Sotsioloogia referaat (0)

Sotsioloogia referaat
A.V. Perevozny, University management , Mass higher education: origination and challenges of organization, 2011, № 1. С. 28-33. http://ecsocman.hse.ru/data/2011/07/27/1267425588/2011-1-4.pdf
Massiline kõrgharidus: organisatsiooni algatamine ja probleemid
Artikkel seletab probleemist, mis on seotud massilise kõrgharidusega. Üks kõrghariduse joontest on massilisus. See, et haridus on kergesti kättesaadav on muidugi väga positiivne olemus kõikide jaoks, samuti see on ka väga mitmekessiline. Samas see tõstab eriala pädevust, muudab töötajate taseme ja nõrgendab sotsiaalse diferentseerumise. Üleminek massilise kõrgharidusele kõikjal toimub koos erinevatega lähtepositsioonidega. Lääne kõrgharidus oli ühiskonnas pigem eliiti jaoks. Kuid see on ainult väike osa, mis iseloomustab ülikoolide kvaliteetse hariduse. Luua häid tingimusi, et arendada ülikoole lühikese aja jooksul on võimatu, sest sisseseadmine ja arendamine toimub aastakümneid ja isegi sajandeid. Eliitsetes õppeasutustes hariduse kvaliteet on tagatud kõrge õpetamisega, millel on loominguline , intellektuaalne keskkonna olemasolu ja see on teadusliku koolide kättesaadavuse side vahel koos õppijatega ja seal on ka esitatud ranged nõuded tudengitele.
Ülikoolid maailmatasemetel on tuntud mitte ainult haridussüsteemi sees vaid ka väljaspool, seal töötavad teadlased, kes on liidrid oma teadusvaldkondades. Ka seal õpivad kõige võimekamad üliõpilased ja kraadiõppurid, sealhulgas ka välismaalased. Ülikoolidel, mis on maailmatasemetel on kindel rahaline alus, mis ka annab kvaliteedi. Selle alusega neil on rhokem võimalusi nende õpimise kvaliteedi tõsta. Nad saavad ka anda võimaluse õppuritel sõita välismaale, osaleda erinevates proektides, mis on muidugi hea kogemus õpijatele. Muidugi selle eelise saavad ainult parimad õpilased.
Peamine haridusprotsess sellistel ülikoolidel on individuaalne lähenemine kombinatsioonis iseseisva õpilaste tööga läbi suurt tähelepanu, mis toob mõtte üliõpilaste võimete arengule ja toob kaasa uurimuslikku tegevust. Iseseisev töö aitab ka ise probleeme lahendada. Nad saavad palju uurida. Mida rohkem nad küsimusi enda jaoks lahendavad, seda lihtsam neil on tulevikus õppida. Multimeedia, arvutid ja internet teeb võimalikuks erinevad jagamist, mis on aktiivne ja interaktiivne õpe. See lihtsustab tudengitele tööd, kuid õiged informatsiooni peab veel leidma. Üks populaarsemaid meetodeid, mis annab üliõpilastele intellektuaalset arengut peetakse aruteluks. Osalemine arutelus või arutelu teaduslike probleemide üle annab õpilastele võimaluse mõelda kriitiliselt ja kaitsta oma seisukohti. Iga arutelu nõuab ettevalmistustööd, mille käigus tuleb uurida kirjandust. Kogu ettevalmistus aktiveerib kognitiivse tegevuse, mis kujundab oskusi ja arendab mõtteviisi.
Suur tähtsus õppetöös on kirjalikud tööd. Kõikides ülikooli teadustöödes püüavad teha nii, et iseseisvus üliõpilastel oleks maksimaalne. Eesmärk on nende töös õpetada õpilasi teaduslikuks tegevuseks. Nad peavad oskama mitte ainult neid töid teha, vaid ka teha neid korrektselt, sest maha kirjutamine on keelatud. Tudengite plagiaat on maailma mastaabi probleem. Kõik ülikoolid tahavad ennast kaitsta, aga see on väga leviv tudengite seas. Paljud noored üldse ei viitsi ise mõelda ja arvavad, et neil on luba lihtsalt kopeerida teiste mõtteid. Õpetajatel aastatega tekib veel rohkem tööd. Nüüd nad peavad, näiteks kirjaliku tööd parandama ja seega kontrollima, kas see on kopeeritud või mitte. Hea, et praegu on erinevaid viise, kuidas seda kontrollida.
1960-ndatel aastatel Euroopas kinnistati arvamust, et kõrgkoolidesse sisseastumiste suurenemine stimuleerib majanduskasvu. Seejärel algas massiline üleminek kõrgharidusele. Siis sama kõrgkooli töötajad on jõudnud järeldusele, et tulemuseks on vaja vastu võtta piiramatu arv õpilasi erinevate motiividega, võimetega jne. Ja veel mõned riigid eeldavad seda. Näiteks, Itaalia, Hispaania, Rootsi. Paljudes Euroopa riikides hakkas ilmuma kõrghariduse andmebaas, mis on muutunud haridust rakendusliku suuna. Kuni viimase ajani on nende prestiiž olnud madal, kuid viimastel aastatel nende populaarsus kasvab ja nad isegi on hakanud konkureerima ülikoolidega. Nende eelis on lühem õppe- ja selge professionaalne suund. Tulemuseks inimestele, kes on lõpetanud nende õppeasutuse, on suur nõudlus tööandja poolt. Analüüs näitab, et läänes koolilõpetajaid reguleeriti sõltuvalt kvaliteediga, mis on saadud keskmisel haridusel. Ülikoolid on suletud halvasti ette valmistatud abiturientide ees.
Massilise kõrghariduse kujunemine ja areng on seotud mitmete riskidega. Laienedes kõrghariduse, kui terviku kvaliteedi süsteem langeb. Ütlevad, et see on paratamatu tulemus. Tingimustes massilisuse erinevused on suunatud seadistustes, seoses haridusega, ilmutamata üliõpilastel juba algperioodil õppimist soodustavad välja eraldamist nendele, kes soovivad õppida valitud erialal ja on neid, kes õppida ei suuda ja ei taha. Mitte iga õpilane on õppekavaga rahul. Näiteks, on ka neid, kellele vanemad käskisid õpingutes käia. Muidugi võivad olla erinevad põhjused, miks inimesed lähevad õppima seda eriala, mis neile ei meeldi. Seega inimene peab konkreetselt teadma, mida ta tahab, muidu teised noored, kes tahaksid õppida ei saa ülikooli sisse, sest kohtade arv on piiratud.
Üsna sageli kui valitakse hariduse suunda, siis osalejad juhinduvad välistest motiividest, kusjuures neid, mis ei põhjusta kõrge kvaliteedi õppimise ja kahjuks nii nad püsivad lõpuni kolledžites. See kahjustab tegelikult õppetööd, sest see kaotab peamist, kuid see on selge ja selge eesmärk, mille kohaselt valitakse vahendeid selle saavutamiseks. Vaevalt, et selline olukord võib nimetada optimaalseks kuid see on üsna tavaline, eriti sotsiaal humanitaarse haridusega seotus , sest paljud valivad seda, isegi kui ei ole suurt tahtmist.
Saavutada jätkusuutliku tegevust õpilase õppimise ja õpetamise protsessi osutub võimalikuks juhul, kui ta on kindel, et elatustase pärast ülikooli lõpetamist määratakse kvaliteediga saadud hariduse abil. Massiline kõrgharidus toob endaga kaasa pehmelt nõuded, mis muutuvad ebamääraseks, vabatahtlikuks, formaalseks ja õpilaste teadmiste hindamine on väga tingimuslik . Tuleb arvestada, et probleem on ja see kaasneb selles, et õpilased ei tea, mis neid ootab peale ülikooli lõpetamist ja see on võib olla leviv igas ülikoolis. Noored ei tea, mis neid ootab, kui nad lõpetavad ülikooli.
Õppijate arvu vähendamine aitab parandada individuaalse õpetamise. Lääne ülikoolid pakuvad oma õpilastele paindliku õppe programmi. Kokku kohustuslike ja valikainete teemasid võimaldakse saada hariduse samal tasemel mis on aktsepteeritav konkreetsel õpilasel. Kui valik on lai, õppeained ei kuulu hariduslikku riigi traditsiooni, siis saab minna mööda teed läbivaatamise kvalifikatsiooniga. Topelt kvalifikatsiooni alati ei õigusta ennast jõudu negatiivse õpilaste seos üks neist mida nad usuvad panna. Sellisel juhul on mõistlikum oleks pakkuda komisjonil teha valik, mis toimub õppe kursusel, et saada ühe kvalifikatsiooni või kaks. Vaja teostada valikut, mis aitab muuta neid teemasid õpiprotsessi kandvate vastutus oma lahendusele. Kõrgkooli ülesanne on luua tingimused oma isikliku ja professionaalse arengu õpilastele ja siis on nende kord valida, kas nad soovivad või mitte. Selleks, et tugevdada lõpetajate konkurentsivõimet tööturul on väga tähendusrikas konstruktiivne koostöö kõrgema õppeasutuse, õpilase ja tööandja sisalduse hariduse, organisatsiooni, õppeprotsessi määramisel.
Koolituse sisu ja struktuuri vastuolu on tegevus, mida tuleb teha tulevikku spetsialistil - probleem on pikaajaline. Arvatakse, et kolledžid ja ülikoolid ei valmistu piisavalt praktilisi tegevusi. Tulemuseks kõrgharidus ei anna nii palju konkreetseid teadmisi, kui palju omatuid oskusi: süsteemset mõtlemist, oskust leida, töödelda ja kasutada teavet, soov jätkata õppimist ja enesetäiendamist, võime elada ja töötada edukalt teiste inimeste seas. Tööandjate ja ühiskonna ja isiksuse vajadusi on vaja viia kooskõlani.
Haridussüsteem ei saa tühistada massilist kultuuri, isoleerida oma õpilasi meediast ja kaitsta neid inimestega suhtlemisest. Kuid õpilaste hulgas on neid, kes saavad edaspidi teha korraliku panuse majanduses, teaduses , kunstis ja kultuuris. On oluline märgata neid ja luua tingimusi, et nad on saanud arengu ja isiksuse spetsialistideks.