuses ja kuivõrd vastuvõtja suudab mõista, mida teate edastaja ise oluliseks ja keskseks peab. (Isikutaju)
Situatsioonitaju tähendab konkreetse olukorra põhiolemuse ja eripära mõistmist. See on alati subjektiivne, sest igaüks suhtleb omaenda pilgu läbi loodud situatsioonis. Kontaktitunnetus on seotud psüühilise kontakti olemasolu või puudumise tajumises. Kontaktitaju on vastastikuse mõistmise saavutamiseks äärmiselt oluline. (Isikutaju)
Mõistmistaju on veendumus , et ollakse partneriga mingis küsimuses üksteisele arusaadavad. Mõistmistaju puudumisel on usalduslik suhtlemine raske, kui mitte sugugi võimatu. (Isikutaju)
Distantsitaju mõõdab vastastikuse läheduse, avatuse ja intiimsuse määra tunnetamist. See aitab otsustada, mida partner peab kohaseks või lubatavaks, seega millist avatuse astet valida. (Isikutaju)
Rühmataju on väikese grupi mitmesuguste omaduste ühistegevuse iseloom, võimusuhted ja emotsionaalne ühtsus. See hõlmab ka grupi kui terviku poolt endale suunatud ootuste tajumist. (Isikutaju)

1.2. Isikutaju näo äratundmisel

Teiste isikute äratundmine on inimese üks silmapaistvamaid visuaalseid võimeid. Nägude äratundmisega tegelevad ja puutuvad inimesed kokku igapäevaselt. Antud protsess annab inimestele võimaluse kontakteeruda teiste inimestega ning ühiskonnas eksisteerida. See toiming on väga elementaarne ja iseeneslik, ning üldjuhul inimesed selle keerukuse ja olulise peale ei mõtle. Nägude äratundmine omab olulist rolli näiteks pangakaardi identifitseerimisel, turvakontrollis, järelvalvesüsteemides ning on ühtlasi inimeste käitumise fundamentaalseks alustalaks, tagamaks efektiivse sotsialiseerumine teiste inimestega. Isikute nägude tajumise üheks probleemiks on erinevate näoilmete tundmine . Selgeid erinevusi täheldatakse tuttavate ja võõraste nägude äratundmise vahel. Kui nähakse kuulsat ja tuntud inimest panka röövimas, suudetakse hiljem konkreetne isik tõenäoliselt kindlaks teha. Ent uuringud on näidatud , et võõraste isikute äratundmisel võib esineda erinevaid probleeme. Seega võib öelda, et tuttavaid inimesi tuntakse ära paremini kui võõraid inimesi. Ka R. Jenkins ja M. Burton on kirjeldanud tuttavate nägude äratundmise aspekti. Juhul, kui tegemist on tuttava näoga, paraneb märgatavalt tuvastaja võime vastavat isikut ära tunda. Näiteks suutsid tudengid tuvastada nende lektori ära kahel fotol, isegi kui tegemist on väga madala kvaliteediga piltidega. Seega on kirjanduse andmetel isikute nägude tuvastamisel võtmekohaks näo tuttavlikkus. Rahvusvaheline julgeolek ja kuriteo ennetamine sõltuvad tihti inimeste võimest tuvastada, kas konkreetne isik on see, kes ta väidab ennast olevat. Uuringutega on näidatud, et üllatavalt keeruline on tuvastada nägu foto peal. Sellist ülesannet, mis on tihti vigade tekkeid soodustav, täidavad iga päev passikontrolli ning turvakontrolli töötajad ja politseinikud. Inimese näos eksisteerib väga palju informatsiooni, mis edastab visuaalset teavet. Näo tuttavlikkusest olenevat erineb märkimisväärselt informatsioon, mida suudetakse tajuda. (Samsonova 2013)
Seetõttu mida tuttavam on inimese nägu, seda rohkem informatsiooni suudetakse näost välja lugeda. Eksperimentaalsed andmed toetavad fakti, et näo tuttavlikkuse aspekt mõjutab näo tajumist isegi kõige varajasemas faasis. (Samsonova 2013)
Võõraste isikute nägude puhul keskendutakse rohkem näojoonte tunnustele, nagu nina, silmad jne. Tuttavate nägude äratundmisel toetutakse aga pigem holistilisele strateegiale, mis hõlmab tervet näopiirkonna analüüsi. Nimetatud argumenti toetab fakt, et inimesed on suutelised ära tundma tuttavaid nägusid erinevates asendites või väljendusviisides, ent võõraste nägude tajumisel on nimetatud tingimustel äratundmise protsess raskendatud. Oletatakse, et tuttavate nägude äratundmisel on näo tunnusjooned (nina, silmad ja suu) olulisemad, kui välised tunnused (näiteks soeng). Teisest küljest on aga leitud, et võõraste nägude puhul on olulised nii inimese välised tunnusjooned kui ka näole iseloomulikud tunnused. Oluline on teha vahet näo tajumisel ja isiku identifitseerimisel. Näo tajumine ja tähele panemine viitab isiku identifitseerimise esimesele etapile. Nagu ka kõikide teiste visuaalsete objektide puhul, seostatakse näo tajumist ja sellele tähelepanu pööramist inimese mäluga. Näo äratundmist seostatakse eelkõige varasemalt nähtud näoga. (Samsonova 2013)

Kokkuvõte

Kõige rohkem tajutakse isikutajus teiste inimeste füüsilisi tunnuseid. Isikutaju ei piirdu vaid sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv-alateadlikult sellistes vormides nagu emotsionaalse suhtumise väljakujunemine, oma psüühilise seisundi muutumine, suhtlemisvalmiduse tõus või langus, konkreetsete käitumiskavatsuste teke või kustumine. Inimese taju sõltub hetkeseisundist. Seda, milline teine isik meile tundub, kas sümpaatne või hoopis eemaletõukav, rahustav või ärritav , tajutakse sageli puudulikult. Olles näiteks teadlik sellest, et teine isik on väga mõjukal positsioonil, on palju tõenäolisem vastumeelsuse mahasurumine tema teatud käitumisjoonte suhtes. Isikutajul on käitumist reguleeriv toime ka siis, kui taju verbaalne pool on psühholoogiliste kaitsemehhanismide tõttu blokeeritud. (Isikutaju)
Isikutaju abimehhanismidena kirjeldatud tunnetusvahendid annavad teise inimese kohta teavet enamasti verbaliseerimatul kujul. (Isikutaju)
Isikutaju juures tuleb arvesse võtta ka esmamulje efekti, korduvtaju, võõristusefekti ja lahkumismulje efekti. (Isikutaju)

Viidatud allikad

• Kaste, M. Inimese tajumine ehk isikutaju. [ http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:8_dELI1E5IYJ:kanepig.edu.ee/~merikek/inimese%25C3%25B5petus%2520X,XIi%2520klass/INIMESE%2520TAJUMINE%2520e.ppt+&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee ]
  
• Samsonova, I. Nägudepõhine isikutaju: äratundmist soodustavate tegurite uurimine. [ http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/32072/samsonova_irina.pdf?sequence=1 ]
  
• Sillamäe, K. Isikutaju. [ http://annaabi.ee/download.php?i=34475 ]