Mida ma ootan riigilt (0)

Mida ma ootan riigilt
Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal on meie riigist saanud tugev demokraatlik riik, mis läheneb kiire hooga eesmärgile olla heaoluriik . Paraku on hiljuti toimunud mitmeid sündmusi, mis seab kahtluse alla kogu selle, mis toimub kõrgemas võimuladvikus. Selle tulemusena on langenud meie maine mitmete riikide silmis . Siiani püütakse aga kinnitada, et meie riik on selgelt demokraatlik riik. Me ei ole siiski veel rikkunud oma mainet terviklikult. Selle nimel, et meie maine säiliks ja me võiksime seda parandada, on vaja näha palju vaeva.
Pärast 2012. avalikuks saanud Reformierakonna rahastamisskandaali ei suutnud teha rahva ootustest vajalikke järeldusi. Seetõttu loodi rahvakogu , mille eesmärgiks oli kindlustada Eesti demokraatia tulevik. Rahvakogu koosnes mitmetest aktiivsetest kodanikest, kuid nende tegevus sai mitmetelt inimestelt palju kriitikat. Rahvakogus seisid inimesed küll rahva arvamuse eest, kuid mitmed lihtinimesed, kes ei ole igapäevaste poliituudistega kursis, tol hetkel isegi ei teadnud rahvakogust. Seega tegelikult rahvast ei esindatud. Janek Mäggi kritiseeris Rahvakogu, kuna uskus, et mitmed otsused ei pruugi Eesti rahvale isegi meeldida. Tegelikkuses võtsid aga Rahvakogu otsustest tulenevaid eelnõusid vastu just rahva poolt valitud esindajad Riigikogus. Aastaga sai Rahvakogus tehtud otsustest seaduseks kolm. Lubati muuta veel mitmeid seaduseid, kuid paraku vajus Rahvakogu unustustehõlma. Rahvakogu koondas küll aktiivseid kodanikke ja lõi tuliseid arutelusid päevakajaliste teemade üle, kuid täielikku eesmärki ei saavutatud. Rahvakogu otsused olid kõige rohkem mõjutatud just eelnenud rahastusskandaali poolt, sellepärast käisid mitmed ettepanekud erakondade ja valimisseaduste pihta. Ajakirja The Economist 2013. aasta demokraatiaraporti järgi on aga Eesti kõige suurem probleem demokraatiaga inimeste huvi poliitikas osaleda. Erakondade ja valimisseaduste muutmine ei tooks tulu, sest probleem pole selles, kui suur on erakonnajuhtide mõjuvõim, vaid selles, keda inimesed valivad. Eestis on aga mitmeid valijasgruppe poliitellu kaasamata, näiteks venelased. Vene valijaskond valib aga ainult Keskerakonda, teised erakonnad pole vene valijate püüdmisest eriti huvitatud. Et luua aga kindel demokraatlik ühiskond, on vaja kaasata otsustesse kogu riigi elanikkond.
Sotsioloogi Juhan Kivirähki sõnul pole taolist erakorralist olukorda, kus usaldus ja toetus uue valitsuse vastu kukub esimesel kuul suure hooga, varem Eestis olnud. Selline olukord Eesti poliitmaastikul, kus valitsus ei saa hakkama oma programmi elluviimisega, kaotab toetajaid ning kõige selle tulemusena luuakse üldse uus valitsuskoalitsioon , nõrgendab taas kord demokraatiat. Samas on sellel ka positiivne külg. Tekib lootust, et inimesed hakkavad ehk mõistma, et Eesti vajab muutust. Kui probleemidele valitsuses lisanduvad mitmed korruptsiooniskandaalid, alustades Tallinna Sadamast lõpetades Edgar Savisaarega, keda muidugi ei saa enne kohtuotsust süüdi mõista, on Eesti puhul tegemist kõige nõrgema demokraatiaga, mis on meie riigis valitsenud pärast taasiseseisvumist. Meie soov liikuda lääneliku heaoluühiskonna poole saab tugevalt kannatada, kui avalikkuse ette tuleb lisaks valitsuse suutmatusele erinevaid korruptsiooniskandaale. Uusi ideid on vähe. Seda sellepärast, et eestlased on truult valinud Riigikokku iga aasta uuesti Reformierakonna. Paraku tundub uute valimine olevat eestlastele raske. Oluline oleks kasvatada Eesti inimeste teadmisi riigis toimuva poliitika kohta, andes neile märku, et nende valikud mõjutavad nende igapäevaelu. Kogu Eesti rahva kaasamine poliitikasse annaks tugeva aluse sellele, mille poole püüdleme – heaoluriik. Tähtis oleks, et Eesti riigi valitsemisse ei oleks ajutiselt kaasatud ainult inimesed, kes vastava ala vastu huvi tunnevad , nagu oli seda rahvakogu, vaid kogu elanikkond. Vaid nii saame arvestada kogu rahva huve, et kõik oleks rahul.
Demokraatlik heaolühiskond pakub inimestele tasuta keskharidust, erinevaid toetusi, tasuta arstiravi, korras teid ja palju muud. Selle kõige pakkumiseks on aga vaja kindlakäelist ja tarka riigivõimu, kes oskab oma tegevused viia vastavusse hetkel riigis ja ka kogu maailmas toimuvaga, et püüelda kõige parema võimaliku poole. See on üks hea valitsemise tunnuseid, millest tunnen praegu suurelt puudust. Kui valitsus ei suuda koos töötada ning uudistest võib leida igapäevaselt korruptsiooniskandaalide kohta, mis meie võimu- või opositsioonierakondades toimuvad, on tugevalt tunda, et Eestil on vaja muuta kurssi, kindlustamaks tulevikku kõigi meie järeltulevate põlvede jaoks. Kui korruptsioonijuhtumid tulevad aga päevavalgele ning kõik süüdlased on saanud õiglase karistuse, tekib lootus parema demokraatia tulekust. Kõige parema stsenaariumi kohaselt suudab mõni erakond luua midagi täiesti uut, mida praegune koalitsioon ei paku ning muuta kurssi korrumpeerunud riigilt demokraatliku heaoluühiskonna poole, luues Eesti elanikkonnast tugeva valimis- ja koostöövõimelise ühtse kogukonna, mille eesmärk oleks püüelda eesrindlikke demokraatiariikide hulka.
2013. aasta rahvakogu püüe muuta Eesti demokraatia tulevikku jäi paraku nõrgaks, sellepärast oleme hetkel sellises situatsioonis, kus kurssi tuleb muuta. Näited sellest, kuidas valitsuse koosseisud muutuvad pidevalt, sest ei suudeta leida ühist keelt ning viia plaane ellu ning sellest, kuidas Eesti kui demokraatliku ühiskonna näidet varjutavad mitmed korruptsiooniskandaalid, mis riigi võimuladvikus aset leidnud on, ei ole tunda, et oleme liikumas õigel suunal. Liikudes sellisel kursil ei ole tunda, et järeltulevate põlvede tulevik on kindlustatud demokraatlikus heaoluühiskonnas, mille poole püüdleme. Muuta on väga palju, kuid alustada tuleb sellest, et kaasata Eesti poliitikaellu ka vähemusrahvused ning inimesed, kes veel praegusel hetkel poliitikast ei huvitu , tehes neile selgeks, et poliitika on valdkond, mis mõjutab nende igapäeva elu. Vaid riigis, mida juhib kindlakäeline, intelligentne ja korruptsioonivaba riigivõim, saab riigi tegevuse viia vastavusse sellega, mida demokraatliku riigi kodanik oma riigilt ootab – heaoluühiskonda, mille tulemusena oleks Eestis hea elada kõikidel selle riigi kodanikel.