Sotsiokultuuriline ruum, suhted ja isik : Internet (0)

Sisukord

Sissejuhatus 2
Facebooki mõju isiksuseomadustele 2
Eesti kui E-riik ja asjaajamine 4
Kokkuvõte 4

Sissejuhatus

Kommunikatsioon ehk suhtlemine ümbritseb meid igapäevaselt ning areneb ja muutub koos meiega. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on üha tähtsam roll inimestevahelisel suhtlusel sotsiaalmeedias. Kuidas mõjutab Facebook meie isiksuseomadusi? Kuidas erineb identiteet päriselus ja internetis? Üritan leida vastust nendele küsimustele tuginedes suhtlemispsühholoogiale ja erinevatele läbiviidud uuringutele.
Statistikaameti andmetele tuginedes on 2013.aastal 80,6% Eesti leibkondadest kodus Internetiühendus ( Statistikaamet ,2013,/5/). Internetisuhtlus on muutunud samaoluliseks kui teised suhtlemisviisid. Kas võime seda võrdsustada tavalise näost-näkku suhtlemisega ?

Facebooki mõju isiksuseomadustele

Viimase kuue aasta jooksul on saanud Facebookist üks kiiremini arenev internetikeskkond. Oktoobris 2012 raporteeris Facebook, et seda saiti kasutab kuus keskmiselt miljard inimest.(Facebook, 2012,/2/) Facebookil on oluline roll just (üli)õpilastel, kellest üks neljandik tõdes, et Facebook on nende jaoks populaarseim veebileht . (Shu- Chuan , 2011,/4/)
Ühes Kanada ülikoolis viidi läbi uuring 269 üliõpilasega, kelle seas leidus nii Facebooki igapäevaseid kasutajaid kui ka neid, kel puudus üldse Facebooki konto. Tulemustest selgus, et mitte-kasutajad ja sagedased kasutajad erinesid nii sotsiaalsetelt omadustelt kui ka isiksuseomadustelt. Facebooki mittekasutajatel oli väiksem kalduvus eneseavamisele, väiksem osalus sotsiaalvõrgustikes ja kõrgem kalduvus varjata oma nartissistlikke tunnuseid. Sagedased Facebooki kasutajad said kõrgemad tulemused avalikus eneseimetluses ja selgus, et neil on rohkem intiimseid sõprussuhteid kui mittekasutajatel, osutades ka sellele, et lähedased suhted laienevad sotsiaalvõrgustikesse. (Nikolina Ljepava, R. Robert Orr, Sean Locke, Craig Ross, 2013, /3/)
Sellest uuringust võime järeldada, et see ei kehti mitte ainult Kanada üliõpilaste kohta, vaid üle kogu maailma. Näeme ju isegi, et Facebooki seinal on palju pilte ja postitusi, mis viitavad eneseimetlusele ja vahest liigagi kõrgele eneseavamisele..
Identiteet päriselus ja internetis
Füüsilises maailmas näitavad inimesed nende sõprussidemeid mitmel viisil. Nad peavad pidusi, kus nad tutvustavad sõpradele inimesi, keda arvavad neile meeldivat, või kes avaldaksid üksteisele muljet. Nad lisavad kõrgema staatusega inimeste nimesid juhuslikult nende vestlusesse. Nad kaunistavad oma külmkappi fotodega. (Donath, J., & Boyd, D, 2004,/1/) Me oleme kõik sellised, aga millisteks muutume internetis ja miks?
Identiteedipettused on sotsiaalvõrgustikes laialt levinud. Päris maailmas on keeruline muuta oma identiteeti – on keeruline end veenvalt esitleda vastassoost inimesena, sest see võib olla üpris kallis, sisaldades tugevat jumestust, kostüüme ja võimalikku operatsiooni. Enda muutmine teiseks inimeseks tähendab ka omada võõra inimese dokumente, vältida ühiseid tuttavaid ja riskida pika vangistusega. Internetis on aga identiteet muudetav selle inimese poolt, kes ta on reaalses maailmas. Pseudonüümide koostamine internetis on odav ja kui keegi rikub selle pseudonüümi, on lihtne teha endale uus nimi ja naaseda värskena. Selle nime taga on küll see sama probleemne inimene, aga keegi ei tea, et halva kuulsusega nime ja uue, puhta nime taga on sama inimene. (Donath, J., & Boyd, D, 2004. /1/)
Internetis esitleme ennast sellisena, nagu me tahame, et inimesed meid teaksid. Keegi ei taha riputada internetti ebaõnnestunuid fotosid, piinlikke juhtumeid või ebamugavaid olukordi , kuid päriselus võib olla päevi, kus me ei näe parimad välja ja satume piinlikesse olukordadesse, mida pole võimalik meid ümbritsevate inimeste eest varjata. Me tahame end teistele näidata oma parimatest külgedest, eriti kui tegu on netilehega, kus me teisi inimesi ei tunne. Näitena võiks tuua erinevad kohtinguportaalid. Neid lehekülgi kasutavad inimesed võivad teha end kelleks iganes ja nendega suhtlevad inimesed ei tea iialgi, kas tegu on sama inimesega, kelle profiili nad just lugenud olid. Facebookis on asi keerulisem, sest seal oled ühenduses ka töökaaslaste, pere ja sõpradega ning oleks keeruline ja kohatu muuta end kellekski teiseks.. Samas, keegi ei keela sul koostada varjunimega kasutajat, kui sa ei varasta otseselt kellegi identiteeti.

Eesti kui E-riik ja asjaajamine

Internetis on palju räägitud sellest, et Eesti on edukas e-riik ja ma olen selle arvamusega täiesti nõus. Igal inimesel on vahetevahel vaja käia erinevates asutustes, et sõlmida lepinguid, vormistada dokumente või ajada muid asju. Ka kõik see nõuab suhtlust tellerite, sekretäride ja teiste inimestega. Tihtipeale pole need kommunikeerimised aga kuigi aegasäästvad, nõudes kohati mõned tunnid väärtuslikust ajast. Näitena võib tuua kodakondsus- ja migratsiooniametid, kus kiirematel aegadel tuleb oodata tunde, et saaks tellida uue passi või ID-kaardi. Õnneks on nende olukordade leevendamiseks Eestil olemas edukad e-teenused, kus saab kõik ise vormistada ja edastada tähtsamatele isikutele. Tuues näiteks iseenda, kes ma olen „screenager” ehk kasvanud üles infotehnoloogiliste vidinate najal , pean palju mugavamaks saata e-maile kui helistada ja suhelda võõra inimesega telefonitsi, koostada ise avaldusi ja täita erinevaid blankette omaette arvuti ees kui istuda teenindussaalis ja suhelda täiesti võõra töötajaga. Minu arvates on e-teenused üks parimaid ja mugavamaid näiteid, kuidas säästa end ebamugavast suhtlusest näost-näkku.

Kokkuvõte

Suhtlemist sotsiaalvõrgustikes ei saa kindlasti võrdsustada tavalise näost-näkku suhtlemisega, sest internetis ei saa olla kunagi päris kindel, kes tegelikult teisel pool ekraani vastab. Nagu eelkirjutatud uuringust selgus, on inimesed, kes kasutavad vähem sotsiaalvõrgustikke, ka vaoshoitumad ja inimesed, kel on kontod erinevates sotsiaalvõrgustikes, muutuvad rohkem nartsissistlikuteks ja avaldavad enda kohta ehk liiga palju informatsiooni. Internet on andnud meile võimaluse olla see, kes me tegelikult olla ei saa, esitleda end teistele nii, nagu me sooviks, et teised meid tunneksid. Samas tuleks ka tuttava poolt avaldatud info osas olla skeptiline, võib-olla tahab temagi end näidata paremas valguses, luua endast illusioone olla parem inimene. Kindel on see, et tuleb eelistada suhtlust näost-näkku, veeta sõpradega võimalikult palju aega pärismaailmas ja suhelda läbi interneti nendega, kellega on füüsiliselt võimatu koos aega veeta.
Kirjandus:

Donath, J, Boyd, D (2004). Public displays of connection [www] http://www.danah.org/papers/PublicDisplays.pdf (10.12.2013)

Facebook (2012). Facebook Reports Third Quarter 2013 Results [www] http://www.prnewswire.com/news-releases/facebook-reports-third-quarter-2013-results-229923821.html (10.12.2013)

Nikolina Ljepava, R. Robert Orr, Sean Locke, Craig Ross (2013). Personality and social characteristiks of Facebook non- users and frequent users [www] https://ois.tlu.ee/ois2/docs/KODUL.12004/Personality%20and%20social%20characteristics%20of%20FB%20non-users%20and%20frequent%20users.pdf (08.12.2013)

Shu-Chuan Chu(2011). Viral Advertising In Social Media: Participation In Facebook Groups And Responses Among College-aged Users [e-ajakiri] http://jiad.org/downloade539.pdf?p=151 (10.12.2013)

Statistikaandmebaas [e- andmebaas ] http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/05Infotehnoloogia/04Infotehnoloogia_leibkonnas/04Infotehnoloogia_leibkonnas.asp (09.12.2013)