Sotsioloogia alused (1)

Scott Moss ja Bruce Edmonds, “Sociology and Simulation: Statistical and Qualitative Cross -Validation“, American Journal of Sociology, ilmunud aastal 2005, köide 110 number 4, lk. 1095- 1131.
Probleemid, millega artiklis tegeletakse
Artikli tuumaks on agendipõhise simulatsiooni mudel, mille eesmärk on näidata majapidamiste käitumist ja vastastikust toimimist, kuid see mudel pole lõplik näide sellest, kuidas majapidamised peaksid tegelikult käituma ja vastastikku toimima, kuna mudel vajab palju rohkem mikro - ja makrokinnitamist. See artikkel näitab ka, kuidas käitumise seletused võivad moodustada osa agendipõhisest mudelist. Nende terviklikkus koos kogutud andmetega on hinnanguline. Agendipõhine modelleerimine suurendab vaatluse tüüpe ja teeb need seeläbi avatumaks põhjalikule sotsioloogilisele uurimisele.
Sotsiaalse uuringu põhjal väidetakse, et analüütiline mudel ei seleta sotsiaalse statistika olulisi omadusi. Giddens pakkus struktuuriteoorias välja, et sotsiaalne uuring võib aset leida neljal omavahel seotud tasandil: (1) tõlgendav selgitus tähenduse raamidest, (2) konteksti uuring ja praktilise teadvuse vorm, (3) teadmisvõime piiride tunnused ja (4) ühiskondliku korra detailne kirjeldus. Blaikie kohaselt on neist neljast tasandist kaks esimest "mikro" ja paremini uuritud kvalitatiivsete meetoditega, samal ajal kui teised kaks on "makro" ja paremini uuritud kvantitatiivsete meetoditega. See arvamus on väga lähedane autorite arvamusele, kuid nad ei taotle täpset paralleeli strukturiseerimisteooriaga. Agendid pole isikute koopiad vaid lihtsustatud kujud, mis vähendab nende käitumise analüüsi mitmetähenduslikkust.
Artiklis tegeletakse majapidamiste veenõudluse probleemiga põua ajal, mil põhjavesi on alla 85% mahust ning on allpool seda taset vähemalt kahel järjestikkusel kuul. Uuritakse sotsiaalset mõju majapidamiste veetarbimisele-- seda, kuidas majapidamised mõjutavad oma naabrite veetarbimist.
Mudel esindab katset kirjeldada sotsiaalset protsessi, mis on terviklik koos kvalitatiivsete andmetega, mille on taganud aktsionärid ja teised ala eksperdid ja jälgitavad tunnused ajaseeriate andmetes, mis puudutavad kodust veetarbimist.
Meetodid, mida kasutatakse
Esiteks kõrvutatakse simulatsiooni mudelite roll ökonomeetrilise mudeliga , et rõhutada kuidas ja mil viisil see lähenemine erineb. Siis vaadatakse muutlikkuse märke sotsiaalsetes andmetes ning hinnatakse võimalikke põhjuseid antud tingimustes sotsiaalses tegevuses osalejate seas. Uuritakse ka mõndi näidiseid, mida kasutatakse statistilistes oletustes.
Näib, et agentide analüüsimisel on võimalik vähe saavutada hermeneutilise või sotsiaalse simulatsiooni sügavuse uuringuga. Rohkem saavutatakse individuaalseteagentide sotsiaalse konteksti analüüsimisega-- teised agendid, kellega nad vastastikku toimivad ja kindlate agentide mõju teistele.
Agendipõhise sotsiaalse simulatsiooni mudel sisaldab agente, mis on iseseisvad arvutiprogrammid, milledel on võime tajuda neid ümbritseva keskkonna aspekte (kaasa arvatud teisi agente) ning võime töödelda neid ettekujutusi selleks, et mõjutada rohkem nende keskkonda. Agendipõhised sotsiaalse simulatsiooni mudelid on kehtestatud võrreldes agente ja nende sotsiaalset käitumist tõeliste ühiskondade individuaalide sotsiaalse käitumisega ja võrreldes numbriliste väljundite omadusi nende mudelitega, kus on tõelise sotsiaalse statistika eesmärgid.
Veetarbimise mudel, mida artiklis kirjeldatakse, on toodetud kui osa CC:DEW (klimaatiline muutus: veenõudlus) projektist, mis on volitatud Suurbritannia Keskkonna Agentuuri poolt ja sisaldab kõiki Suurbritannia valitsuse agentuuridega seotud veevarustustööstuse määrusi ja veevarustuse kompaniisid. Selle projekti eesmärk oli luua kliimamuutuste mõju kujutis tööstusele, põllumajandusele ja kodusele veetarbimisele. Mudel loodi hõlbustama kvalitatiivsete hinnangute kinnitamist, ettekujutust ning aktsionäride informatsiooni.
Esimene mudeli versioon oli puudulik, kuna põua lõppedes naasis keskmine veetarbimine koheselt põuaeelsele tasemele . Teine versioon suunati sellele puudusele. Teises versioonis mõjutas majapidamisi vaid naabrite käitumine. Majapidamiste käitumise esituse tuumaelement on heakskiidumehhanism-- igal agendil on komplekt reegleid, mis jaotavad heakskiidud, mis on lisatud nende oma esitusele teistest agentidest. Mudel sisaldab nii hüdroloogilist kui ka sotsiaalset mudelit.
Hüdroloogilise mudeli eesmärk on simuleerida põuatingimuste esinemine sademete baasil ja temperatuuri andmetega. Põud on siis, kui maapind hoiab vett vähem kui 85% oma veesäilitamisvõime mahust kahel järgneval kuul.
Sotsiaalne mudel konstrueeriti kinnitamaks fakti, et igal individuaalil on limiteeritud, kuid tavaliselt mitte tühi hulk tuttavaid. See saavutati asetades agente toroidilisel võrel ja võimaldades igal agendil teada igat agenti teatud hulgas kongides igas neljas põhisuunas. Võre suurus oli 16² (=256 ruutu ), seal oli kas 80 või 100 agenti levitatud juhuslikult võrel, mitte rohkem kui üks agent ruudu kohta, ja igal agendil oli horisontaalselt neli ruutu selles mõttes, et ta teadis kõiki agente neljas ruudus paremal, vasakul, üleval ja all.
Iga agent otsustab, kui palju vett ta iga tegevuse jaoks kasutab ja juhuste sagedust mõõdetakse numbriga juhuseid kuu kohta. See informatsioon on vaadeldav ka agentide naabrite poolt. Lisaks sellele saab iga agent lugeda politseiagendi soovitust tegevuste soovitusliku sageduse ja tarbimismahu kohta. Politseiagent ei muuda nõutud sagedusi või kasutust sündmuse kohta, kui põuatingimused püsivad, kuid põhjavesi suureneb. Kui põud lõppeb, siis politseiagent lihtsalt lõpetab kõik veenmised.
Individuaalid muudavad oma käitumist vastavalt märkimisväärse kaaluga tõenditele sotsiaalsest survest, kuid mitte vastusena väikestele hinnamuutustele, sissetuleku muutusele või mõnele muule muutujale. See esitus otsustamise protsessist on heakskiidumehhanism. Heakskiidetud tegevused on globaalse päritoluga, naabruskonna päritoluga, endast tulenevad või suurima heakskiiduga naabrist tulenevad. Heakskiidud teistel agentidel on lähima tegevuse tarbimine, lähima tegevuse sagedus või lähima tegevuse tarbimine ja sagedus. Agendid on hinnatud sarnasuse järgi teistele agentidele. Valitud tegevused on need, millel on kõige suurem heakskiit kõrgeimas klassis. Igale agendile on iga heakskiidumärk valitud juhuslikult. Soovitud tagajärg on see, et mõned agendid oleksid rohkem mõjutatud välisest autoriteedist, mõned erinevate naabrite poolt ning mõned oleksid peamiselt ise suunatud.
Veetarbimise mudel keskendub majapidamiste käitumisele, täpsemalt, kuidas majapidamine -majapidamisele käitumuslik mõju mõjutab kogu veenõudlust. Seega, mudeli südameks on agentide võrgustik, kellest igaüks esindab üht majapidamist. See häälestus oletab, et individuaalid kalduvad stabiilsetele suhetele isikutega, kellega neil juba on ühine sotsiaalne taust ja huvid, nende individuaalide arvamused ja käitumine kalduvad olema sarnased. Agentidele on antud mitteühtne kohalik suhete võrgustik, mille ulatuses iga majapidamine määrab naabrid , kelle poolt nad on kõige enam mõjutatud. Iga majapidamine võib kopeerida olulist osa käitumisest neilt naabritelt, kes on kopeerinud käitumist oma naabritelt ja nii edasi.
Väline keskkond igale majapidamisele sisaldab temperatuuri ja sademeid, politseiagendi veenmisi ja naabruskonnas asuvaid majapidamisi. Kodune veetarbimise mudel kinnitab hüdroloogilist ilmingut sama hästi kui sotsiaalse mõju protsess, mida usutakse mõjutavat kodust veenõudlust. Hüdroloogiline element määrab veevarustuse igal kuul, annab tegeliku temperatuuri ja sademed. Majapidamine kohandab oma veetarbimisharjumused tingimustes toetudes järgnevale: millised seadmed tal on, tema eksisteerivad harjumused, mida ta naabrid teevad ja kas veekompanii võib soovitusi jagada (põua korral). Mudel ei püüa kinnitada kõiki mõjusid veetarbimisele.
Artikli autorite lähenemine on teravas kontrastis paljude statistiliste lähenemistega, kuna on oletatud, et tavakohased statistilised mudelid ja vahendid rakenduvad. Need oletused on tihti täiesti alusetud ja näivad olevat tehtud täielikult tajutud valikupuuduse tõttu. Heas (sotsiaal-) teaduses näib autoritele ülioluline jälgimine, kuidas protsess tegelikult ilmneb, mis peaks olema tähtsam kui oletused ajaseeriate koondunud natuuri kohta, mida nad toodavad.
Tulemused ja autori järeldused
Artikli autorite lähenemine erineb fundamentaalselt tavalisest lähenemisest statistilisele uuringule ja laiendab tavalist lähenemist kavlitatiivsele uuringule. Mõlemad need tunnused sõltuvad otsustavalt agendipõhiste simulatsioonimudelite kasutusest. Mudelid rahuldavad nelja tingimust: agendi metastabiilsust, suhtlust, sotsiaalset mõju ja aeglast juhitavust.
See, mida need mudelid näitavad, on, et koondunud ajaseeriate andmete tunnused finantsturule , makroökonoomikale ja kiiresti liikuvate tarbitavate hüviste turule võivad olla andmeloomisprotsessi tulemus, milles pole ühtegi individuaali maksimeerivat käitumist ja milles individuaalide vaheline suhtlus on otsustav .
Artiklis on näidatud, et kirjeldavad statistikad on ebapiisavad tuvastamaks protsessi, mis genereeris andmed. Samuti on näidatud, et kui andmed on piisavalt peeneteralised, siis võivad mõned andmeloomisprotsessi mudelid olla näidatud kooskõlas nende andmetega ja mõned võivad olla välistatud, kuid valides mudelite klasside hulgast, mis tähendab aluseks oleva andmeloomisprotsessi kirjeldamist, vajab mõndi täiendavaid diskriminante. Et vältida vaid tautoloogiat, peavad need diskriminandid olema empiiriliselt baseeruvad. Täiendavatest statistilistest andmetest pole abi, kuna on näidatud, et selliseid andmeid ei saa kasutada sellel eesmärgil, peab kasutama kvalitatiivseid andmeid või vähemalt andmeid, mis kirjeldavad mikrokäitumist. Kujunduses ja asenduses koduse veetarbimise mudelile kasutati kvalitatiivseid andmeid ja ala ekspertide hinnanguid, veetarbimise allika juhtimise protsessis aktsionäride andmeid. Selle tulemusena hinnati mudeleid iseseisvalt makrotasandi statistiliste andmete ja mikrotasandi kvalitatiivsete andmete suhtes-- protsess, mida autorid nimetavad rist-valideerimiseks (cross validation). Autorid on samuti välja toonud , et tavaline praktika sotsiaalsetes simulatsioonides, juhtude seeriate tootmine ja siis kokkuvõtte statistika reporteerimine võib peita tähtsaid episoode muutlikkusest.
Artikli eesmärk oli demonstreerida, et agendipõhistel mudelitel on konkreetne tugevus, et nad saavad olla kehtestatud nii kvalitatiivsete kui ka statistiliste andmetega ja nii mikro- kui ka makrotasanditel. Nii tehes on artikli autorid identifitseerinud arvukalt tulevasi küsimusi, mida tuleks esitada.
Milliste loengus käsitletud teemadega artikkel seostub?
Antud artikkel seostub esiteks teemaga "Sotsioloogia kui teadus". Selles loengus arutati sotsioloogia peamisi probleeme, millest üks oli, millisel tasandil ühiskonda uurida-- mikro- vs makrosotsioloogia. Artikliski on juttu mikro- ja makrotasanditest ning nende erinevatest uurimismeetoditest.
Teiseks seostub antud artikkel teemaga "Sotsioloogia ajalugu", milles oli juttu Max Weber 'ist. Antud artiklis kirjutatakse , et suhe sotsiaalsete protsesside ja institutsioonide vahel ühelt poolt ja sotsiaalne statistika teiselt poolt on olnud tähtis ja vaidlust tekitav sotsioloogias vähemalt sellest ajast saadik kui 20. sajandi vahetusel avaldati trükis Max Weber'i artikkel " Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim". Artiklis ollakse huvitatud sellest suhtest .
Artikkel seostub ka teemaga "Kultuur", milles räägiti sotsiaalsetest normidest, ning teemaga "Sotsiaalsed normid ja deviantsus". Artiklis oli kirjas, et põuaperioodil kehtestati vee tarbimiseks politseiagentide poolt normid, millest kõik agendid kinni ei pidanud.
Artikkel seostub veel teemaga "Sotsiaalne ebavõrdsus", kuna artiklis polnud kõik agendid võrdsed, mõnedel oli teistest suurem heakskiit ning ka parem roll ühiskonnas, kuna teised agendid järgisid nende veetarbimise kombeid.
Mille poolest sain seda artiklit lugedes targemaks ning kuidas saan seda teadmist edaspidi oma akadeemilises ja igapäevases tegevuses kasutada
Sain teada, et majapidamised lähtuvad vee tarbimisel eelkõige oma naabritest, astudes üle isegi riiklikest keeldudest. Sain teada, kuidas valitsus saab teada, et on põuaperiood ning kuidas arvutatakse välja veehulk , mida majapidamised võivad põuaperioodil kasutada.
Teadmisi saan kasutada nii, et pööran rohkem tähelepanu sellele, kui palju inimesed üksteisest sõltuvad ning üritan teha otsuseid lähtudes rohkem iseendast kui teistest. Akadeemiliselt sain rohkem teadmisi sotsioloogiast, tehtud uurimustest ning uuringumeetoditest.