Sotsioloogia KT (1)

H. Spencer - Sotsiaaldarvinism
J.A. De Gobineau – Antropoloogiline suund sotsioloogias
B. Malinowski – Funktsionalism kultuuris
R.Steinmetz - Sotsiograafia
A.Comte – Positivism
P.Nartop - Sotsiaalpedagoogika
A.Ferguson - Evolutsioon
P.Sorokin – Sotsiaalne mobiilsus
E. Fromm – Psühhoanalüütiline koolkond sotsioloogias
W.F.Ostwald – Mehanistlik teooria sotsioloogias
5 romaani keelt kõnelevat rahvust: itaalia keel, prantsuse keel, hispaania keel, portugali keel, rumeenia keel.
5 slaavi keelt kõnelevat rahvust: vene keel, ukraina keel, poola keel, bulgaaria keel, serbia keel.
3 koosluse tüüpi: 1.Esmased ehk primaarsed grupid-liikmeskond on piiratud (perekond, sõpruskond); Teisene ehk sekundaarne grupp-suurema liikmeskonnaga, suhtlemine on formaalsem(firmad, erakonnad ); 2.Hulk-inimene tunnetab end ühe grupi liikmena, ajutisel moodustatud. Olemas ajutine hulk, konventsionaalne hulk, ekspressiivne hulk, tegutsev hulk.
3.Sotsiaalne kategooria-ühised eesmärgid. Nt.pensionärid; 4.Sotsiaalne kogukond -statistiliselt määratletav. Kogukonnas on tugevam eneseteadvus , erinevalt kategooriast.
Vähemalt 3 kultuuri komponenti: esemelised (nt.rõivad), normatiivsed (nt.tavad), tunnetuslikud (nt.müüdid), väärtuselised, sümbolid (nt. rahvuslill ), keel.
Difusioon – teistest kultuuridest üle võetud innovatsiooni või kultuurinäidiste jm uurimine .
Feminism – ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris.
Elitarism – ehk eliiditeooria , V.Pareto, ühiskond jaguneb eliidiks ja massiks, eliit on vähemuses võrreldes massiga, kogu ajaloo vältel on võim kuulunud eliidile. Eliit täidab neid funktsioone, millega mass hakkama ei saa.
Valgekraeline kuritegevus – kuriteod on seotud riikide poliitilise ladvikuga, kõrgete riigiametnike ja äriringkondadega.
Homofoobia – kartus või vaenulikkus homoseksuaalide ja homoseksuaalsuse suhtes.
Assimilatsioon – teise kultuuri omaksvõtmine: keele ülevõtmine, institutsionaalne sulandumine, abielu lõpetab kultuuri omaksvõtu ja inimene hakkab sarnanema ühiskonna tavaliikmega.
Interaktsioon - 1.sotsioloogia läheneb ühiskonnaprotsessidele ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2.sotsioloogia läheneb läbi erinevate ühiskonnastruktuuri tasandite.
Sotsialiseerumine – kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Protsess, mille käigus toimub isiksuse kujunemine.
Subkultuur – erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. Võivad põhineda ühisel eal, religioonil või tõekspidamistel.
Stigma – diskrimineeriv märk.
Milles väljendub seksuaalne identiteet?

• tähendab inimese enesemääratlust mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamist. Tuleneb kultuurist ja õpitakse sotsaliseerumise käigus. Seksuaalsus : homoseksuaalsus- lesbide ja geide kogemused, homoseksuaalsuse levik, homoseksuaalsed paarid. Seksuaalvägivald: naistevastane seksuaalvägivald, seksuaalne ahistamine.
  

Milles väljendub konformsus ?

• konformse käitumisega on tegemist juhul, kui indiviidi ja grupi arvamuste lahkumineku korral allub indiviid grupi survele ja annab sellele järele.
  

Loetle 3 perekonna tüüpi H.L. Morgani järgi: Rühmaaabielu- abikaasade ringist langeb välja veresugulane. Paariabielu: polügaamia- 1 naisel mitu meest, 1 mehel mitu naist. Monogaamia- 1 abikaasa.
Nimeta 3 perekonnatüüpi J.Bachofeni järgi: Hetänism- naisterahvas, kes lõbustab. Günekokraatia- emajärgne perekond (matriarhaat). Paterniteet- isajärgne perekond ( patriarhaat ).
Kuidas saavutatakse sotsiaalne staatus ja too näiteid:

• Staatus tekib kuna erinevatel rollidel on erinev tähtsus grupi jaoks, millest lähtuvalt rollide täitjaile antakse erineval määral võimu, tunnustust ja hüvitust. Rolli muutumine võib esile kutsuda staatuse muutumise. Inimesel võib korraga olla mitu staatust. Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse , amet, haridus , sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu.
  

Kuidas toimub sotsiaalne mobiilsus ja too näiteid:

• indiviidi, sotsiaalse objekti või inimtegevuse tulemusena loodud väärtuse liikumine ühest sotsiaalsest positsioonist teise. Horisontaalne mobiilsus: liikumine ühel ja samal sotsiaalse hierarhia tasapinnal asuvast grupist teise. Nt.isiku üleminek ühest usust teise või ühest perekonnast teise. Vertikaalne mobiilsus: indiviidi üleminek ühest sotsiaalsest kihist teise. Jaguneb: tõusev mobiilsus ja langev mobiilsus.
  

5 teadust, millega sotsioloogia on seotud: geograafia, pedagoogika, psühholoogia, keeleteadus, filosoofia.
Millised on akulturatsiooni astmed: akultratsiooni protsess kooseb : heakskiit, kohanemine e. omaksvõtt ja vastuseis.
Mida tähendab esmane hälbelisus:

• Esmane hälbimus – norme rikutakse , kuid seda ei panda tähele ning ei oma mõju indiviidi identiteedile.
  
• Teisene hälbimus – sotsiaalselt määratletud reaktsioonide tüüp kuidas inimesed reageerivad hälbivale käitumisele. Inimene aktsepteerib silti ja näeb ennast deviantsena.