Filosoofia kordamine 12.klass (3)

1.) Dualism - Millegi jagamine kaheks. (nt: inimese jagamine kaheks- keha ja vaim) Dualismi eriti tuntud vorm on Descartes'i dualism. Descartes oli esimene, kes samastas vaimu selgelt teadvuse ja eneseteadvusega ning eristas seda kehast. Tema sõnastaski esimesena keha ja vaimu probleemi praegu tuntud kujul.
2.) Okasonalism - on õpetus, mida pooldas prantsuse filosoof Nicolas Malebranche ( 1638 –1715). Ta arvas , et kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel ei ole otseseid põhjuslikke seoseid . Kehalised ja vaimsed sündmused on omavahel kooskõlas selle pärast, et Jumal neid kogu aeg kooskõlastab. Okasionalism oli kristliku fatalismi filosoofiline alus.
3.) Epifenomenalism- teooria, mida pooldas T.H. Huxley , kes väitis, et mentaalsed protsessid on vaid kehaliste protsesside epifenomenid.
4.) Biheiviorism- kujunes välja psühholoogias, seisneb veendumuses, et psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste(loomade) käitumine, mitte aga teadvus, hingeseisund jms. Pooldaja : J. Watson . Seisukoht: inimese psühholoogia uurimisaineks on inimese käitumine sünnist surmani. 1980
5.) Identsusteooria – Seisukoht: on mentaalsed protsessid identsed neurofüsioloogiliste protsessidega ajus. Seisukohalt ei ole olemas midagi mittemateriaalset: on vaid mateeria ja tema omadused. Keha on olemas, vaimu pole. On mõistus ja materiaalsed asjad. Pooldajad : H.Heigl, D.Armstrog.
6.) Monism- eksisteerib üks alge. Tunnistab kas ainult keha või ainult vaimu.
7.) Ettemääratud harmoonia teooria- teooria, mida pooldas G.W.Leibniz, kes väitis, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka mentaalsed sündmused on Jumala poolt ette määratud ning kooslõlastatud.
8.) Materialism - J.J.C. Smart ’i seisukohalt on materialism teooria, mille järgi maailmas ei ole mingeid muid olemusi kui need, mida postuleerib füüsika. [filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet. Tegelik maailm, objektiivne reaalsus (aine ehk mateeria) on põhiline ja teadvus tuleneb ainest. Materialistlikud õpetused peavad maailma olemuselt aineliseks]
9.) Idealism- G. Berkeley õpetus, et reaalsuse moodustavad vaid hinged, ideed ning jumal. Ideedeks nim G.Berkeley tajumisi ning ta arvas, et tajuda saamegi ainult ideesid. Pole materiaalne. 1967
10.) Dualistlik interaktsionism - Pr filosoofi R. Descartesi seisukoht, et keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku.
11.) Missugune keha ja vaimu käsitlevatest teooriatest sai Sinult enam punkte? Miks?
Dualistlik interaktsionism, sest ma arvan sama moodi, et keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku. Teised teooriad on mulle mõeldamatud. Ma arvan, et teised pole tõesed.
12.) Kuidas nim iiri filosoof G.Berkeley oma seisukohta keha ja vaimu probleemis?
Ta oli iiri piiskop. Ta arvas, et tulevad kogemustest ja tahtest.
13.)Millist seisukohta pooldas keha ja vaimu probleemis Berkley ? Põhjenda.
Oli usklik , ei meeldinud materialistlikud seletused, kuna jumal kaotab sel juhul oma jõu ja valitsuse. Tänu sellele ka oli olemas vaim. Inimene, vaim või jumal võivad olla inimese kujutluste põhjuseks. Maalimast saame aimu läbi taju.
14.) Dualist ütleb, et armastus on hingeseisund. Mis on armastus materialisti seisukohalt?
Et see on ajuprotsess. Mingisugune kehakeemia- ained liiguvad, hormoonid panevad inimese liikuma, vastavalt käituma.
15.)Kuidas teha kindlaks, kas kassis võivad ka tusatseda või rõõmsad olla?
Vaadeldes nende käitumist erinevates olukordades. Mingil määral võib see olla traumatiseeriv olla kui selgub , et nad võivad tusatseda ja rõõmsad olla, sest erinevatesse olukordadesse asetades tuleb ka negatiivsust laialdaselt esile.
16.)Võrdle interospektiivset ja biheivioristlikku psühholoogiat.
Biheivioristlik - John Watson. Keha käitumise uurimine. Hinge ei ole, hing on ebaselge mõiste. Uuritakse ka reflekse, organismi tegevust ja seda kuidas väljastpoolt liikumine toimub.
Interospektiivne - W.Wundt. Inimese teadus. Sisevaatlused. On olemas hingetaoline asi.
17.) Mis on pannud inimesi arvama , et inimesel on hing- miski, mis täielikult erineb kehast?
Kiviaeg. Inimene ei osanud seletada maailmas toimuvaid asju. Inimene seletas neid nii, nagu ta oskas - läbi üleloomulike jõudude jm. Nt: miks nende keha nii käitub või kuidas asjad tegelikult on.
18.)Millist seisukohta keha ja vaimu probleemis pooldas Smart? Põhjenda.
Identsusteooriat - vaimne sõnavara osutab füüsikalisele nähtusele, ajule. Materialism – ei ole olemas midagi mittemateriaalset: on vaid mateeria ning mateeria omadused. Vaim ja aju on identsed. Vaimuseisundi mõiste on selle mõiste, ükskõik milleks ta võib osutuda, mis on vallandatud inimeses teatavate stiimulite poolt ja mis omakorda vallandab teatavaid reaktsioone. “Teaduse arenedes me lihtsalt õpime rääkima sellest, mis toimub meie ajus” Keha on olemas, vaimu pole.
19.)Mida nimetas Berkley loodusseaduseks?
Neid kindlaid reegleid, mille järgi vaim, millest me sõltume, tekitab meis aistingute ideid nimetatakse loodusseadusteks.
20.)Kas arvuti võib solvuda? Kui jah, siis kas see solvumine on samalaadne kui Teie oma? Põhjendage!
Üldises pildis ei või arvuti solvuda, sest ta ei hinga, ta ei ole elusolend.