„RIIGIVÕIMU TASANDID“ (0)

„RIIGIVÕIMU TASANDID “ (TEEMAD 3.1 – 3.5)
1.Miks ei või Riigikokku kandideerida kaadrikaitseväelane?
Et vältida relvastatud struktuuride politiseerumist ja nende ärakasutamist erakondlikes huvides.
2.Kui vanalt võib Eesti kodanik kandideerida Riigikokku?
Alates 21-aastaselt.
3.Kuidas pääsetakse Riigikokku isikumandaadi alusel?
Kandidaat, kes kogub ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli (kui näiteks meie valimisrongkonnas on lihtkvoot 4500 , siis kandidaat kes kogub 4500 või nt 4501 on isikumandaadiga valitud, sõltumata sellest, kus ta nimekirjas asub).
4.Kas Riigikogu liikmete arvu peaks vähendama ning kui suur see võiks olla? Palun põhjendage oma vastust.
Ma arvan, et piisab 50 saadikust, sest meie riik on nii väike ja me ei vaja nii suurt parlamenti.
5.Kes kuulutab välja Riigikogu poolt vastuvõetud seadused?
President
6.Kus avaldatakse Eestis vastuvõetud seadused?
Riigi Teatajas
7.Teatud hädaolukordades võidakse anda..... Millised piirangud on seadlusel võrreldes seadusega?
* EI SAA KEHTESTADA, MUUTA VÕI TÜHISTADA PÕHISEADUST
* EI SAA KEHTESTADA, MUUTA VÕI TÜHISTADA RIIGIMAKSE PUUDUTAVAID SEADUSI
* EI SAA KEHTESTADA, MUUTA VÕI TÜHISTADA RIIGIEELARVET PUUDUTAVAID SEADUSI
* EI SAA KEHTESTADA, MUUTA VÕI TÜHISTADA NN 51 POOLTHÄÄLE SEADUST
8.Milline roll on seadusloomes valitsusel, milline presidendil?
Valitsus algatab seaduseelnõusid, president aga kuulutab nad välja. President otsustab, kas kuulutada seadus välja või lükata see tagasi.
9.Mille poolest erineb võimu delegeerimine kodanikkonnalt valitsusele presidentaalses ja parlamentaarses riigis?
PRESIDENTAALNE RIIK: VALITSUSE NIMETAB PRESIDENT SÕLTUMATA PARLAMENDIST. VALITSUSE LIIKMED VASTUTAVAD PRESIDENDI EES, KES ON ÜHTLASI TÄIDESAATAVA VÕIMU JUHT. PRESIDENT VÕIB AINUISIKULISELT VALITSUSE LIIKMEID TAGANDADA.
PARLAMENTAARNE RIIK: VALITSUS MOODUSTATAKSE VÕIMULIITU KAVANDAVATE ERAKONDADE LÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUSENA. PRESIDENT TEEB VALITSUSE MOODUSTAMISE ETTEPANEKU PARLAMENDIVALIMISED VÕITNUD ERAKONNA LIIDRILE VÕI NENDE PEAMINISTRIKANDIDAADILE.
10. Kumb on parem, kas see, kui minister on oma valdkonna spetsialist, või see, kui ta on poliitik . Põhjendage oma vastust ning tooge mõni näide nii praegusest Eesti Vabariigist.
Minister peaks olema kindlasti oma valdkonna spetsialist. Oma ala tundev inime oskab mõelda vastavalt ning teha õigeid/kasulikke otsuseid. Rahandusminister Maris Lauri on oma ala tuntud finantsspetsialist. Keskkonnaminister Mati Raidma on tegutsemisaladeks on olnud tuletõrje jne ning keskkonnaalast haridust tal pole.
11.Miks annab Eesti Vabariigi valitsus ametivande Riigikogu ees?
NAD ANNAVAD VANDE RIIGIKOGU EES SEETÕTTU, ET NEID NIMETAB AMETISSE RAHVA POOLT VALITUD PARLAMENT .
12.Kas maavanem on poliitik või ametnik ? Põhjendage oma vastust.
MAAVANEM ON KÕRGEM RIIGIAMETNIK , KES ESINDAB MAAKONNAS RIIGI HUVE NING HOOLITSEB MAAKONNA TERVIKLIKU JA TASAKAALUSTATUD ARENGU EES.
13.Miks on oluline anda valitsusele sada kriitikavaba päeva?
Et UUS VALITSUS jõuaks end tegudega tõestada ja koalitsioonileppes kirja pandut praktikas ellu viima asuda .
14.Kas Teie arvate demokraatia stagneerub, kui üks peaminister on võimul kauem kui üks ametiaeg?
Ma arvan, et demokraatia ei seisku, kui üks peaminister on võimul kauem kui üks ametiaeg. Kui peaminister on arenemisvõimeline ja huvitub rahva heaolust, siis pole eriti oluline kui kaua ta ametis on.
15.Mida tähendab parlamendi umbusaldus a)peaministrile; b)valitsuse ühele ministrile?
Kui umbusaldust avaldati valitsusele või peaministrile, siis astub tagasi terve valitsus. Kui umbusaldust avaldati ministrile, siis teatab Riigikogu esimees sellest Vabariigi Presidendile , kes vabastab ministri ametist.
16.Mille poolest erineb ametnik poliitikust?
ÜKS VIIB ELLU RIIGI POLIITIKAT, TEINE TAGAB SELLE ELLUVIIMISE PRAKTILISE POOLEGA.
17.Kas riik saaks toimida ilma bürokraatiata?
Ei, sest muidu valitseks korralagedus. Bürokraatiaga on kogu asjaajamine on seotud kindlate reeglitega.
18.Tõhusal bürokraatial on Saksa filosoofi ja sotsioloogi Max Weberi järgi teatud tunnused:

• ametlik asjaajamine on seotud kindlate reeglitega;
  

Kindlatel reeglitel põhinev asjaajamise kord vähendab ametnike omavoli, sest kui ametnik kohtleb iga inimest võrdselt, siis tegutseb ta demokraatlikult.

• valitseb selge tööjaotus ja ametivõimude piirid on kindlaks määratud;
  

Et ükski ametnik ei saaks oma mõjuvõimu halvasti ära kasutada. Kõigil on omad ülesanded ning mingi probleemi tekkimisel on teada täpselt, kelle poole pöörduda tuleb.

• igal ametikohal kehtivad ametinõuded ;
  

Et ametikohale saaks õige inimene. Inimene kes on selle töö jaoks kõige sobivam ja oleks pädev oma kohustustes.

• kogu tegevus dokumenteeritakse;
  

Suurendab ka ametnike vastutust oma tegude eest.

• administreerimine ja omandisuhted on lahutatud;
  

• puudub igasugune võimalus ametikohta omastada (nt osta või pärida);Välistab variandi , et ametikohale asub inimene, kes pole vastavalt haritud ja sellest huvitatud.
  
• ametkond on professionaalne, st ametnik on vastavalt koolitatud.
  

Ilma hariduse ja pädevuseta ei oska ametnik oma ülesandeid täita.
Kuidas aitab tõhus bürokraatia kaasa ühiskonna paremale toimimisele? Leidke iga eespool nimetatud bürokraatia tunnuse juurde vastav põhjendus.
19.Kuidas erineb maa- ja halduskohtu roll I astme kohtupidamises?
Maakohtus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal - ja väärteoasju.
Halduskohus lahendab avalik-õiguslikke vaidlusi. Lisaks annab kohus mõningatel juhtudel loa haldustoiminguks.
20.Nimetage Riigikohtu kaks peamist ülesannet.
1) Kassatsiooni korras kohtulahendite läbivaatamine.
2)põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu ülesannete täitmine.
21.Andke ülevaade Eesti kohtusüsteemist.
Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, süsteemi esimese astme moodustavad maakohtud ja halduskohtud , teise astme ringkonnakohtud ning kolmandaks astmeks on Riigikohus .
22. Prokuratuuri ülesanded.
*Juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse.
*Esindab kohtus riiklikku süüdistust
*Osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises ning
*Täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.
23.Kellel ja miks on õigus pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu poole?
Kohtusse võib pöörduda isik (EL kodanik) siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud . Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu.
24.Millega tegeleb ombudsman ?
Vaatab läbi kodanike kaebusi bürokraatiliku omavoli üle.
25.Millega tegeleb õiguskantsler ?
Teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
26.Kuidas saab laste ombudsman lapsi aidata?
Lasteombudsman seisab selle eest, et kõik inimesed austaksid lapse õigusi ning lähtuksid lapse parimatest huvidest.
27.Sõnastage kohaliku omavalitsuse peamine ülesanne.
Ülesanne seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.
28.Milline organ korraldab ja juhib valla / linna tegevust?
LINNA / VALLA VOLIKOGU (SEESAMA VOLIKOGU, KES VALITAKSE ELANIKE POOLT KOHALIKE OMAVALITSUSTE VALIMISTEL)
29.Kas Eestile tuleks kasuks omavalitsuste arvu vähendamine? Põhjendage oma arvamust.
Jah, kuna rahvaarv pidevalt väheneb ja tootvaid töölisi on aina vähem. Milleks abicajajate arvelt pidada üleval valitseva partei- sõdureid , muidusööjaid, maksude jagajaid.
30.Kas Eesti valitsemissüsteem vajaks muutusi?
*VIIKS SISSE RAHVA POOLT OTSEVALIMISEGA PRESIDENDI
*KEHTESTAKS NÕUDE, ET MINISTER OLEKS OMA ALA SPETSIALIST.
31.Seletage järgmised mõisted:

• ADMINISTREERIMINE – haldama/ valitsema /formaalselt juhtima
  
• APELLATSIOON - edasikaebus
  
• DENONSSEERIMA - rahvusvahelist lepingut üles ütlema
  
• EELNÕU – riigiorganile/rahvale esitatud seaduse/määruse projekt
  
• KASSATSIOON - jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine ning otsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus
  
• KONSENSUS - üksmeel, enamuse arvamus/üldine kokkulepe otsuste vastuvõtmisel , mis eeldab vastuhäälte puudumist
  
• KONVENTSIOON - rahvusvaheline kokkulepe (riikide suhteid mingis valdkonnas/küsimuses reguleeriv leping)
  
• PRETSEDENT - esmakordne juhtum, mis on järgnevatele samalaadsetele eeskujuks
  
• RATIFITSEERIMA - rahvusvahelist lepingut kinnitama
  
• VETO - riigipea keeld seadust kinnitada/ vormistada /välja kuulutada