50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
krisstina14
Õppematerjali autor
1 KEHA JA VAIM Sissejuhatus vaimufilosoofiasse Keha ja vaimu probleem. Seda probleemi käsitleme rõhuasetusega moodsal, 20. sajandi filosoofial. Vaimufilosoofia (ingl. Philosophy of Mind) on üks olulisemaid 20. sajandi 2. poole uurimisvaldkondi analüütilises filosoofias. Vaatluse all on mentaalsete nähtuste olemus. Keha ja vaimu vahekorra probleem on iseenesest väga vana, eristus on oluline vähemalt alates Platonist. Kuid probleem on segane, kuna pole ühest selgust, mida vaimuks nimetada (ja kas seda üldse olemas on). Tuleb tähele panna, et filosoofia ajaloos seguneb mentaalsete nähtuste probleem religioosse ja spirituaalse hinge-käsitusega (eriti kristlikus doktriinis, Kreekas enne Platonit väga ranget kehahinge eristust ei olnud). Tasub rõhutada, et moodne vaimufilosoofia ei tegele hinge küsimusega. Kuid isegi ilma uskliku taustata on küsimus vaimust relevantne, sellega seonduvad sellised probleemid nagu teadvus, minasus- e. esimese isiku probleem, meelte ja mõi
1. Iseloomusta filosoofilist teooriat, too Idealism (immaterialism)- arusaam, mille järgi 7. Võrdle Interospektiivne ja biheivioristlikku näiteid pooldajate kohta tuntud olemas on vaid see, mis on mittemateriaalne. psühholoogiat. filosoofide seas: Idealismiks nim. tavaliselt iiri filosoofi George Dualism- Prantsuse filosoof Rene' Descartes Berekley' Interospektiivne Biheivioristlik oli seisukohal, et keha ja vaim mõjutavad Arusaam, et olemas olla tähendab `tajuda või olla - Uurib - Uurivad teineteist vastastikku: teatud kehalised tajutav' . inimese inimese protsessid tekitavad mentaalseid Dualistlik interaktsionism- prantsuse filosoofi teadvust,
sügamine Mentaalsed protsessid (sündmused, seisundid) on nt mõtlemine, valu 2.Analoogia alusel järeldame, et ka teised inimesed mõtlevad, tunnevad valu jne. Milles seisneb siin analoogia järeldus? Me tõlgendame nähtut ja järeldame selle alusel. Eeldused ei tähenda veel seda, et see on tõene. 3.Täitke tabelid tuntumate keha ja vaimu teooriate kohta. Hinnake iga teooriat endale vastuvõetavuse järgi kümnepallisüsteemis. Keha ja vaimu dualistlikud teooriad Nimetus, lühiiseloomutus Kes pooldas seda teooriat? Dualistlik interaktsionism Rene Descartes (keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku) Okasionalism Nicolas Malebranche (kehaliste ja mentaalsete protsesside vahel ei ole mingeid põhjuslikke seoseid) Ettemääratud harmoonia Gottfried Wilhelm Leibniz teooria (keha ja vaim ei mõjuta teineteist) Epifenomenalism Thomas Henry Huxley (kehalised protsessid mõjutavad mentaalseid)
Berkeley õpetus, et reaalsuse moodustavad vaid hinged, ideed ning jumal. Ideedeks nim G.Berkeley tajumisi ning ta arvas, et tajuda saamegi ainult ideesid. Pole materiaalne. 1967 10.) Dualistlik interaktsionism- Pr filosoofi R. Descartesi seisukoht, et keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku. 11.) Missugune keha ja vaimu käsitlevatest teooriatest sai Sinult enam punkte? Miks? Dualistlik interaktsionism, sest ma arvan sama moodi, et keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku. Teised teooriad on mulle mõeldamatud. Ma arvan, et teised pole tõesed. 12.) Kuidas nim iiri filosoof G.Berkeley oma seisukohta keha ja vaimu probleemis? Ta oli iiri piiskop. Ta arvas, et tulevad kogemustest ja tahtest. 13.)Millist seisukohta pooldas keha ja vaimu probleemis Berkley? Põhjenda. Oli usklik, ei meeldinud materialistlikud seletused, kuna jumal kaotab sel juhul oma jõu ja valitsuse. Tänu sellele ka oli olemas vaim. Inimene, vaim või jumal võivad olla inimese kujutluste põhjuseks
Teadusliku pingutuse periood püüama probleeme lahendada, õnnestub või mitte. 3. Probleemi ajutine kõrvalejätmine (impulsatsiooni periood). 4. Mõtte sähvatus, taipamine, idee leidmine, intuitsioon. 5. Idee kõlbulikkuse kontrollimine, selle edasiarendamine ja kontrollimine ning realiseerimine. ,,Siin on minu tulemus, aga ma ei tea kuidas sinna jõudsin." -> Oma intuitsioonist on väga keeruline rääkida. -> Ei pruugi olla tõde, kuid on omapärane. Keha ja vaimu teooriad -> hinge ja keha kannatused/naudingud Analoogiajäreldus - Objektil A on tunnused t1, ..., tn, tn+1 - Objektil B on tunnused t1, ..., tn Järeldus: On alust arvata, et ka objektil B on tunnus tn+1. Ei ole tõestust, on alus arvata. Võiks põhineda meie uskumus, et teistel inimeste on hing. Kaks liiki teooriaid ->Dualistlikud teooriad: (vähemalt inimesel) on nii keha kui ka vaim/hing Dualistlik interaktsionism hing ja keha mõjutavad teineteist (Rene Descartes)
Probleem- vahel viivad teadusteooriad meid uute järeldusteni. Instrumentalism on skeptilisem kui realism. Realismi järgi eksisteerib maailm meist sõltumatult ning teaduse eesmärgiks on tõde. Kui realism kasut teaduslike teooriate hindamisel tõe vastavusteooriat, siis instrumentalismis hinnatakse teooriate tõesust nende tõhususe järgi. Tüliküsimus- teoreetilised entiteedid- nagu aatom. Entiteedirealism- mõisted osutuvad millelegi reaalsele, kuid seda ei tee teooriad ega seadused. 8. Monismi ja dualismi erinevus vaimufilosoofias. Osata liigitada loengul räägitud seisukohti monismi-dualismi eristuse järgi. Lähemalt teada interaksionismi, biheiviorismi ja identsusteooria seisukohti keha-vaimu probleemis. 4 Keha ja vaimu probleem monistlikud teooriad (subjektiivne idealism-kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on vaime; kahe asbekti teooria-vaim ja keha on sama asja 2 asbekti;
MÕISTED FILOSOOFIAST 1. metafüüsika küsomine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimine filosoofia,seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. 2. epistemoloogia tunnustusteooria, tänapäeva tunnustusteooria käsikäes teadusegs, neurofüsioloogia näiteks. 3. esteetika filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten 4. reflektsioon mõtlikuste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtlikuse kajastus ja peegeldus; mõelda mõtlemise üle. 5. müüt hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Jumalad ei suutnud surra,varjatusse minna. 6. teleoloogiline maailmakirjeldus põhjused peituvad olevas endas, mitte ülemeelesises ideedemaailmas. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslik
temas on ainulaadset ja järelikult väljendamatut". Ainult intuitsiooni kaudu me suudame haarata tegelikkust, nagu ta on endamisi, tema kaudu me tabame tõelist tegelikkust kui kestvat loomingut. 7. Keha ja vaimu probleemidualistlikud lahendused Keha ja vaim- Argiarusaama kohaselt on loomulik rääkida kehast ja hingest (vaimust). Eristatakse näiteks hingelisi ning kehalisi rõõmusid/kannatusi. Kõigil inimestel eeldatakse olevat hing. Laias laastus saab kõik teooriad jagada dualistlikeks ja monistlikeks. Dualistlikke teooriaid ühendab veendumus, et on nii keha kui ka hing/vaim, monistlikke aga veendumus, et on kas ainult keha või hing/vaim. Dualistlik interaktsionism- Dualistlikuks interaktsionismiks nimetatakse argiarusaamale lähedast teooriat, mille kohaselt keha ja hing mõjutavad teineteist. Kehas toimuv mõjutab hinges toimuvat (nt täis kõht tekitab täiskõhutunde) ning hinges toimuv mõjutab kehas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid