LINGVISTILINE RELATIIVSUS Maris Uusmaa Annely Uukkivi Lingvistiline relatiivus · Lingvistiline relavtiivsus- erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises, ehk keeleline suhtelisus · Lingvistiline relatiivsus seisneb selles, et ühe kindla keele väljendid on ainuomased just sellele keelele. · keel mida me kasutame, ükskõik milline see ka poleks, jaotab ja kujundab mitte ainult värvispektrit, aga ka kogu ümbritsevat maailma. Lingvistiline determinism · Lingvistiline determinism- ehk keeleline piiratus. Määrab ära mõtlemise. · Jaguneb: tugev ja nõrk determinism Sapir- Wolfi hüpotees · Sapir- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust- see toimib kui keele enesekaitse. · Sapiril oli kaks keele tüüpi:: 1) aktiivse struktuuriga 2) kausatiivsed keeled · Wolf- väidab radikaalsemalt...
tingimustes (50/50) Inimene on bio-sotsiaalne olend !!! Isiksuse struktuur: Isiksus on loomult dünaamiline struktuur, mis läheb minevikust oleviku kaudu tulevikku. Enamasti esitatakse isiksuse struktuur 3 - 4 komponendina: 1) Temperament 2) Iseloom 3) Võimed 4) Orientatsioon, suundus (VAJADUSED,HUVID,VEENDUMUSED,VÄÄRTUSED,MAAILMAVAADE,SUHTUMISED ) Bioloogiline allstruktuur: 1) Temperament 2) Iseloom 3) Psüühiliste protsesside individuaalsed iseärasused 4) Sooliste ja ealised iseärasused Sotsiaalne allstruktuur: 1) Isiksuse sotsiaalne struktuur - teadmised,oskused,harjumused,vilumused 2) Isiksuse suundus - väärtusorientatsioon
ÕIGUSÕPETUS Vastused Kodused ülesanded (6, 8, 11, 13) Ülesanne 6 Tööleping Annaga polnud sõlmitud, kuna äriühingu juht polnud lepingule alla kirjutanud ja seega oli lepingu kirjaliku sõlmimise nõue täitmata. (2. peatükk, 4. paragrahv, 2. lõige). Anna suhtes rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet, mis antud juhul keelab eelistada üht töötajat teisele sooliste erisuste pärast. (1. peatükk, 3.paragrahv). Annal on õigus pöörduda mistahes diskrimineerimise puhul kas kohtu või töövaidluskomisjoni poole (3.peatükk, 2. jagu, 28.paragrahv). Ülesanne 8 13-aastase noorega on võimalik tööleping sõlmida vaid juhul, kui töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist pingutust (2. peatükk, 7.paragrahv). Kindlasti peavad olemas olema nooruki tahteavaldust ülesnäitavad dokumendid ning need
jaoks väga tähendurikkas kontekstis; Kiindumus ema ja lapse vahel, teineteisest hoolimine. Koduse keskkonna emotsionaalses aspektis on vanemate ülesandeks: Olla rahul oma lapsega kui poisi/tüdrukuga ja tunnistada mõlema sugupoole puhul käitumisviiside mitmekesisust; Võimaldada mängida teiste lastega koos; Olla eeskujuks hoolimisega oma käitumisega. LASTEASUTUSE OSATÄHTSUS LAPSE ARENGUS Lasteasutuse põhiülesanneteks on lapse ealiste , sooliste, individuaalsete vajaduste ja iseärasuste arvestamine. Samuti hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. Lapse arengus on mängul suur tähtsus, seepärast jäetakse päevakavas kõige enam aega mängule. Mängudes omandavad lapsed sotsiaalseid kogemusi, kujunevad nende eneseteenendamisoskus ja tööharjumused ning kinnistuvad teadmised ja oskused. KOKKUVÕTE
B.2.1. Millised laste individuaalseid erinevusi peab lapsehoidja oma töös arvestama? Arvestada tuleb laste vanuse, huvide, võimete ja vajadustega . Samuti sooliste erinevustega ning lapse kodukultuurist tulenevate erinevustega. Arvestata tuleb ka laste arenguliste ja hariduslike erivajatustega ja osata neid märgata Mida tuleb lapsehoidjal arvestada multikultuurilises kasvatuses? Multikultuurilises kasvatuses tuleb arvestada lapse kodukultuurist tulenevate erinevustega. Mis on lapsehoidja ülesanne lapsest lähtuvas kasvatuses lastehoius? 1.füüsiliselt ja psüühiliselt turvalise keskkonna tagamine lapsele; 2
Otsitakse lünka või vastuolu, kuidas teadmisi laiendada. Tavaliselt seda nišši indikeerib see, et sõnastus algab mingisuguse väljandiga, mis toob esile kontrasti varem olnud tekstiga, nt "viimastel aastatel on tehtud palju uurimusi laste sõnavara arengu valdkonnas ning on leitud, et tüdrukute sõnavara areneb kiiremini kui poistel, aga sellest hoolimata on artikleid,kus seda erinevusi pole leitud." Olen leidnud nišši, et vaadake sooliste erinevuste osas on olukord jätkuvalt kahtlane. 3. Nišši hõivamine ( lisaks tuleks uurida... vaja leida seoseid...). Kui olen osutanud soolise erinevuse ebaselgusele,siis annan teistele teadlastele teada, kuidas mina kavatsen selgust looma hakata. Mida mina ses kohas ette võtan. Kas loon hüpoteesi, uurimuse eesmärgi või kirjutan, et kavatsen raporteerida vastupidiseid tulemusi või kavatsen uurida pilootuurimise tagajärgi. Annan teada, kuidas ma nišši 'hõlmama' hakkan.
osalemise määr tõusis 2012. aasta esimesel poolel 67,8%-ni. See tähendab seda, et kuigi tööealiste arv jätkas vähenemist, kasvas aktiivne tööjõud samal ajal 2000 võrra (vt joonis 1). 4 Tööjõus osalemist kujundavad nii erinevate rahvastikurühmade osalemise määrad kui ka nende rühmade osakaalud kogu elanikkonnas. Eesti rahvastiku vanusestruktuuri muutused on tööjõus osalemise aktiivsuse kasvu oluliselt mõjutanud. Samuti on sooliste ja vanuseliste rühmade sisemised osalemisotsused viimastel aastatel teinud suuri muutusi, mis mõjutab üldist keskmist näitajat. Meeste tööjõus osalemise kogumäär on alates 2000. aastast püsinud suhteliselt kõrge (vt tabel 3). Peale Euroopa Liiduga ühinemist, kui majandus ja tööhõive kasvasid kiiresti, suurenes meeste aktiivsus tööturul keskmiselt 23 protsendipunkti ja püsis majanduse tsüklilistele võnkumistele vaatamata suhteliselt stabiilsena. 2012. aasta esimesel
mõistatustest, vanasõnadest. Lapsed hakkavad ise koostama mõistatusi ja lihtsaid ülesandeid. Esemete ja nähtuste võrdlemine toimub juba mõtteliselt tuginedes kujutlusele ja mälule. Tekivad püsivad sõprussuhted, mis tuginevad ühistele mänguoskustele ja huvidele, vastastikusele sümpaatiale. Sotsiaalne areng kuuendal eluaastal on soodne üksnes eakaaslaste keskkonnas. Hakkab avalduma sügav ja püsiv huvi sooliste erinevuste vastu. Lapsed hakkavad taotlema, et nende arvamuste ja seisukohtadega arvestataks. Ta tahab ise valida ja otsustada, kuidas probleemi lahendada, kuidas oma tegevust või mängu organiseerida (Sarapuu 1987). Kuueaastasel lapsel on loomulikud õppimiseeldused väga suured: talle on omane tugev jäljenduslikkus, temale toimib täiskasvanu (õpetaja) autoriteet kui oluline õppimisfaktor, tema mälu loomulikud võimalused on väga head. Teadmised on lapse mõtlemise arengu
I seminar: Laste vanuseline, sooline ja individuaalne eripära Antud kodutöö puhul kasutasin E.Kikase raamatutut ,,Õppimine ja õpetamine koolieelses eas" Laste sooliste erinevuste tundmine on vajalik nende arengu, laste ja keskkonna suhete mõistmiseks ning laste arengu toetamiseks. Lapse sooline areng algab juba emaihus geneetilise determineerituse ja hormoonide mõjul. Sünnihetkest vastavalt koheldakse lapsi vastavalt nende soole. Mõju avaldavad vanemate poolt valitud soole tüüpilised mänguasjad, eeskujud ning sooline sildistamine. Juba varases lapsepõlves on poisse ja tüdrukuid lihtne eristada, sest neid riietatakse ja nende
osa bioloogiliste tegurite poolt. Inimese areng jaotakse viieks osaks. Esimene nendest on füüsiline ja motoorne areng (kasvatamine, motoorsed oskused jm). Teine on kognitiivne e tunnetuslik areng (taju, mälu, mõtlemise ja tunnetusprotseeside areng, kõneareng). Kolmas on sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) inimese emotsioonid, suhtlemine. Neljas on kõlbeline areng (väärtused, hoiakud). Viies on vaimne areng (teadmised, oskused). Kõik lapsed on vanuseliste, sooliste, tervislike, kasvatuslike, hariduslike, füüsiliste, vaimsete, intellektuaalsete, emotsionaalsete jm eripäradega. Alailma küsitakse, kuidas saaks kõiki neid eripärasid päev päeva kõrval arvestada. On vaja arvestada LAST, mitte tema eripärasid! Igal lapsel on oma sünnipärased eeldused ja puudused, võimalused ja piirangud, unistused, huvid ja hirmud, usk, lootus, armastus, tahe ja kindlusetunne. Lisaks pärilikele eeldustele on õpe ja kasvatus tingitud elukeskkonnast selle sõna
Karistamine,selle olemusest ja isiku konkreetsest teostusastmest tulenevad võimalikud tagajärjed ja mõjud sotsiaalses kontekstis. Kas erinevused meeste ja naiste hinnangutes karistamisel võiksid viidata sotsiaalselt aksepteerimatutele tagajärgedele. TEOORIA Karistamist kui sellist on uurinud Nobes,1999 Briti näitel, Wolfner & Gelles, 1993 Ühendriikide näitel ja samuti Wissow,2001 ja Holden,1999 ning Harper,2006. Suhtumist laste karistamisse on uuritud väga palju, küll loetakse sooliste erinevuste uurimuste algusajaks 1970ndaid aastaid. Oma uurimuses on Hyde, 1984 aastal leidnud, et erinevused meeste ja naiste vahel ei pruugi mitte just alati ilmneda. Oma uurimustes üritasid psühholoogidfeministid tõestada, et peamisteks erinevuste tekitajateks on nn. Sotsiokultuurilised faktorid. Psühhooloogide seas, kes on uurinud sooprobleeme ja soolist diferentseeritust on enam tuntud R.Anger, B. Lott, Marecek jpt., kelle märksõnadeks on
8. Öelda „ei” enda isikut puudutavate ettepanekute suhtes. 9. Õigus sõnavabadusele. Kliendi õigused: 1. Kehalisele ja vaimsele puutumatusele. 2. Saada inimväärselt koheldud teenindava personali poolt. 3. Saada vajadustele vastavat teenust. 4. Anda vaba ja teadlik nõusolek temale osutavate teenuste osas seadusega ettenähtud korras. 5. Isikuvabadusele ja turvalisusele. 6. Õigus oma isikuandmete kaitsele. 7. Õigus sõnavabadusele. 8. Nõuda enda võrdset kohtlemist sooliste tunnuste alusel. 9. Esitada oma ettepanekuid teenuse ja olmetingimuste paremaks korraldamiseks. 6 Õpin oma tehtud vigadest teenindajana: 1. Püüan vältida seda edaspidi, et ei pane tähele kui klient saabub, kuna olen hõivatud teise kliendiga. Üritan rohkem haarata ja märgata enda ümber toimuvat, aga samas ei lase end sellest häirida. Püüan rohkem olla keskendunud. 2
inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus. Mida võiks Euroopa Liit veel tulevikust tahta? Kui vaadata kõrvale praktilistest majandusväärtustest, siis Euroopa Liidul on ka teine, väärtuspõhine eesmärk. See tähendab, et soovitakse suurendada solidaarsust läbi vaesemate riikide aitamise, parandada kodanike heaolu läbi erinevate teemade (näiteks tarbijate kaitsmine), soosida keskkonnakaitset ning suurendada võrdsust kodanike vahel (vähemusküsimus, sooliste erinevuste küsimus jne). Kui vaadata ametlikke dokumente, siis kõik need teemad on Euroopa Liidus väga olulisel kohal. Olulisust väljendab ka sinna kulutatav raha, sest Euroopa Liit toetab aktiivselt regionaalset ühtsust, vähemusküsimuste lahendamist, keskkonnakaitset ning erinevaid programme aitamaks kodanike elu parandada. Lisaks raha jagamisele parandadakse ka seadusandlust näiteks keskkonnakaitse osas, aga tarbijale kõige tuntavamalt kaubanduse osas. See on osa tuleviku
parandada organisatsiooni toimimist, otsuste tulemuslikkust ning seeläbi püüelda organisatsiooni liikmete kõrgema enesehinnangu poole (Tatum, Eberlin, Kottraba & Brandberry, 2003). Töö tulemustes kirjeldatud soolised erinevused näitasid tendentsi, et mehed tajuvad nii suhetele ja muutustele orienteeritud juhtimisstiili kui organisatsioonilist õiglust enam kui naised. Mis võib olla selle põhjuseks, peaks välja selgitama täpsem uurimus, mis keskenduks ka teoreetilises osas sooliste erinevuste kontekstile. Samalaadselt peab suhtuma antud töös välja toodud muudesse demograafilistesse erinevustesse. Näiteks märgiti tulemustes, et alluvaid omavad ehk ise juhirolli täitvad ning alluvaid mitte omavad vastanud tajusid nii organisatsioonipõhist enesehinnangut, juhtimisstiile kui otsustusstiile erinevalt. Samuti on tulemustes vaadeldavad erinevused organisatsiooni suurusest ning tegevussektorist lähtuvalt. Täpsem analüüs eeldaks aga kindlasti
Suhted õpilase ja õpetaja vahel, sõltub nii õpilase kui ka õpetaja kogemustest, oskustest ja temperamendist ning kindlasti ka õpetaja ootustest õpilase suhtes. Suhted eakaaslastega. Suhted eakaaslastega muutuvad laste vanemaks saades kindlate seaduspärade alusel ning nendel suhetel on erinevates eaperioodides erinev ülesanne. Lapsed veedavad aina enam aega eakaaslastega ning nende sotsiaalsed ko- gemused organiseeritakse konkreetsete sõprussuhete, sooliste eelistuste ja hierarhiliste võimusuhete põhjal. Õpilase sotsiaalne staatus kaaslaste hulgas. Lapse võime luua positiivseid suhteid kaaslaste- ga on väga oluline sotsiaalse arengu komponent. Neli peamist valdkonda, mis eristavad aktsepteeritud ja tõrjutud lapsi, on agressiiv- sus, eemaletõmbumine, sotsiaalsus ja kognitiivsed oskused.
Euroopas arutletakse küsimuste üle, nt naiste võimaluste üle ärijuhtimises. Siiri Oviir on seotud Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni koostatud vastava raporti vastuvõtmiseks ettevalmistamisega. Teema on aktuaalne, sest ühelt poolt tõstatab see küsimuse inimkapitali paremast kasutamisest majanduskasvu tagamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks, teiselt poolt näitab ära kitsaskohad: juurdepääs tööturule, töö- ja pereelu ühitamine, sooliste stereotüüpide püsimine jne. Kui naisjuhtidest rääkida, siis nende riskitegurid võivad peituda hoopis mujal, nt tuleneda sotsialiseerumise käigus kujunenud hoiakutest. Küsigem, millisena kasvatatakse pisikesi tüdrukuid? Olema õrnad, abivalmid ja hoolitsevad teiste suhtes, mitte aga iseseisvad, esilepürgivad ja otsustusvõimelised. Viimast kolme omadust peetakse kasvatusprotsessis pigem poiste pärusmaaks. Karjääriredelil kuluvad ära aga just need iseloomuomadused
toetamist positiivsete erimeetmetega, kui nende abil püütakse heastada nende eelnevat nõrgemat seisundit. Võrdse kohtlemise põhimõtet rikutakse, kui üht sugupoolt koheldakse teisest erinevalt (tavaliselt ebasoodsamalt) mingite sugupoolegrupile ja seeläbi ka selle üksikesindajale oletatavalt omaste või omistatavate omaduste tõttu. Tavaliselt lähtub see eelarvamustest, stereotüüpsetest arusaamadest, traditsioonilistest soorollidest, kehtivast sooideoloogiast. Sooliste eelarvamustega keskkond soodustab diskrimineerivate hoiakute ja kogemuste püsimist ning piirab nii meeste kui naiste võrdset osalust sotsiaalmajanduslikus, poliitilises ning pereelus. 5 Feminism Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega
Kui tüdrukud on huvitatud romantikast, siis poistel on huvi seksuaalanatoomia vastu. Tulenevalt soostereotüüpidest osutatakse koolis poistele vähem tähelepanu, sest oodatakse, et nad saavad ise hakkama, tüdrukutele seevastu osutatakse abi ja toestust. Sotsiaalne hierarhia poistel tundub olevat suhteliselt paigas, sest ,,poisid teavad oma kohta", seevastu tüdrukutel on see rohkem liikuv (Gurian, Henley, Trueman, 2001). Sooliste erinevuste kujunemine Miks siis on tüdrukud ja poisid erinevad? Arvesse tuleb võtta väga erinevaid aspekte, kuid raamatu ,,Boys and girls learn differently: a guide for teachers and parents" autorid toovad välja aju erinevused. Imiku aju puhul areneb esialgu parem poolkera ja seejärel vasak, tüdrukute puhul toimub see varem. Seetõttu omandavad tüdrukud keerulisi verbaalseid oskusi isegi aasta varem kui poisid. Poistel on enam arenenud parema ajupoolkera teatavad piikonnad
Naised on stressfaktoritele ja ümbruskonna muutustele tundlikumad kui mehed. Naiste depressioon on erinevatel ajaetappidel. Vastus peitub bioloogiliste ja geneetiliste tegurite kombinatsioonis, millele aitavad kaasa menstruatsiooni, sünnituse ja menopausiga seonduvad hormonaalsed muutused. Sellele lisandub töö, perekondlike kohustuste ja sotsiaalsete rollidega kaasnev stress. Naiste suuremat depressiooniriski seletatakse aju ehituslike ja funktsionaalsete erinevustega, samuti sooliste erinevustega pärilikkuse ja soojätkamisega seotud tegurite osas. Naised võivad kergemini sattuda seksuaalse väärkohtlemise ning vägivalla ohvriks, mis põhjustab stressi ja depressiooni. Meeste ja naiste depressiooni sümptomid võivad olla samad, kuid nad tajuvad neid erinevalt. Naised panevad tähele, et on väsinud, võivad kannatada madala enesehinnangu, abituse ja lootusetuse all ning neil on raske teha otsuseid. Depressioonile võib viidata: · jätkuv kurbus, ängistus,
Kõige enam tänu Hélene Cixous'le tõusis écriture feminine - naiselik kirjutamine ehk naiskirjutus 1970ndate prantsuse poliitilises ja kultuurilises mõttevahetuses kesksele kohale. Aastatel 1975-1977 kirjutas Cixous hulga teoreetilisi tekste, milles uuris naise, feminiinsuse ja feminismi suhteid kirjutamisega: La Jeune Née, La Rire de la Méduse, Le Sexe on la tete?, La Venue a l´ecriture. Nii Cixou kui ka teiste prantsuse feministide eesmärk oli lõhkuda opositsioonide kaudu loodud sooliste erinevuste stereotüüpe. Nad vaatlesid keelt alana, mis loob neid 3 stereotüüpe, kuid milles peitub ka võimalus vabastada sooline erinevus neist stereotüüpidest. Vabastamine pidi toimuma erilise vastukeele écriture feminine - abil. (Rojola:150). Cixous' esitatud binaarsete opositsioonide ehk dihhotoomilise mõtlemise kriitika on feministlikus uurimuses pikka aega tähtsal kohal olnud
vajalike teadmiste ning oskuste vastu ja omandavad viimaseid hoolega. Need puudutavad riietumist, käitumismaneere, puhtusearmastust, mängueelistusi jms. R. Havighurst on analüüsinud laste ealisi norme ja nende põhjal formuleerinud arenguülesanded. (Havighurst 1972; viidatud Krull 2000: 139 järgi) Näiteks nimetab Havighurst väikelaste puhul selliste 5 ülesannetena kõndima, rääkima, iseseisvalt toituma, poti peal käima ning sooliste erinevuste ja normide õppimist, füüsilist ja sotsiaalset maailma iseloomustavate mõistete omadamist, lugema hakkamiseks ettevalmistumist ning hea ja halva eristamist. Nende ülesannetega õigeaegne toimetulek on eelduseks järgnevate ülesannete lahendamisele. Ebaõnnestumise korral võib aga tekkida stress, teiste hukkamõist ja raskused edasistes ülesannetes. Ealise sotsialiseerimise normid väljenduvad arenguülesannetena, millega lapsed püüavad hakkama saada kindlatel arenguastmetel
Madalama kultuuritasemega inimese funktsionaalsed süsteemid sarnanevad rohkem laste omaga. Sama lokalisatsiooniga kahjustuse tagajärjed sõltuvad kultuurist. *kultuur ei üle midagi konkreetset indiviidi kohta. Kambad, näiteks sotsiaalses suhtumises. Hoiakute, väärtuste teema esiplaanil. Kõik ühtemoodi – ei tähenda, et kultuurist vaba. Kultuur – keeles kodeeritud informatsioon ja kogemused. Sooliste erinevuste neurpsühholoogilisi aspekte 1. Individuaalsete erinevuste aluseks on nii sotsiaal-kultuurilised kui bioloogilised tegurid – nende interaktsioon. 2. Soolistest erinevustest tuuakse välja kolm: a. Meestel on paremad matemaatilised ja visuaal-ruumilised võimed. b. Naistel on paremad verbaalsed võimed. c. Mehed on agressiivsemad. d. Vahel osutatakse ka erinevustele sotsiaalselt kõrgelt väärtustatud valdkondades
tunnete lihtsustatud käsitlus – Õpetaja abi: erinevuste mõistmine ja väärtustamine, sallivus • Suhted: – Eakaaslastega veedetud aeg, grupid suuremad, iseseisvus – Olulised: sõbrad, vaenlased, heakskiit, füüsiline agressioon – Õpetaja tugi: konfliktide tõhus lahendamine • Oskused: – Koostöös meeldivate kaaslaste eelistamine, õpetaja abi: koostööoskustes ja tõrjutute kaasamisel – Sooliste erinevuste mõistmine, huvi. Sõbrad samasoolised. – Abistamissoov, märkamine, tõhusam abistamine II kooliaste • Teadusmõistete kasutamise areng – võimalik õppida isiklikku kogemust ületavaid reegleid, mõningane üldistamine • Sotsiaalne mõistmine: – Jäikus, endiselt välistele tunnustele toetumine, laiem tunnete sõnavara. – Õpetaja abi: seoste mõistmisel (mõte-tunne-käitumine, põhjus-tagajärg), alternatiivide leidmisel ja arvestamisel • Suhted: –
(toitainete spetsiifilis-dünaamiline toime), kehaliseks ja vaimseks tööks (tööenergia). Täiskasvanud töövõimelise inimese energiavajadust mõjutab kõige rohkem füüsilise töö raskus ja neuropsüühiline pinge. Vastavalt kehalise töö osatähtsusele ja raskusele kõigub tööinimese päevane energiavajadus 168 ... 222 kJ (40 ... 53 kcal) kehamassi l kg kohta. Seoses ainevahetusprotsesside madalama intensiivsuse, väiksema kehamassiga jm. sooliste iseärasustega on naistöötajatel energia üldkulu umbes 15 madalam kui meestel, kuid arvestuses l kg ideaalse kehamassi kohta soolised erinevused praktiliselt puuduvad. Ainevahetuse toidus ja tootmistegevuse oluline muutumine pensioni-, eriti aga vanurieas vähendavad märgatavalt organismi energiavajadust. Lapseeas seoses intensiivse arenemisega, milleks kulub rohkesti kudede ehituseks vajalikke aineid ja energiat, on kalorite suhteline vajadus kõige suurem,
vajalike teadmiste ning oskuste vastu ja omandavad viimaseid hoolega. Need puudutavad riietumist, käitumismaneere, puhtusearmastust, mängueelistusi jms. R. Havighurst on analüüsinud laste ealisi norme ja nende põhjal formuleerinud arenguülesanded. (Havighurst 1972; viidatud Krull 2000: 139 järgi) Näiteks nimetab Havighurst väikelaste puhul selliste ülesannetena kõndima, rääkima, iseseisvalt toituma, poti peal käima ning sooliste erinevuste ja normide õppimist, füüsilist ja sotsiaalset maailma iseloomustavate mõistete omadamist, lugema hakkamiseks ettevalmistumist ning hea ja halva eristamist. Nende ülesannetega õigeaegne toimetulek on eelduseks järgnevate ülesannete lahendamisele. Ebaõnnestumise korral võib aga tekkida stress, teiste hukkamõist ja raskused edasistes ülesannetes. Ealise sotsialiseerimise normid väljenduvad arenguülesannetena, millega lapsed püüavad hakkama saada kindlatel arenguastmetel
läbirääkimisoskuste arendamise soodsaks keskkonnaks. Lapse on võimelised kokku leppima mängu rollitäitjate osas. Lapsed on võimelised mängusituatsioonis tegutsema kordamööda. Lapsed vajavad abi sobilike (konstruktiivsete) käitumisstrateegiate valikul Oskus suhelda vastassugupoolega: Areneb algeline arusaamine soolistest erinevustest väliste tunnuste alusel. Lapsed vajavad abi ja suunamist sooliste erinevuste mõistmiseks ja positiivse rollimudeli välja kujundamiseks. SOTSIAALNE OSKUS: Prosotsiaalne käitumine: Abistamine, jagamine EELDATAV TASE 6-7 AASTASTEL LASTEL: Lapsed on suutelised elementaarsel moel lohutama hädasolijaid, eriti neid, keda hästi tuntakse. Abistamisstrateegiad on enamasti ebaefektiivsed (nt. Naeratamine, nutma puhkemine)
Naise loomus, pärilikud bioloogilised omadused - Passiivsem loomus - Tegevust suunab emainstinkt - Sotsioloogilised seletused Põhjused naise sotsiaalses rollis - Kuuletuv, passiivne, sõltuv, kohanev - Alalhoidlik - Ühiskonna osalemisvaldkondade ahtrus (nappus) 1980ndate uurimissuunad - Naiste emantsipatsioon (sõltuvusest, kitsendustest vabanemine) ja kuritegevus - Naiste vabanemine ja sooliste rollide muutus --> naiste kuritegevuse kasv - 20. sajandi teise poole USA vs Soome - Leebuse-hüpotees - Naiste kuritegevus on enamasti varjatud - Kriminaalõigusliku süsteemi leebem suhtumine - Kontrolliteooria rakendamine - Naiste sotsiaalne ja moraalne valmisolek kuritegudeks on meestega samaväärne - Nõrgem sotsiaalne kontroll tõstab naiste kuritegevust Vt Laine, M. (1997). Sissejuhatus kriminoloogiasse ja hälbiva käitumise sotsioloogiasse
· Jacob L. Moreno sotsio m e etria 2) S õjajärgne · Leon Festinger kognitiivne dissonants · H.H Kelley, J.W. Thibaut, G. C. Ho mans sotsiaalse vahetuse teooria ...... 3) 7080ndad · Atributsioon, soo ja rassierinevused, keskkonnapsühholoogia 4) Sajandi lõpp · Afektiivsus, multikultuursus, sotsiaalne mitme kesisus, virtuaalsuhted Väärtused, ühiskondlikud tendentsid ja SP ·Eelarvamuste uuringud 1940d ·Konfor mis mi uuringud 1950d ·Agressiivsuse uuringud 1960d ·Sooliste erinevuste uuringud 1970d Väärtuste varjatud mõju ·Sotsiaalsed representatsioonid üldtunnustatud veendumused, väärtushinnangud ·"Terve m õistus" ja SP ·Presidendivali miste prognoosid (M. Leary, 1982) ·Hindsight viga ·Vanasõnad SP meetodid 1. Eksperiment Sõltumatu muutuja, s õltuv muutuja Eelised või malus doseerida, ühe muutuja m õju uuri mine Puudused ja ohud tule muste kasutamise piiratus ·Eksperi mentaatori m õjud
teostus. Paraku ei võimalda mundriau seda lünka välja näidata ega õppima asuda. Seni, kuni nn haridusjuhtidel, koolide juhtkonnal ja õpetajatel ei ole vaja vastutada õppe tulemuste ega tagajärgede eest, ei teki mitte mingisuguseid teaduslikke uuringuid · õppeprotsessi efektiivsuse, otstarbekuse ega intensiivsuse selgitamiseks; · produktiivse ja reproduktiivse tegevuse mõistliku suhte selgitamiseks, · sooliste ja vanuseliste iseärasuste selgitamiseks, · ande hoidmiseks ja arvestamiseks... Milleks õppida? Mida saab ja mida ei saa õppida? a) õppimine teadmiste saamiseks, b) õppimine oskuste omandamiseks, c) õppimine teadmiste ja oskuste seostamiseks, d) ahaa-elamuse kujunemiseks, e) seostest-sõltuvustest aru saamiseks, f) süsteemi kujunemiseks. ARUSAAMIST EI SAA ÕPPIDA. Õppimine kui protsess (kui ajalises järgnevuses ja loogilises seoses
sellele Abraham Maslow`i teooria Z inimeste kohta, ei ole võimalik inimesi jagada kahte või kolme põhirühma. Inimesi on lihtsalt niivõrd palju, igaüks meist on eraldi isiksus oma vajaduste ja probleemidega, mistõttu niivõrd laialdane üldistus võib praktilise külje pealt valusalt kätte maksta. Vale on mõelda, et juhina oleks kasulik kõiki ühtmoodi kohelda, samade standardite järgi, sest just nii ei arvestata inimeste sooliste, poliitiliste, kultuuriliste või isiklike omapäradega. Lubagem endale ühe üldistuse, mis põhineb Maslow vajaduste hierarhial esmatähtis on füüsiliste vajaduste rahuldamine, sellele järgnevad turvatunne, sotsiaalsed vajadused, tunnustusega seotud probleemid ning kõige lõpus asub eneseteostus. Sellega võib seletada, et raha on motivaator vaid üürikest aega kui selle abil täidetakse persooni füüsilised vajadused, hakkab ta püüdlema turvatunde järele
Territoorium Vanus ja sugu Tegevus või eriala Religioon (nt lahkusulised) Etniline subkultuur Kultuuri institutsioonid ja vahendajad riik, kirik, akadeemia eliit metseen, kollektsionäär, kuraator, kriitik kunsti tootmise-tirazeerimise-säilitamise ja levitamisega tegelevad asutused, organisatsioonid ja seltsid Marketing (turustamine) Tarbijaskonna uuringud: tarbijate liigid, eelistused (demograafiliste, sooliste, hariduslike jt kriteeriumide järgi), ostustrateegiad, kunsti tutvustamine ja müük Pierre Bourdieu (1930-2002) Majanduslik kapital Sotsiaalne kapital- tutvusringkond Kultuuriline kapital- haridus, oskused Pierre Bourdieu Habitus (sättumus) püsivate ja korduvate eelistuste, kalduvuste, mõtlemis- ja käitumismallide süsteem. Habituse kandjaks on inimene kui sotsiaalne olend (sotsiaalne "agent" ehk toimija)
Üle 5 HBD või üle 10 HBA ühend jõuvad sihtmärgini halvasti. - Nt: erütromütsiin, jõuab kohale vaid transportvalkude abil. - Fenelsiin - inhibeerib amiinide metabolismi. Süües amiinirikast toitu või amfetamiine viib kõrvalnähtudeni. - Doos – ideaalne oleks ühtlane tase, st pikem poolestusaeg ja väiksem annus. Võtad kord päevas ja kõik. Tuleb aga arvestada rassiliste ja sooliste, individuaalsete iseärasustega. - Metüleennihe – ühe metüülrühma võrra ühe kõrvalahela lühendamine nt sildenafiili puhul (viagra), suurem selektiivsus. (vajalik omaduste parandamisega kaasnenud lipofiilsuse vähendamiseks) - pKa ja steerika mõjutavad ka membraani läbitavust. - Hüdrolüüs - Estrid ja amiinid hüdrolüüsuvad kergelt. Seda saab kaitsta steerilise varjestusega, varjates nukleofiili või ensüümi jõudmise
püsimisega, mis konstrueerib ,,hea isa" eeskätt tubli leivateenijana. Isade ajalist panust lastekasvatusse ei peeta traditsiooniliselt nii tähtsaks kui emade puhul. Teisalt puudutab otsus, kes lapsega koju jääb, tervet perekonda ning seetõttu tuleks põhjusi, miks isad lapsehoolduspuhkust nii harva välja võtavad, vaadelda kompleksselt ehk lähtudes nii isast kui ka emast. Kas ema julgeb ja tahab üldse isale seda õigust loovutada? Probleemid, mida võib seostada sooliste stereotüüpidega. Meeste lühike eluiga (naistega võrreldes üle 10 aasta vahet). Riskikäitumine. Stress ja pinge, mis kaasneb sundusega olla üheselt defineeritud traditsiooniliselt maskuliinsena. Sundus vastutada oma pere materiaalse heaolu eest. Probleem soolise võrdõiguslikkuse taotlemine kui naiste võitlus meeste vastu. Küsimus: kas ja mida mehed võidavad SVÕ saavutamisega? Mida on ära tehtud? 2004. aastal võeti vastu soolise võrdõiguslikkuse seadus
uued sõprussuhted eakaaslastega Teismeea keskmine järk ehk identsuskriis (16-19) samastumine ja vaimustumine mina-tunnetuse selgeks tegemine oma piiride katsetamine sügavad sõprussuhted Noorusea lõppjärk ehk ideoloogiline kriis (19-20/25) kirgastumisjärk mõttes oma koha otsimine maailmas iseseisva elu alustamine Iseloomulikud nähud puberteedieas: - kiired bioloogilised muutused - sooliste erinevuste muutuste varieeruvus - sooidentiteedi määratlus, sugulise küpsemise arengu algus - kultuurikonteksti erinevus teismeea määratluses - sotsiaalsete muutuste areng Selles eas lapsed väsivad füüsiliselt ja vaimselt kiiremini , kui eelneval perioodil. Väsimusest tekkib ärrituvuse suurenemine. Murdeea põhijooned: 1. Labiliseerimine- liimist lahti minek, plahvatusohtlikud 2. Tung iseseisvusele 3
võib tuua talle tähelepanu köitvad objektid lähemal. See kõrvaldab talle seatud kehaliste võimete piirangud. · Kindlad reeglid - erivajadustega lapsed vajavad samuti käitumise piire ja mõistlikku distsipliini (Woolfson 2001: 36-37). Lapse arengut mõjutab ka tema sugu. Poiste ja tüdrukute erinevused on nii bioloogilised kui ka psüühilised. Dr . Richard C. Woolfson (2001) on toonud välja mõningaid fakte kuni 15 kuu vanuste poiste ja tüdrukute sooliste erinevuste kohta. · Poiste areng on tihti problemaatilisem kui tüdrukutel ning tavaliselt õpivad nad hiljem rääkima. · Poisslaps on riskialtim ja vanemad aktsepteerivad seda nende puhul. Sellega süvendavad nad tahtmatult poiste ja tüdrukute erinevust veelgi. · Vanemad suhtuvad poisslapse agressiivsesse käitumisse soosivamalt tüdrukute vaenulikkuse üritavad summutada juba eos (Woolfson, 2001:20-21).
10) Spordipsühholoogia. Kitsamad psühholoogia valdkonnad: a. Kognitiivne psühholoogia(tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine) b. Geneetiline psühholoogia(psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasused fülo-ja ontogeneesis) c. Diferentsiaalpsühholoogia(üksikisikute ja inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste,vanuseliste, rassiliste,sotsiaalsete jms tunnuste põhjal); d. Patopsühholoogia(psüühiliselt haigete inimeste uurimine) e. Kunstipsühholoogia(sh eksperimentaalesteetika) f. Isiksusepsühholoogia g. Loomapsühholoogia(etoloogia naaberdistsipliin) h. Eksperimentaalpsühholoogia (kus arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat,metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates
· suust said brahmanid · kätest kshatriad · säärtest vaishiad · jalgadest shudrad Engogaamia abiellumine samast kogukonnast inimesega. Eksogaamia abiellumine teisest kogukonnast inimesega. Neid mõisteid saab kasutada ka religioonide korral. (Juudid eelistavad abielluda juutidega jne) 17 Soorollid Naisuurimus ja naisküsimus Läänes. · Kodanliku ühiskonna selged soorollid: mees avalik ruum, naine privaatne ruum. · 1960.-d aastad ja sooliste stereotüüpide kriitika Simone de Beauvoir(1908-86): ,,Naiseks ei sünnita, vaid saadakse." Maailma kultuurides on sooline positsioon kõige reglementeeritud valdkond üldse. Judith Butler (sünd 1956): · Gender sotsiaalne sugu · Sex bioloogiline sugu Bioloogilisi erinevusi(kütid/korilased või põlluharijad): · Mehed on keskmiselt 11,6 cm pikemad kui naised · Naistel on kergemad luud ja rohkem rasvkudet kui meestel ja kaaluvad sp suhteliselt vähem kui mehed.
seaduspärasusi ( nö psühholoogia ABC) Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi Psühhofüsioloogia uurib psüühiliste jafüsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia käsitleb suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal Patopsühholoogia psüühiliselt haigete inimeste uurimine Kognitiivne psühholoogia psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasused fülo ja ontogeneesis. Eksperimentaalpsühholoogia arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat, metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes. TEEMA 2 Arengulugu Animism esemete ja olendite hingestamine (selline maailmanägemine siis).
kui teisi ja missugust haridust üldsegi on vaja vastaval ametikohal töötamiseks. Seejärel küsiti intervjueeritavalt, missuguseid isikuomadusi hinnatakse vastaval ametipositsioonil oleva inimese juures. Haridus ja isikuomadused ei pruugi olla ainukesed faktorid, mis mõjutavad inimese sobilikust ametikohale. Seepärast küsitigi, missuguseid muid faktoreid hinnatakse vastavale ametipositsioonile kandideeriva inimese juures. Viimaks uuritakse intervjueeritavalt sooliste ja vanuseliste eelistuste kohta ametikohale valimisel. Selle küsimuse eesmärgiks on välja selgitada, kas ametikohale valitakse pigem mehi või naisi ja noori või vanu. 3. UURIMUSTE TULEMUSED Mõlemaid uurimuse faase võib pidada õnnestunuteks, sest eeluurimus tõi arvestaval hulgal vastajaid, mistõttu sai autor Eesti IKT sektori personalist soovitud ülevaate. Kuigi ühele küsimuse vastati üpris ebatäpselt, see tähendab, et autor ei saanud soovitud informatsiooni,
· Enesemääratlus ehk identiteet võib tähistada kõiki aspekte enda kohta välimust, isiksust, võimeid, samuti sugu või rahvusgruppi.. me kõik võrdleme ennast teistega. Ja mõistame et mõnda asja oskame hästi, mõnda mitte. Varased soolised erinevused ja soolise identiteedi arenemine · SOOLISED ERINEVUSED LASTEL LÄÄNE ÜHISKONDADES Suurbritannias ja USAs on läbi viidud palju uurimusi imikute ja lsete sooliste erinevuste kohta, millest enamik kasutas käitumise järgimist kodus või lasteaias. Imikueas saadud uurimistulemused ei näita paljusid asjaomaseid poiste ja tüdrukute vahelisi erinevusi. · SOOLISE IDENTITEEDI ARENEMINE kui 2 aastaselt, kas sa oled poiss või tüdruk, siis mõnigi ei oska vastata, või satub kergelt segadusse. Plajud vastavad ka õigesti. 5-8 aastased lapsed on oma soos täiesti kindlad. Televisiooni mõju
kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused nii valimistel kandideerimiseks kui ka valimisedu saavutamiseks. Häälte kadumaminemist valimiskünnise rakendamisel õigustab Riigikogu töö normaalse funktsioneerimise tagamise vajadus, sets kui riigikogusse pääseks palju väikese toetajaskonnaga erakondi, oleks raskeluua stabiilset koalitsiooni. Ühetaolisuse printsiipi on võimalik mõjutada järgnevalt: valimisringkondade jaotus või (sooliste) kvootide kehtestamine, vähemusrahvuslasele parlamendis esindatuse tagamine sõltumata 5% klauslist. Internetihääletajal on võimalik antud häält muuta. 2.2.3 VALIMISTEGA SEONDUV ÕIGUSKAITSE Valimispõhimõtetet või seaduste rikkumise korral peab igaühel, kelle õigusi seeläbi rikuti, olema õigus saada efektiivset õiguskaitset. Efektiivne:kui tagatakse kiiresti. Abinõud-häältetulemuste kehtetuks tunnistamine. 2.2.4 ERAKONNAD
mõõdetavate ja tuvastavate muutujate alustel. 16. Psühhofüsioloogia- uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid. 17. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. 18. Diferentsiaalpsühholoogia- üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. 19. Arengupsühholoogia- 20. Patopsühholoogia- psüühiliselt haigete inimeste uurimine 21. Kognitiivne psühholoogia- tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine 22. Eksperimentaalpsühholoogia- psühholoogia haru, milles arendatakse psühholoogiliste eksperimentide teooriat, metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes. TEEMA 2- PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU 4
Kui naised räägivad seksuaalsusest seoses tunnetega, intiimsusega, on see nende jaoks seotud emotsioonidega. Komunikatsioon on tsirkulaarne emotsioonid, tunded, intiimne suhe, emotsioonid, tunded jne. Mehed heidavad naistele ette, et nad liialt kirjeldavad tundeid. Mehed on orienteeritud lineaarsele kommunikatsioonile, mis on loogiline, otsene. Naised heidavad meestele ette, et nad on liialt ratsionaalsed. Teine erinevus seoses sooliste erinevustega: kuidas mehed ja naised räägivad oma sõpradele oma seksuaalpartneritest. Naised räägivad väga intiimseid üksikasju, mehed aga arvavad, et see on tühi kuulujutt. Naised aga vajavad detailide jagamist. Kolmas erinevus: mehed naudivad (seksuaalset) suhtlemist puudutavaid konflikte, mis näitavad nende kõrgemat staatust ja võimu. Nad väljendavad sellega oma sügavaid tundeid. Naised ei tohiks neid agressiivsetena interpreteerida. Edukas kõnelemine seksist
iseärasusi. Psühhofüsioloogia uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda, psüühika ja käitumise psühholoogilisi aluseid. Psühhofüüsika - tunnetusprotsesside aistingute, taju, tähelepanu mõõtmise põhivaldkond Sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. Arengupsühholoogia uurib arengust tulenevaid psüühilisis protsesse Patopsühholoogia psühholoogiliselt haigete inimeste uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine 39 Eksperimentaalpsühholoogia kui haru, milles arendatakse psühholoogilise
Juhtimine ja organisatsiooni kultuur – juhib protsesse ja suhtlemie muutub pingevabamaks. Kommunikatsioon Kohesiivsus – kokkuhoidvus/kokkukuuluvus, kui on lubatud naljad ja omad naljad siis see liidab seda töögruppi ja on toetavam meeskond ja eriti positiivse huumori kliima puhul Stressi maandaja Soolised ja etnilised naljad . Sooliste ja etniliste naljadega peab olema ettevaatlik. 42 TR – 1. Sisemised tegurid: töö sisu, kui mule see meeldib millega ma tegelen, siis on rahulolu üldiselt suurem. 2. Töö tingimused: ajalised tingimused, töö korraldus, ... 3. Haridus: Tööga rahulolu on suurem madalama haridusega inimestel. Kõrge haridusega inimesel muutub siseminsd nõudmised kõrgemaks
iseärasusi. Psühhofüsioloogia uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda, psüühika ja käitumise psühholoogilisi aluseid. Psühhofüüsika - tunnetusprotsesside aistingute, taju, tähelepanu mõõtmise põhivaldkond Sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. Arengupsühholoogia uurib arengust tulenevaid psüühilisis protsesse Patopsühholoogia psühholoogiliselt haigete inimeste uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine Eksperimentaalpsühholoogia kui haru, milles arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat, metoodikat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogia harudes
sotsialiseerumisele ühiskonnas. Sugu. Perekonnasisene interaktsioon möjutab erinevalt ka spordiharrastuse väljakujunemist soolisest aspektist vaadatuna. Sarnaselt sotsiaalsete klasside vahelistele eelistustele spordiala valikul toimib spordiharrastuse valikul ka sooline kuuluvus. Meestele omane sotsialiseerumise protsess möjutab positiivset spordiharrastust enam kui naistel. Samuti peab sooliste eripärade väljakujunemisel sportliku tegevuse valikul arvestama ka sotsiaalsete klassidega. Ka tänapäeval vöib märgata, et madalasse sotsiaalsesse klassi kuuluvad naised ei tegele praktilislt spordiga. Sellest vöib järeldada, et klassikuuluvus on spordiharrastuse määramisel olulisem kui sooline kuuluvus. Siiski eksisteerivad veelgi sellised spordialad, mida eelistatumalt harrastavad kas naised vöi mehed. Agressiivsed kehalised kontaktid
3) Ankeet ja CV - kandidaadi eluloolist ja professionaalset liikumist fiks. dok. Ankeet eeld. konk- reetse vormi olemasolu, CV on suhteliselt vabas vormis koostatav dok. Ankeedis küsit. kandidaadi nime, vanust, kontaktaadressi, kodakondsust, haridustaset, tervisl. seisundit ning selgit. välja kan- didaadi peam. tööalased andmed, tema töökogemused ja oskused ning viimaste aastate teenistus- käik. Ankeedi küs. peavad välist. kandidaatide diskrimin. rahvusl., pol., religioossete, sooliste, pe- rekondl. ja vanuseliste iseärasuste pinnal. Ankeedis toodud infot tuleb pisteliselt kontr. 4) Tausta uuring ja soovituskirjad annavad infot kandidaadi senise professionaalse tegevuse ja eluloo kohta, tuginedes peam. endiste tööandjate, juhtide ja töökaaslaste arvamusele. Soovituskirju on 2 liiki: - personaalsed kasut. elulookirjeld. täiendam. ja info saamiseks kandidaadi om. kohta; - professionaalsed kasut. info saamiseks kandidaadi eelmise töö kohta.
4) Hirmu ohjamine: Üheks funktsiooniks, mida stigma võib täita on see, et ta annab stigmatiseerijale teatava maailmavaate ja tähenduste süsteemi, mis kaitseb seda indiviidi eksistentsiaalse ärevuse eest. 48. MEESTE JA NAISTE PSÜHHOLOOGILISED ERINEVUSED Meeste ja naiste erinevustel võib olla nii bioloogiline kui ka sotsiaalne taust. Antud käsitluses on vaatluse alla võetud meeste ja naiste psühholoogilised erinevused. Rõhutatud on sooliste erinevuste juures sotsiaalseid aspekte. Ehkki soo piires võib olla väga suuri erinevusi võib üldplaanis siiski väita, et meestel kujuneb välja sõltumatu mina konstrukt, naistel aga vastastikku sõltuv mina konstrukt. Nii näevad tüdrukud ja naised endid sagedamini seotuna teistega, mehed näevad endid aga sagedamini teistest eraldatuina. Tüdrukutele on olulisemad tunded, mis peegeldavad tundlikkust ja harmooniat teistega, poistele on aga oulisem sotsiaalne domineerimine
(Solomon, Greenberg & Pyszynski 1991). Meeste ja naiste psühholoogilised erinevused Meeste ja naiste erinevused: Meeste ja naiste erinevustel võib olla nii bioloogiline kui ka sotsiaalne taust. Antud käsitluses on vaatluse alla võetud meeste ja naiste psühholoogilised erinevused. Susan E. Cross and Laura Madson (1997. Models of the Self: Self-Construals and Gender. Psychological Bulletin, 1997, Vol. 122, No. 1, 5-37.) rõhutavad sooliste erinevuste juures sotsiaalseid aspekte. Ehkki soo piires võib olla väga suuri erinevusi võib üldplaanis siiski väita, et meestel kujuneb välja sõltumatu mina konstrukt, naistel aga vastastikku sõltuv mina konstrukt. Väga suur hulk meeste ja naiste soolistest erinevustest on seletatavad nende erinevate konstruktide abil. See on seletatav kahe asjaolu poolt. Esiteks mina konstrukti sisu määrab ära selle kuidas inimene suhtub endasse kui objekti. Teiseks mõjutab konstrukti sisu ka
annaabi.ee 
