Sotsioloogia uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike" Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu Sotsioloogia ei uuri ainult õigust. Sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Ajaloolase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus Sotsioloogia uurib tänapäeval toimunut. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspärasusi, mitte konkreetseid sündmusi Kultuuriantropoloogia vs sotsioloogia Kultuuriantropoloogia uurib ,,võõraid" kultuure. Antropoloogi eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine Sotsioloogia uurib ,,meie" kultuure. Sotsioloogi eesmärgiks on pigem käitumise põhjuste väljaselgitamine, kui kirjeldamine Sotsioloogia = sotsiaalteadus
püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust, sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut, ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspärasusi,mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia vs sotsioloogia Kultuuriantropoloogia uurib võõraid kultuure. Eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine. Sotsioloogia uurib meie kultuure. Sotsioloogi eesmärgiks on pigem käitumise põhjuste väljaselgitamine, kui käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt.sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks
inimeste järjestumine kihtidesse ehk straatumitesse. Indiviidi asend sotsiaalse kihistumise süsteemis sõltub tema sotsiaalsest staatusest- ühiskondlikust positsioonist,millel on nii materiaalseid kui ka vaimseid tunnuseid. Stratifikatsioonile on omane staatuslik hierarhia.(asetsus ühiskonnas) Kogu ühiskonna arengu kiirenemine on sellesse aga toonud rohkem sisemist dünaamikat s.t suurendanud sotsiaalset mobiilsust.See USA sotsioloogi Pitirim Sorokini loodud termin tähistab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistatuse süsteemis.Liikumine võib olla horisontaalne(näiteks maalt linna) või vertikaalne(lihatöölisest spetsialistiks). Ühiskonna stratifitseerimise mooduseid Sotsiaalne kihistumine kolme mõõtme kontseptsiooni.Esiteks kihistub ühiskond majandusresurrside alusel klassideks.Teiseks toimub staatuslik kihistumine elulaadi ning väärtusorientatsiooni,aga ka päritolu ja/või seisuse põhjal.
Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 07.01.2009 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll ühiskonnas. Vastus: Teadusharu ja amet, mida sageli aetakse segamini sotsiaaltöö ja "inimeste aitamisega". Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andmete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Sotsioloogia on teadus, mille roll pole mitte ainult esitada andmeid, vaid seletada ja ennustada ühiskonnas toimuvat. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese käitumist grupis. Eeldus, et inimese käitumist ei saa seletada
I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult
Esimesel sajal päeval saab täita valimislubadusi, meedia on leebem, saja päeva jooksul saab anda hinnangu uuele valitsusele 14.Kas Teie arvate demokraatia stagneerub, kui üks peaminister on võimul kauem kui üks ametiaeg? 15.Mida tähendab parlamendi umbusaldus a)peaministrile; b)valitsuse ühele ministrile? 16.Mille poolest erineb ametnik poliitikust? 17.Kas riik saaks toimida ilma bürokraatiata? 18.Tõhusal bürokraatial on Saksa filosoofi ja sotsioloogi Max Weberi järgi teatud tunnused: - ametlik asjaajamine on seotud kindlate reeglitega; - valitseb selge tööjaotus ja ametivõimude piirid on kindlaks määratud; - igal ametikohal kehtivad ametinõuded; - kogu tegevus dokumenteeritakse; - administreerimine ja omandisuhted on lahutatud; - puudub igasugune võimalus ametikohta omastada (nt osta või pärida); - ametkond on professionaalne, st ametnik on vastavalt
kindlustamine kõigis valdkondades ehk kõik sõltub rahakoti paksusest; nt Austraalia,SB,Iirimaa,USA, ka Eesti) Eestil on kõige suuremad sarnasused liberaalse heaolureziimiga. Selgita lahti mõisted sotsiaalne tõrjutus, sotsiaalne kodakondsus ja positiivne heaolu. · Sotsiaalne tõrjutus - seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses,võimusuhetes ega kultuurielus. (töötus) · Sotsiaalne kodakondsus- Briti sotsioloogi Thomas Marshalli teooriast pärinev põhimõte, et igaühel on õigus riigi garanteeritud tasuta haridusele, tervishoiule ja inimväärsele sissetulekule. · Positiivne heaolu - heaolu, kus tähtsal kohal asuvad sotsiaalsed investeeringud ehk inimeste võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse.
mitte nt sool) o dramaturgiline lähenemine – sotsiaalne vastatsikune müju on nagu rida lühikesi teatrietendus,m ille abil kaitsta identiteeti. Erinev rolliesitus erinevates sotsiaalsetes gruppides. o Etnometodoloogia – teatud olukordades käitume sel moel, et me teadlikult ei anna aru, miks me seda teeme Muud lähenemised Humanistlik sotsioloogi – vastukaaluks positivismile – sotsioloog peab aitama inimesi Feminism – vähem võimu omavate seisukohti ei arvestada Bioloogiline determinism – käitumiserinsvuste… Sotsiobiloogia – sots mõjud ei saa meie algolekut muut Individualistlik reduktsionism – kogu sots elu põhineb inimese tegudel – inimesed teevad seda, mis toodab suurimat tulu väikseima hinnaga Sots instituudid – ametlikult korraldavad eluvaldkonnad
Erakondade ja valimisseaduste muutmine ei tooks tulu, sest probleem pole selles, kui suur on erakonnajuhtide mõjuvõim, vaid selles, keda inimesed valivad. Eestis on aga mitmeid valijasgruppe poliitellu kaasamata, näiteks venelased. Vene valijaskond valib aga ainult Keskerakonda, teised erakonnad pole vene valijate püüdmisest eriti huvitatud. Et luua aga kindel demokraatlik ühiskond, on vaja kaasata otsustesse kogu riigi elanikkond. Sotsioloogi Juhan Kivirähki sõnul pole taolist erakorralist olukorda, kus usaldus ja toetus uue valitsuse vastu kukub esimesel kuul suure hooga, varem Eestis olnud. Selline olukord Eesti poliitmaastikul, kus valitsus ei saa hakkama oma programmi elluviimisega, kaotab toetajaid ning kõige selle tulemusena luuakse üldse uus valitsuskoalitsioon, nõrgendab taas kord demokraatiat. Samas on sellel ka positiivne külg. Tekib lootust, et inimesed hakkavad ehk mõistma, et Eesti vajab muutust
Kui umbusaldust avaldati ministrile, siis teatab Riigikogu esimees sellest Vabariigi Presidendile, kes vabastab ministri ametist. 16.Mille poolest erineb ametnik poliitikust? ÜKS VIIB ELLU RIIGI POLIITIKAT, TEINE TAGAB SELLE ELLUVIIMISE PRAKTILISE POOLEGA. 17.Kas riik saaks toimida ilma bürokraatiata? Ei, sest muidu valitseks korralagedus. Bürokraatiaga on kogu asjaajamine on seotud kindlate reeglitega. 18.Tõhusal bürokraatial on Saksa filosoofi ja sotsioloogi Max Weberi järgi teatud tunnused: - ametlik asjaajamine on seotud kindlate reeglitega; Kindlatel reeglitel põhinev asjaajamise kord vähendab ametnike omavoli, sest kui ametnik kohtleb iga inimest võrdselt, siis tegutseb ta demokraatlikult. - valitseb selge tööjaotus ja ametivõimude piirid on kindlaks määratud; Et ükski ametnik ei saaks oma mõjuvõimu halvasti ära kasutada. Kõigil on omad ülesanded ning mingi probleemi tekkimisel on
ajahetkel inimesi eriaegadel ja eririikides lahutama. Sotsioloogia eesmärk on ühiskonda paremini mõista, nt miks inimesed jätkavad millegi uskumist kuigi see pole tõsi ja see on tõestatud. Näiteks inimesed elavad kauem värskes õhus töötades. Sotsioloog uurib miks isiklik probleem või kogemus muutub ühiskonna probleemiks. Näiteks töökoha kaotus on sinu prob ja kui sellega liitub veel hulk töötuid muutub see ühiskondlikuks probleemiks. Sotsioloogi töö on andmeid koguda ja tõlgendada tekkinud situatsiooni. Samuti ka ennustada asjade edasiminekut. Ei ole kindlat tõde või teooriat, mis kõike seletaks, kuna ühiskond on pidevas muutumises siis muutuvad ka teooriad ja tõed. 2. Auguste Comte'i, Emile Durkheim'i, Max Weberi roll sots. kui teadusharu arengus. AC sots-ga teaduse rajaja. Ta määratles algsed sots meetodid, kuidas ühiskonda objektiivselt uurida. Tema seisukoht on teadus võib olla väärtuste vaba ja objektiivne
• Teaduse põhikomponendid: • Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. • Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ • Milles seisneb sotsioloogi pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi)
...........................................................................................................................................11 Tsitaate:.................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb ameerika majandusteadlase ja sotsioloogi Milton Freidmani elu, loomingut ja õpetust. Freidmani olulisus peitub tema keerukatel avaliku korra ja majanduse analüüsides ja teooriates, mille on ta teinud rahvale arusaadavaks ning mis mõjutavad tänini majanduspoliitikat üle maailma Käesoleva referaadi eesmärk on esiteks anda ülevaade Milton Freidmanni eluloost ja teiseks tuua välja tema tähtsamad filosoofilised vaated, mis on mõjutanud majandust, ning need lahti seletada. Milton Friedman 90 juubel Valges Majas Elulugu
E.Durkheim Struktuurfunktsionalismi olemus Struktuur-funktsionalismi rajajaks peetakse Prantsuse sotsioloogi Emilié Durkheimi (1858 1917). Raamatuga The Rules of Sociological Method tõi Durkheim välja sotsioloogilise subjekti olemuse ja sotsioloogilise uurimuse sammud. Sotsioloogilise subjekti all mõtles Durkheim indiviidist väljaspool paiknevaid olusid, mis mõjutavad üldiste käitumisreeglitena indiviidi sisemisi piire (Morrison 2006: 185). Seega võtsid struktuurfunktsionalismi metodoloogilised ideed ja nende uurimuslikud vaated
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid.
TOOTMINE – kultuur omaksvõtt Iga horisontaalne rida tähistab üht ühsikondlikku funktsiooni. Selline on lääne ühiskond, kastid on suhteliselt autonoomsed, aga siiski pole selgelt piiritletud. On teooria, mis aitab seletada ühiskonna toimimist. Ühiskonna olemasoluks on vaja väärtuste omaksvõttu, see on keeruline, ühiskonnas on vaja palju vaeva näha. Sotsioloogia jaoks on väärtuste tasand kõige olulisem ja põnevam. Sotsioloogi ül näidata, kuidas kunst, religioon toetab ülemisi tasandeid. Majandus on teistpidi vundament. Tema arvates on tähtis, et funktsioonid oleksid tasakaalus. Daniel Bell – nimetatakse üheks juhtivaks neokonservatiiviks. Peateos „Kapitalismi kultuurilised vastuolud“ (1974). Oli üks teoreetikutest, kes aitas välja töötada Reagani valimisprogrammi. Raamatus toetub Parsonsile, võtab ta lähtekohaks. Aga Bell on murelik. Väidab, et viimane tasand ei toeta enam ülemisi, sest
saa, kuid mis mõjutavad tema igapäevast elu. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Sotsioloogid uurivad, kuidas isiklikud probleemid muutuvad ühiskondlikeks probleemideks, kuidas muutuvad ühiskondlike probleemide definitsioonid ja määratlused erinevates gruppides. > sots.kujutlus- võime mõista ühiskonda laiemalt (ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade, kriitiline meel). Millest koosneb sotsioloogi vaatekoha olemus? ??? Vaatenurk e. aspekt, millest mingi teadus mingile objektile läheneb. On täiesti võimalik, et üht objekti uurib mitu erinevat iseseisvat teadust, niisamuti kui et mingi üks teadus uurib mitut erinevat objekti. Teaduse iseseisvuse tagamiseks piisab täiesti, kui ta vaatleb mingit objekti või objektide kompleksi mingist niisugusest vaatenurgast, millest seda ei käsitle ükski teine teadus.Sotsioloogilistel uuringutel on mitu vaatenurka: Demograafiline vaatenurk
"Minu tunne seda tehes oligi selline, et see on minu jutt, minu jutustus minu lastele, minu lapselastele, minu tudengitele, kes võib-olla niiväga palju ei tea nendest asjadest. Ja teisalt võib-olla vastus väga paljudele inimestele, küsimustele, mida mulle on esitatud mitmetel ja mitmetel kokkusaamistel," ütles juubilar ja lisas, et on hea kõik küsimused ükskord enda jaoks põhjalikult läbi mõelda. Marju Lauristin on õppejõu, sotsioloogi ja poliitikuna Eesti ühiskonda ja maailma lahti mõtestanud aastakümneid, tema seisukohad ärgitavad mõtlema nii rahvast kui ka poliitikuid. Marju Lauristinil on imetlusväärne anne oma mõtetega teistele väga palju anda, samas iseennast varju jättes. Siinses kogumikus räägib Marju nüüd ka endast. Aga ,,Peatükke kirjutamata elulooraamatust" pole ainult Marju Lauristini elu- ja kujunemislugu.
Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks midagi ette võtta. (Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi,
riikideülene koostöö Euroopa Liidus rakendatav koostöövorm, kus lähtutakse EL õigusaktidest ja otsustest, mis on ülimuslikud riikide õigusnormide suhtes ning peavad silmas eeskätt Euroopa ühishuvisid sekkumishind minimaalne hind, mille Euroopa Liit igal juhul garanteerib oma põllumeestele toodangu eest olenemata selle turuhinnast sotsiaalne kodakondsus Briti sotsioloogi T.H.Marshalli teooriast pärinev põhimõte, mille kohaselt igaühele peab riigi poolt olema garanteeritud tasuta haridus, tervishoid ja inimväärne sissetulek sotsiaalmajanduslikud Euroopa Nõukogu Sotsiaalhartas fikseeritud inimõigused majandusliku toimetuleku ning õigused sotsiaalse heaolu valdkonnas struktuursed fondid Euroopa Liidu eelarve sihtotstarbelised fondid, mille kaudu eraldatakse ressursse vähem
Küsimusi: 1. Sotsioloogi ja poliitiku suhetest- Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 2. Sotsioloogia teaduseideaalid ja -eesmärgid Durkheimi ja Weberi järgi - Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühi...
"sinikraed" - C.Wright Millsi poolt kasutusele võetud termin, millega ta tähistas postindustriaalse ühiskonna tööstustöölisi. Analoogiliselt võttis teadlane kasutusele termini valgekraed, et tähistada teenindussektoris hõivatud inimesi. sotsiaalsed straatumid e. sotsiaalsed kihid (2) - sarnaste ressursside ja sotsiaalsete parameetritega inimeste kategooria (näit. intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit) sotsiaalne kodakondsus (5) - Briti sotsioloogi T.H.Marshalli teooriast pärinev põhimõte, mille kohaselt igaühele peab riigi poolt olema garanteeritud tasuta haridus, tervishoid ja inimväärne sissetulek sotsiaalmajanduslikud õigused (5) - Euroopa Nõukogu Sotsiaalhartas fikseeritud inimõigused majandusliku toimetuleku ning sotsiaalse heaolu valdkonnas sotsiaalsed lõhed (2) - politoloogias kasutatav termin sotsiaalsete erisuste tähistamiseks inimgruppide vahel
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem
Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks midagi ette võtta. (Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi)
Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks midagi ette võtta. (Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi,
); selle kohaselt on vabadus isiksuse arengu hädavajalik tingimus, kuid riik peab pakkuma ühishüviseid ja muid võimalusi vabaduse positiivseks/konstruktiivseks rakendamiseks sotsiaalne klass suur inimrühm, kel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon; marksism seob klassi just majandusliku võimu ja majanduslike suhetega; mittemarksistlikud teooriad rõhutavad sissetulekust ja tööhõivest tulenevaid staatuslikke erisusi (nt keskklass, sinikraed) sotsiaalne kodakondsus Briti sotsioloogi Thomas H. Marshalli teooriast pärinev põhimõte, et igaühel on õigus riigi garanteeritud tasuta haridusele, tervishoiule ja inimväärsele sissetulekule sotsiaalne liikumine kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine)
peaks olema?) „Kuidas on“ lausetest ei saa loogiliselt järeldada „kuidas peaks olema“ lauseid. Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline publik Mitteakadeemiline publik Instrumentaalne teadmine Professionaalne (teooriad) Rakenduslik (pragmaatiline) Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (arutelu) arendus) 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad
7.1.8. Folkloori kogumine, pärimuse dokumenteerimine: - Eesmärk luua adekvaatseid dokumente, mis valgustavad elavat pärimussüsteemi - Fikseeritud pärimustekstid vs soov kirjeldada tähenduste maailma, milles need tekstid elavad 7.1.9. Folkloori arhiveerimine, pärimuse konserveerimine: - Teha see kättesaadavaks neile kasutajale, kel pole kontakti kogumisaja kultuurisituatsiooniga - Folkloristi, antropoloogi ja sotsioloogi lähenemise erinevus - Arhiveeritud ainese õigused (kogukond, koguja, informant) 7.1.10. Tagasiside uurijalt uuritavale: - Uurimisainese (fotod, salvestused, uurimistulemused) jagamine uuritava rühmaga 7.1.11. Uurija ja uuritava vaheline koostöö: - Pärimusrühma osalemine uurimistöös - Ühiste ürituste korraldamine - Uurimustulemuste rakendamine kogukonna hüvanguks 7.1.12. Folkloori teaduslik analüüs:
7.1.8. Folkloori kogumine, pärimuse dokumenteerimine: - Eesmärk luua adekvaatseid dokumente, mis valgustavad elavat pärimussüsteemi - Fikseeritud pärimustekstid vs soov kirjeldada tähenduste maailma, milles need tekstid elavad 7.1.9. Folkloori arhiveerimine, pärimuse konserveerimine: - Teha see kättesaadavaks neile kasutajale, kel pole kontakti kogumisaja kultuurisituatsiooniga - Folkloristi, antropoloogi ja sotsioloogi lähenemise erinevus - Arhiveeritud ainese õigused (kogukond, koguja, informant) 7.1.10. Tagasiside uurijalt uuritavale: - Uurimisainese (fotod, salvestused, uurimistulemused) jagamine uuritava rühmaga 7.1.11. Uurija ja uuritava vaheline koostöö: - Pärimusrühma osalemine uurimistöös - Ühiste ürituste korraldamine - Uurimustulemuste rakendamine kogukonna hüvanguks 7.1.12. Folkloori teaduslik analüüs:
aga sotsiaalteadlane on üldjoontes samasugune nagu tema uurimisobjekt, seega võivad teda segama hakata tema argiteadmised objekti kohta. Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias: 1. Milline on teadlase roll? Positiivne vs. Normatiivne lähenemine Positiivne lähenemine - sotsioloog ei tohi uuritavate inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne vaatleja, kirjeldama, kuidas asjad tegelikult on. Normatiivne lähenemine - Sotsioloogi kohus on üritada ühiskonda parandada, seda vajadusel kritiseerida, ütelda, kuidas asjad peaksid olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikrosotsioloogia - sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja nende maailmapilti. Makrosotsioloogia - Peab uurima suure-mastaabilisi nähtusi nagu riike, organisatsioone, ühiskondasid, tsivilisatsioone. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas?
n Sotsiaal- ja käitumisteadused n Humanitaaria ja kunstid n Loodusteadused ja meditsiin n Täppisteadused ja tehnika n Politoloogia ja haldus on osa sotsiaal- ja käi-tumisteadustest, täpsemalt ühiskonda uuriva-test sotsiaal- ehk ühiskonnateadustest (käitumisega tegeleb nt pedagoogika) Sotsiaalteadlase lähenemisviis n Charles Wright Mills: sociological imagination (,,sotsioloogi vaade," sotsiaalteadlase lähenemisviis) n Kuidas lahterdatakse tegevusi teatud ühiskonnas? n Kus asub see ühiskond inimajaloos? n Milliseid inimesi see ühiskond toodab? n Ühiskonnaelu seletamisel rõhk inimestevahelistel suhetel ja ühiskonnal, mitte üksikisikul n Huvi ühiskondliku elu vastu tervikuna n Tähendus tekkib ühiskonnas vastastikmõjutamise tulemusena n Rõhk inimkäitumise kontekstil Poliitika uurimise traditsioonid
o Nt uurija ja uuritava roolid Folkloori kogumine, pärimuse dokumenteerimine o Eesdmäk luua adekvaatseid dokumente, mis valgustavad elavat pärimussüsteemi o Fikseeritud pärimustekstid vs soov kirjeldada tähenduste maaima. Folkloori ahiveerimine, päriuse konserveerimine o Teha see kättesaadavaks neile kasutajatele, kel pole kontakti kogumisaja kultuurisituatsiooniga o Folkloristi, antropoloogi ja sotsioloogi lähenemise erinevus; o Arhiveeritud ainese õigused (kogukond, kojuha ja informant) Tagasiside uurijalt uuritavale o Uurimisainese (fond, salvestused, uurimistulemused) jagamine uuritava rühmaga. Uurija ja uuritava vaheline koostöö o Pärimustphma osalemine uurimistöös o Ühiste ürituste korraldamine Folklooriprotsessi teine elu Folloori teine elu
o Tootmine ei ole intensiivne o Püsib riigitoetustel o Tööjõupuudus (urbaniseerumine , kuna maatöö on raske ja linnas on haridus) o Talud on väikesed o Vajalik uus põllumajandusreform o Pärimisseadus • Maalähedane meelsus (sh linnarahva seas) • Ühistuline meelsus: o Töötasid väga hästi o Riik toetas ühistuid 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid.
........................................... 47 14. KOOSKONNAD, KODANIKEÜHISKOND, SOTSIAALSED LIIKUMISED....................51 15. ÜHISKONDLIK MUUTUS....................................................................................................54 Käesolev konspekt on mõeldud kasutamiseks õppetöös. Selle kasutamiseks muudeks otstarveteks tuleb luba küsida konspekti autoritelt. 1. MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG? Mis ühendab Ronald Reaga, ML King, Saul Bellow, Robin Williams'it? - Sotsioloogi elukutse ei kuulu kõige tuntumate hulka. * Nende tuntuim roll Eestis on avaliku arvamuse uurimuste läbiviijatena ja kommenteerijatena. * turuuuringud * Statistiliste andmete kogumine, mis aitab planeerida sotsiaalpoliitikat. * Organisatsioonide tõhusat tegutsemist takistavate tegurite välja selgitamine. Sotsioloog kui ühiskonna planeerimise abistaja -Kujutame ette, et sotsioloogiat ei ole. - suurel määral vaadeldav eelmises ühiskonnas, kus riigivõim kontrollis lähedalt kõike, mis
egoistid. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust. Sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Seega rõhuasetused on erinevad nendel teadustel. Ajalugu vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus ehk ajalooline tõde. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspärasusi (miks midagi toimus), mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia (etnoloogia) vs sotsioloogia Kultuuriantropoloogia uurib ,,võõraid" kultuure meie seisukohalt. Antropoloogi eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine. Sotsioloogia uurib ,,meie" (st . lääne) kultuure. Sotsioloogi eesmärgiks on pigem käitumise põhjuste väljaselgitamine, kui käitumise kirjeldamine.
(tulude) jaotus ei rahulda ühiskonda, pole see veel põhjus turumehhanismist loobuda (joonis 2.6.). Tuleb toimetada mõningaid ümberjaotamisi ja muu jätta turumehhanismi hooleks. Olukorda, kus turg ei tule toime oma rolliga, s.t., kus turg iseenesest ei toimi ega loo Pareto-efektiivset (ressursside niisugust jaotust, mille korral kellegi olukorda ei saa parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata, nimetatakse itaalia majandusteadlase ja sotsioloogi Vilfredo Pareto (18481923) allokatsiooni, nimetatakse turutõrkeks. 30 EEVA Võimaliku kasulikkuse kõver kasulikkus E` E AADAMA kasulikkus Joonis 2.6. Heaoluökonoomika esimene ja teine põhiteoreem.
punkt. Näiteks: Tema tööd ei paku ühtset sotsioloogilist analüüsimudelit. Pigem sisaldab tema looming operatiivset metakeelt, mis võimaldab eritleda paljusid inimtegevuse tahke. (Tamm, 2002: 910). Bourdieu edu võib üritada põhjendada sellega, et kuigi teda klassifitseeriti kas siis sotsioloogiks või antropoloogiks, oli temas siiski ka veel olemas filosoof. Need pooled balansseerisid teineteist filosoof küsitles sotsioloogi meetodeid, samas kui sotsioloog hoidis filosoofi n-ö maa peal. (Jenkins, 2002: 16). Kui refereering on terve lõigu pikkune, siis pannakse viimase lause punkt, sulgudes viide ja punkt sulu sisse. Näiteks: Kui juba teadus on mehi ja naisi nii vaimselt kui ka füüsiliselt erinevateks pidanud, siis pole imestada, et tavaelus on soo kohta käibel väga palju ja erinevaid stereotüüpseid arvamusi. Soostereotüübid elavad aga omaette elu ja mõjutavad
uuri sisu, ei kommenteeri seda, uurib tavaliselt õigusnormide välist külge, kuidas inimesed on nendega rahul. Õigusteadlane aga analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust. Oluline vahe on lähenemisviisis. Ajalooteadus vs sotsioloogia: ajalooteadus uurib minevikus toimunut, sotsioloogia tänapäeval toimuvat. Ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus, sotsioloogi eesmärgiks uurida üldiseid seaduspärasusi, mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia vs sotsioloogia. Antropoloogid uurivad ,,võõraid" kultuure enamasti, uurib ,,meie" (st.) lääne kultuure. Antropoloogi eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine, sotsioloogi eesmärgiks on pigem käitumise põhjuste väljaselgitamine, kui käitumise kirjeldamine.
Ameerikasse ning hiljem teistesse maailmajagudesse. Tavaliselt seostatakse inimõigused kodanlike revolutsioonide ning vabariikide kujunemisega. Nende ajaloosündmuste käigus tõstatati avalikult idee, et kõik inimesed on võrdsed seaduse ees ning kõigil on õigus osaleda riiklike küsimuste otsustamisel. 18 Tänapäeva maailm Teise maailmasõja lõpuaastatel hakkas inimõiguste ideoloogiat mõjutama heaoluriigi kujunemine. Briti sotsioloogi Thomas H. Marshalli arvates on igal sajandil esiplaanil olnud teatud liiki inimõigused. 18. sajand tõi Lääne-Euroopas kaasa peamiste kodanikuõiguste (vabadus, võrdsus seaduse ees) tunnustamise, 19. sajandil võideti kätte poliitilised õigused (meeste hääleõigus, sõna-, trüki- ja ühinemisvabadus), 20. sajand kujunes aga sotsiaalsete õiguste võidukäiguks. Marshalli idee sotsiaalsest kodakondsusest omandas laia populaarsuse ning mõjutas mitmete riikide sotsiaalpoliitikat
anti välja, ligi 1600 lk-d, sisaldas üldiseid pt-e, mitmesuguste protsesside kirjeldusi ja ülevaateid, mis vaatavad inimkäitumist erinevates raamistutes( vanglad, haiglad). Ülevaated erinevate maade ja piirkondade(regionaalsed) olustikust. 2002 a- ilmus sellest uuem ja arendatud versioon, kuigi see oma mahult on märgatavalt väiksem, regionaalseid ülevaateid see ei sisalda. Raul Kilgas kirjutas ülevaate inimese ruumikäitumisest ja privaatsusest Tartu ülikooli sotsioloogi labor Ülo Vooglaid, Peeter Vihalemm, Marju Lauristin Moskvas oli olemas instituut VNIITE (vene keeles) tehnilise esteetika uurimise instituut (toodete disainimine külmkapid jne) Ülo Vooglaid uurimus teie kodud, küsitleti umbes 2000 perekonda üle Eesti, nii suurtes küades kui ka linnades ja ka metsataludes. Selle käigus joonistati üles leibkonna koduplaan(kodumasinad ja muud esemed, kus nad piknesid) ja küsiti ka inimeste suhtumist neisse. Mammutuurimus üks
Milline on teadlase roll? Seega: enamus meie ühiskonna liikmetes teavad Positiivne vs. Normatiivne lähenemine üldjoontes, mis teadus on, teatud spetsiifilistele Positiivne lähenemine-sotsioloog ei tohi uuritavate inimgruppidele omistatakse aga teadlase roll ja need inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne vaatleja, inimesed peavad täitma teaduse reegleid. kirjeldama, kuidas asjad tegelikult on. Samasugune definitsioon käib kunsti, religiooni, Normatiivne lähenemine-Sotsioloogi kohus on üritada perekonna jms. kohta. ühiskonda parandada, seda vajadusel kritiseerida, ütelda, Teaduse kui institutsiooni staatus on Euroopa kuidas asjad peaksid olema. kultuuriruumis uusajal kasvanud, seepärast ongi 2.Millisel tasandil ühiskonda uurida? kooliharidus eelkõige teadusekeskne. Samas on religiooni Mikrosotsioloogia-sotsioloog peab uurima inimeste staatus pigem langenud
Rakendusuuringud (applied research) BA-tööst eeldatakse pigem alusuuringu tüüpi uurimistööd, kus teooria mängib olulist rolli nii uurimisprobleemi / -küsimuste formuleerimisel, kui ka tulemuste tõlgendamisel Teisalt eeldatakse, et uurimisprobleemid on ühiskondlikult ja poliitiliselt olulised ja pole halb, kui saadud teadmisel on ka teatav praktiline väärtus Teooriate ulatus Teooriaid liigitakse vastavalt nende abstraktsuse astmele. USA sotsioloogi R. Merton'i klassifikatsioon: Suured teooriad (grand theory) Keskmise ulatusega teooriad (middle rage theory) BA-töös kasutage "keskmise ulatusega teooriad" Paradigma suured koolkonnad, mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides. Paradigma sees on palju erinevaid teooriad. Riigiteaduste põhiparadigmad Biheivorism Institutsionalism Interpretatiivne lähenemine, ehk konstruktivism
Aggression - ehk agressiivne käitumine. Tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine. Siin eristatakse agressiivse käitumise all (1) avalikku (füüsiline ja otsene) ja (2) varjatud (tahtlikult grupist välja viskamine, sünnipäevale ei kutsu) agresiivset käitumist. Kätkeb ka enda all eneseagressiooni, mis on enesele haiget tegemine. Sümboolne, sümboliline vägivald - siin on tegu ühe agresiivse käitumise vaatenurgaga, see on sotsioloogiline ehk ühe sotsioloogi vaatenurk. Selle all peetakse silmas ühe soo sümboli domineerimist teise üle. Vägivalda kasutatakse psühholoogias kitsamas mõttes. Psühholoogias on vägivald füüsiline agresiivne käitumine. Siia alla ei kuulu vaimne vägivald. Asocial - asotsiaalne, näitab eitust ning on mitte sotsiaalne. Näitab eitust ühiskonnast väljalülitatust või ühiskonna normidele mittevastavat käitumist. Ühiskonna normide all olgu see mistahes grupp (kool kui grupp, riik kui grupp jne),
eeltingimus siit probleemid islamiusulistega, kellel riigi ja religiooni lahutamine on religioonis eneses loetud võimatuks). Prantsusmaa põhineb kodakondsusel (Saksamaal kuni viimase ajani etnilisusel, Ameerikas ideoloogial, Suurbritannias ajalool ja geograafial): prantsuse kodanikult ei tohi ankeedis küsida ei rahvust ega religiooni. Kultuuridevaheline suhtlemine ja võim Siinne võimukäsitlus põhineb suuresti prantsuse sotsioloogi Pierre Bourdieu' (1930 2002) lähenemisviisil, mida on kohati edasi arendatud. Bourdieu' üks olulisemaid uuendusi: kapital pole mitte üksnes 1. materiaalne/majanduslik (nagu varasemas sotsioloogias, sh Marxil), vaid võib olla ka 2. sotsiaalne (suhetevõrgustik, kuulumine teatud sotsiaalsesse ringkonda, positsioon hierarhias), 3. kultuuriline (haridus, teadmised/oskused, sh keel) 4. sümboolne (reputatsioon, prestiiz, maine tunnustus)
Marx aga leidis, et igal pool pole areng nii läinud nt idamaades (India ja Hiina). Seal näib riik olevat tekkinud ennem, kui eraomand ja kujundas välja paraleelarengu formatsiooni e aasialik formatsioon. St kogukondadel on ühisomand nende üle valitseb riik kes ka eksploteerib. Kes nõuab andamit ja kordineerib nede ühistegevust nt niisutuskanalite rajamist. Aasialik formatsioon pole kadunud siiani. Räägitakse praeguseni. Konkureeriv õpetus 19 saj. Inglise filosoofi ja sotsioloogi Herbert Spencer (27 April 1820 8 Detsember 1903) oma. Peateos käsitles kõike suures mastaabis ja varajaste ühiskondade osas esitas vaate, mis on marksismist erinev. Üldine arengureegel maailmas järjest suuremale erinevusele. Toimib nii looduses kui ühiskonnas. Lihtsamalt keerulisemaks. Toetus Darwinile, mille järgi toimub olelusvõitlus e sobivaima ellujäämine. Ühiskondade edu võti on suutlikus tootmist arendada
Calvini järgi sai nime kalvinism (reformeeritud kirik). Vabas Sveitsi keskkonnas arendas Calvin Lutherist mõnevõrra erinevat teoloogiat. Kalvin rõhutab jumala armu, mis eelneb kutsumisele sõna läbi ja usule, kahekordse predestinatsiooni õpetus lähendab teda Augustinusele. Suurim erinevus Lutheriga seisnes Lutheri "sola fide" põhimõttest mööda vaatamises, Calvini arvates loevad inimese õigeksmõistmisel ka tema usukuulekuse viljad. Saksa sotsioloogi Max Weberi järgi sai kapitalism alguse protestantlikust usust. Calvin uskus, et inimese jõukus pole kurjast, kui seda vaestega jagada, nõnda on suurem võimalus õndsaks saada. Kalvinism levib Madalmaadesse, aga ka Sotimaale, kus tegutseb reformaatorina John Knox, sealt saab alguse briti puritaanlik liikumine, mis rõhutab oma spartaliku askeetlikkusega patuvaba puhast elu. Perioodi Euroopa ajaloos aastast 1555 kuni Vestfaali rahuni 1648. aastal nimetatakse konfessionaalseks ajastuks
Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon. Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu
Paljastatakse see, mida muidu ei paljastuks. Sarnane antropoloogilise tööprotsessiga (ei piisa ainult vaatlusest, vaid peab ka ise osalema, provotseerima ja mõjutama neid). Rouch rõhutas, et see on kino tõde, tõde, mis on alati konstrueeriti, see ei tähenda, et see ei oleks tõepärane, vaid on isegi rohkem tõepärasem. Rouchi üks tuntumaid dokfilme on „Ühe suve kroonika“ 1961, tegi koos sotsioloogi Moriniga ja Braultiga (tõi Kanadast sünkroonheli kaamera). Enne ei suudetid salvestada sünkroonheli, heli salvestati eraldi, pärast sobitati kokku. Brault suutis välja töötada süsteemi, kuidas ühendada magnetofon kaameraga. Ka kaamerad olid selleks ajaks muutunud väiksemaks, pilt oli stabiilsem ja sai ka käimise pealt filmida. Muutused võimaldasid spontaansemalt filmida. Paljudes kohtades sai filmida kunstvalguseta jms
taustateadmised, teooria osa võib olla ka minimaalne • BA-tööst eeldatakse pigem alusuuringu tüüpi uurimistööd, kus teooria mängib olulist rolli nii uurimisprobleemi/küsimuste formuleerimisel, kui ka tulemuste tõlgendamisel • Teisalt eeldatakse, et uurimisprobleemid on ühiskondlikult ja poliitiliselt olulised ja pole halb, kui saadud teadmisel on ka teatav praktiline väärtus Teooriate ulatus • Teooriaid liigitakse vastavalt nende abstraktsuse astmele. USA sotsioloogi R. Merton’i klassifikatsioon: – Suured teooriad (grand theory) – väga abstraktsed, seos igapäevaeluga väike, seletavad suuri süsteeme ja üldisi seaduspärasusi (kuidas ük. töötab, kuidas toimivad poliitilised süsteemid). Empiiriliselt raske või võimatu kontrollida (nt. Weber, Marx, Easton, Habermas, jt). – Keskmise ulatusega teooriad (middle rage theory) – pole nii abstraktne, võimalik empiiriliselt testida, fokuseeritum (nt. sotsiaalse mobiilsuse teooriad,
Mõistagi käsitleb see mingeid probleeme kasvatustegelikkuse nähtuste ja protsesside ääretust mitmekesisusest ja on määratud esmajoones kasvatusteaduslike probleemide eripärast ja nende probleemide lahendamisviisidest. Kui psühholoog uurib õppimise olemust ja kulgu, siis kasvatusteadlane küsib, kas on põhjust ja võimalust teha midagi selleks, et õppimine oleks tõhusam. Üldistatult võiks väita, et kus psühholoogi või sotsioloogi uurimus nähtuste või protsesside kirjeldamise ja seletamisega lõpeb, sealt kasvatus- teaduslikule uurimusele omane probleemiseade ja lahenduste otsimine alles algab. Kasvatusteaduslik probleemiseade kujuneb tunnetatud vastuolust tegelikkuses oleva ja soovitud võimalikkuse vahel ja väljendub kui küsimine soovitud võimaliku järele selleks, et inimene ja tema areng ja selleks arenguks kujunenud kasvatustegelikkus saaks paremaks. Selline küsimine võimaliku parema järele on igasuguse
annaabi.ee 
