Sotsioloogia konspekt (2)

*sotsioloogia on ühis teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, grupi konstruktsioone ja ka viis kuidas inimene mõtestab oma tegevust. Kus lähtutakse sellest, et inimene elab ja osaleb mitmesugustes gruppides. * sotsioloogia lähtekohad: 1)huvi ühiskonna elu, kui terviku vastu, st seoste otsimine majanduse, perekonna, usu, politiika jt valdkondade vahel, ka viisi kuidas ühiskonna probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 2)rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile, elu välistele jõududele, neis kujunedavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Nt pidevalt suureneb vanuritest naiste osakaal. 3)tunnistamine, et tähendus tekib sots interaktsiooni (suhtumise)tulemusel. 4)rõhu asetamine ühiskonna ja indiviidi vahelistele suhetele mis kujundab ühiskonna elu. *K. Marx – käsitles ühiskona, kui orgaanilist tervikut , kus igal alaosal on täita on kindle funktsioon. Tõi esile majandusliku sentori tähtsuse, st majandus mõjutab suurel määral ühiskonna elu. E. Durkheim – käsitles ühiskonda omaette reaalsusena, kus inimesed sünnivad, elavad ja surevad, kuid nende kogemuste muster eksisteerib neist eraldi. Leiutas sotsiaal statistika ja kasutas seda suitsiidi uurimisel. M. Weber – nägi, et 20 saj algusks välja kujunenud uut tüüpi ühiskond, mille aluseks tööstuslik tootmine. Plussiks luges ta seda, et teadusel ja inimvõimetel ei ole piire . Ja miinuseks seda, et teaduse areng võtab elust ära ime ja müstika. *makrosotsioloogiline teooria – struktuurfunktsionalism ( nt töötute probleemi käsitlusel) Iga ühiskonna sfääri funktsioonid tuleb täita kui kogu grupp tahab säilida. Tähtis on ka idee, et gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia või tasakaal struktuuri eriosade vahel. *mikrosotsioloogiline teooria – etnometadoloogia-Suur osa meie käitumisest toimub nii et me ei anna endale sellest teadlikult aru. Uurimiseks tuleb laskuda allapoole. Kui küsida mehelt, miks ta aitab naisele mantlit selga , vastab ta harilikult et see on iseenest ju mõistetav miks. Aga järsku mees hoopis rõhutab seda, et naine on nii vilets, et teda peabki aitama . St tuleb otsida varjatud käitumise reegleid. *kultuuriks nimetatakse sageli sellise inimkoosluse omadust, kellel on ühine keel, territoorium , kes tunnevad vastutust üksteise ees ja tunnustavad ühist identiteeti (enesemääratlust).*Kultuur sisaldab: lahendusi grupi säilimisprobleemidele; ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid; materjaalset kultuuri (majad, riided). *sümboliks võib olla tähenduseta heli, sündmus või objekt, millele grupi liikmed annavad tähenduse (nt laulev revolutsioon ). *Keel on helide ja žestide kogum, mida mõistetatakse ühtemoodi. Keel on kõige keerulisem sümbolite kogum. *keel ja taju – me tunnetame maailma läbi keeles peituva kultuuriekraani. Uue keele õppimine tähendab ka teistsugust maailmatajumist. Nt hopi indiaanlastel puuduvad keeles ajamõisted, st et nende keel on ajatu. * Etnotsentrism – sageli me kipume hindama teise kultuure läbi oma kultuuri, pidades oma kultuuri parimaks. Sageli kasutatakse teadlikult ebahumaanseid sõnu (nt soomlane -põder ) ja funktsioonid – annab kindlustunde meie arusaamade ja käitumiste kohta; tugevdab sotiaalset solidaarsust. *väärtused, tähtsus – väärtuseks on ükskõik milline asi, materiaalne või ideaalne, institutsioon , tegelik või kujuteldav asi, kõik see mille suhtes me võtame hinnangulise positsiooni. Väärtused määravad ära inimese käitumise. Igal inimesl on oma väärtuste süsteem, mis on järjestatud hinnanguliselt. *normid ja sanktsioonid – norm on reegel mis määrab ära sobiliku käitumise. Normid kujunevad välja väärtuste alusel. Sanktsioonide abil jõustatakse norme. Positiivne sanktsioon kutsub kordama. Negatiivne näitab eksimust. * rituaalid - rituaalid on meetodid, mille abil inimene kohaneb inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega (nt matused). * siirderituaal - on avalik tseremoonia , millega tähistatakse inimese positsioonide muutumist ühiskonnas (nt lõpupidu, leerid ). *sotsialiseerumine on elukestev õppimise protsess, mille jooksul inimene omandab kultuuri ja õpib tundma iseennast ehk oma sotsiaalset mina (kes ma olen, milline?). *sotsialiseerimise agentideks nimetatakse inimesi ja organisatsione, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide õpetamine. Vanemad –laps õpib kultuuri sellisena nagu seda interpreteerivad vanemad. Vanemad panevad aluse lapse isiksuse ja loovad sellega baasi edasiseks arenguks. Enamik vanemaid valmistavad lapsi selleks ette, et laps oleks edukas. Sõbrad – sõbrad on võrdsed. Nendelt õpitakse külgi nagu: kuidas seista järjekorras, tülitseda, läheneda vastassusgupoolele. Puberteedieas-kuidas olla täiskasvanu. *peegelpildi mina- oma mina pilti näeme teiste inimeste käitumise ja reaktsioonide peeglist. *grupiks nimetatakse igasugust inimeste kogumit, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik. Grupi tunnused : liikmete vahel valitseb grupile ainuomane sotsiaalsete suhete kogum. Liikmed on vastatikuses sõltuvuses. Valitseb arusaam, et igaühe käituminse mõjutab teisi. *esmane ehk primaarne grupp-suhted on intiimsed ja soojad , ühised eesmärgid, tuntakse muret teiste pärast. Nt perekond, sõbrad—ekspressivne käitumine. *kontroll grupp on grupp mille järgi end identifitseerime, mõjutab meie käitumist peamiselt. Nt õpetajate grupp.