Sotsioloogia definitsioonid ja uuringud (0)

Mis on sotsioloogia?
Sotsioloogia tuleneb ladina keelsest sõnast societas, mis tähendab „ühiskonda” ja kreekakeelsest sõnast logos , mis tähendab „mõistet, õpetust”.
Sotsioloogial on palju erinevaid definitsioone:

• Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ka ühiskonna liiget.
  
• Sotsioloogia on inimeste sotsiaalsete suhete mudelite ja protsesside teaduslik uurimine (R. Stark ).
  
• Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid .
  
• Neil J. Semper on kinnitanud, et sotsioloogia on „inimeste uurimise viis” ja täpsustab, et „sotsioloogiat võib määratleda ühiskonna ja ühiskondlike suhete teadusliku uurimisena”.
  

Sotsioloogia kui teadusala sai alguse XIX sajandi esimesel poolel. Sotsioloogia tekkele andsid tõuke industriaalühiskonnas tekkinud probleemid, loodus- ja tehnikateaduste kiire areng ja ühiskonda uurivate teaduste „mahajäämus”. 200 aasta jooksul on nägemused inimesest ja ühiskonnast oluliselt muutunud.
Uue teaduse tähenduses kasutas sõna sotsioloogia esimesena prantsuse filosoof Auguste Comte ( 1798 -1857) oma viieköitelises teoses „Positiivse filosoofia kursus ”. Uut ühiskonda käsitlevat teadust nimetas Comte algul sotsiaalseks füüsikaks.
Tänapäeva ühiskonda ei kujuta ette ilma sotsioloogiliste uuringuteta ja nende tulemuste rakendamiseta eluolus, tootmises, äritegevuses, juhtimises, hariduses, poliitikas, noorsooprobleemide lahendamisel, linnade planeerimisel jms.
Sotsioloogia traditsioonilised uurimise teemad on kultuur ja isiksuse sotsialiseerumine , ühiskonna olemus ja sotsiaalne ebavõrdsus, sotsiaalsed muutused ja areng.
Sotsioloogilistes uuringutes on kaks poolust: ühiskond ja inimene. Ühiskonna tasandi probleeme käsitlevat osa nimetatakse makrosotsioloogiaks ja isiksuse, inimsuhete ja väikeste gruppide tasandi probleeme mikrosotsioloogiaks. Sotsioloogia areng on kaasa toonud ka kolmanda taseme loomise, mesosotsioloogia ehk keskastme teooria. See on teaduslik lähenemine, mille puhul rakendatakse analüüsi suhteliselt piiratud sotsiaalse elu valdkonna suhtes. Üks uuemaid suundi sotsioloogias on aga metasotsioloogia, kuhu kuuluvad teooriad, kontseptsioonid ja meetodid, mida kasutatakse sotsioloogia sotsioloogilisel analüüsil.
Miks on vaja sotsioloogiat?

• Sotsioloogia analüüsib inimeste reaalseid sotsiaalseid probleeme ja pakub neile lahendusi ja ka praktilist abi.
  
• Pingete leevendamiseks kõikides sotsiaalsetes sfäärides nagu perekond, kool, sõjavägi jne.
  
• Sotsioloogia valdkonna teadusuuringud aitavad pöörata tähelepanu tulevikuga seotud sotsiaalsele ja humanistlikule aspektile lähtuvalt iga inimese ja kogu inimkonna võimalustest ja vajadustest .
  

Kokkuvõtvalt võib öelda, et sotsioloogia tegeleb meie kõigi elu ja tegevuse, meie praeguse olemise ja tuleviku uurimisega.
Kasutatud allikad:
Aimre , I. 2001. Sotsioloogia. Tallinn.
https://et.wikipedia.org/wiki/Sotsioloogia