Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

CARS – Create a Research Space (0)

1 Hindamata
Punktid
CARS – Create a Research Space
1. uurimisvaldkond ( + toetav info). Määrad ära, milline on töö teema/ valdkond . Määratlemine ei toimu nii, et paned lihtsalt märksõna lõpptulemusena kirja. Valdkond tuleb lahti kirjutada, mis seisneb selles, et esiteks püüad kuidagi valdkonda defineerida (millega valdkonnas tegeletakse). Määratled ära, mis on uurimisvaldkond, mille raames hakkad tegelema.
Selleks, et teistel tekiks uurimisvaldkonna vastu huvi, algab sissejuhatus tugeva väitega , mis ütleb nt et "viimastel aastatel on sel teemal väga palju uurimusi läbi viidud ", " hiljuti on toimunud murrang teaduse selles aspektis", "selle uurimine on väga tähtis seepärast, et sel on palju praktilisi rakendusi"...
Tuuakse esile olulisemad asjaolud . Sellest peaks saama ühe lõigu kirjutatud, võib kirjutada ka mitu lehekülge/raamatut.
2. Luuakse nišš (nt kontrast , erinevad valimid ). Näidatakse ära, et selles suures laias valdkonnas, mille tähtsamad punktid välja tõin, on teatud kohtasi, mis on kas ebatäpselt kirjutatud, siiani tähelepanu alt väljas või kus on erinevate autorite poolt erinevates valdkondades saadud vastuolulisi tulemusi. Määratlen minu nišši, millega tuleks edasi tegeleda ning millega mina edasi tegelen. Otsitakse lünka või vastuolu, kuidas teadmisi laiendada. Tavaliselt seda nišši indikeerib see, et sõnastus algab mingisuguse väljandiga, mis toob esile kontrasti varem olnud tekstiga, nt "viimastel aastatel on tehtud palju uurimusi laste sõnavara arengu valdkonnas ning on leitud, et tüdrukute sõnavara areneb kiiremini kui poistel, aga sellest hoolimata on artikleid,kus seda erinevusi pole leitud." Olen leidnud nišši, et vaadake sooliste erinevuste osas on olukord jätkuvalt kahtlane.
3. Nišši hõivamine ( lisaks tuleks uurida... vaja leida seoseid...). Kui olen osutanud soolise erinevuse ebaselgusele,siis annan teistele teadlastele teada, kuidas mina kavatsen selgust looma hakata. Mida mina ses kohas ette võtan. Kas loon hüpoteesi, uurimuse eesmärgi või kirjutan, et kavatsen raporteerida vastupidiseid tulemusi või kavatsen uurida pilootuurimise tagajärgi. Annan teada, kuidas ma nišši 'hõlmama' hakkan.
Ütlen, mis on tehtud, ütlen, mis on tegemata jäänud, ütlen, kuidas mina tühimiku täidan.
Meie teema/nišš:
1. uurimisvaldkond: isiksuse/iseloomu muutus joobeseisundis . Varasemad uuringud on hõlmanud vaid ühe või kahe iseloomuomaduse uurimist.
2. nišši loomine: Despite the abundance of evidence that alcohol
affects many aspects of a drinker’s mood, affect, and behavior ,
researchers (Winograd et al., 2012) have only recently begun to
describe these effects within a single organizational framework ,
specifically, the five -factor model of personality. Indeed, this comprehensive approach
is well-suited for capturing the wide range of effects
experienced and behaviors exhibited by drinkers under the influence
of alcohol, often referred to as “drunken comportment”
(MacAndrew & Edgerton, 1969).
This conceptualization of intoxication
3. Nišši hõlmamine: rakendades viie faktori meetodit
Sissejuhatus: Üldine väide: üldistus või definitsioon. Või põhilised ideed, oluline teave. Definitsioon: määratakse klass, tuuakse eristatavad kriteeriumid, mis objekti teiste sama klassi objektidest eristab. Nt defineerides "koer": imetaja , kes haugub .
Järgnevad konkreetne spetsiifika. Nt koera definitsiooni järele võiksime tuua, kuidas koera haukumine eristab hüääni või rebase haukumisest. Toome näiteid, täpsustusi. Kui meil on tarvis minna veel konkreetsemaks, veel täpsemaks, siis see on 3. lõik. Seos selle lõigu lõpus või järgmise lõigu alguses koos järgmise lõigu alguse ideega.
Järgmise lõigu esimene lause ütleb järgmise lause peamise mõtte.
CARS – Create a Research Space #1 CARS – Create a Research Space #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KADIIIIII Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Majandusalased uurimismeetodid
70
pdf

Majandusalased uurimismeetodid

9/6/2011 Projekt Sidney Opera House · ,,A project is a temporary endeavor undertaken · Eelarve ületati 16 kordselt to create a unique product, service, or result" (PMBOK 2004: 5) · SMEs spend 1/3 of their turnover on projects (Turner et al. 2008) · No clear streams identifiable in project management (Bredillet et al 2007) · Practitioner orientation prevails in project management (Turner 2008) 6.9

Uurimistöö alused
Õpiraskuste psühholoogia
78
doc

Õpiraskuste psühholoogia

Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968.  National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which

Eripedagoogika
Mitmekeelne oskussuhtlus
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused

Inimeseõpetus
Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................

Käitumine ja etikett
Nimetu
575
docx

Nimetu

Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele

Informaatika
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK
197
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m?

Matemaatika ja loogika
Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat ­ Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment

Psühholoogia
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest
348
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem

Õigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun