Lapse sotsiaalne areng murdeeas (2)

LAPSE SOTSIAALNE ARENG MURDEEAS
Õppejõud:
Narva
2010
SISSEJUHATUS
Arengupsühholoogia uurib inimese arengut viljastamisest alates. Tegeleb vanusega seotud psühhiliste ja käitumislike muutuste teadusliku seletamisega. Inimese areng tähendab igasugused muutused käitumises, kognetiivsetes protsessides, suhetes jne. Inimese areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Inimese areng jaotakse viieks osaks. Esimene nendest on füüsiline ja motoorne areng (kasvatamine, motoorsed oskused jm). Teine on kognitiivne e tunnetuslik areng (taju, mälu, mõtlemise ja tunnetusprotseeside areng, kõneareng). Kolmas on sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) – inimese emotsioonid , suhtlemine. Neljas on kõlbeline areng (väärtused, hoiakud). Viies on vaimne areng (teadmised, oskused).
Kõik lapsed on vanuseliste, sooliste, tervislike, kasvatuslike, hariduslike, füüsiliste, vaimsete, intellektuaalsete, emotsionaalsete  jm eripäradega.
Alailma küsitakse, kuidas saaks kõiki neid eripärasid päev päeva kõrval arvestada.
On vaja arvestada LAST, mitte tema eripärasid!
Igal lapsel on oma sünnipärased eeldused ja puudused, võimalused ja piirangud, unistused, huvid ja hirmud , usk, lootus, armastus, tahe ja kindlusetunne.
Lisaks pärilikele eeldustele on õpe ja kasvatus tingitud elukeskkonnast selle sõna kitsas ja laias tähenduses. Kasvatus ja kasvukeskkond saab sünnipäraseid eeldusi mõnevõrra võimendada ja kompenseerida puudusi.
Murdeea periood (u 12-18 a).
10-12 a – üleminek murdeikka
12-14 a – varane murdeiga
15 -16 a – keskmine murdeiga
17-18 a –hiline murdeiga
Tütrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel.
Inimese isiksuslikku arengut kirjeldab Erik Eriksoni (1902-1994) teooria. Eriksoni teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, millest kuus jääb kooliikka, k.a.kõrgkool. Eriksoni arenguteooria 5.aste, mida kirjeldatakse kui identiteedi kujunemise ja hajumise konflikti, kajastab noorukiea alguses tekkivat identiteedikriisi, millega algab üleminek täiskasvanute maailma. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatatkse füüsiline küpsus. Sel arenguperioodil oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet ). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, enese võrdlemine teistega, kahtlused, ebakindlus jm. Mis on loomulik selles eas. Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega. Nooremas murdeeas on püsivamad, tavaliselt samasoolised, samaealised, sarnaste sotsiaalmajanduslike teguritega sõbrad. Suur osa ajast vedetakse eakaaslastega. See on oluline tähsus sotsiaalse indetsuse kujunemisel. Kesmises murdeeas tekivad mõlemasoolised kambad . Hiljem vastasoolised sõbrad, tekivad paarid.
Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Sel perioodil on vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. Samas murdeealine vajav endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid – see annab turvatunde, kuigi proteestitakse nende vastu. Sageli võib olla konflikte täiskasvunetaga, ka eakaalastega.
Identiteedi kujundamine:

• Kellena end tulevikus ette kujutatakse
  
• Mida tahetakse saavutada
  
• Elukutse valik (murdeea lõpul)
  
• Identiteet kujuneb kiiremini neil, kellele ei suruta arvamusi peale, nt vanemate poolt
  
• Kui identiteedi ei saavutada, tekib rollisegadus ja ärevus
  

Sel arenguperioodil murdeealisel võib tekkida sallimatus teiste gruppide väärtuste suhtes, ka erinevuste suhtes. Kõrgenenud kontaktivalmidus (kambad). Liialdatud eksperimenteerimine iseendaga. Mõnikord toimub „ keeldumine “ täiskasvanuks saamisest. Ilmneb ülemäärane tundlikkus teiste arvamuste suhtes. Protest kodu, ühiskonna, rahvuse vm vastu. Toimub teiste rahvuste ülehindamine. Oma ja võõra liignel rõhutamine võib viia sotsiaalse isoleerituseni jm.
Varases murdeeas (11-13 a) suureneb konformsus ja mõjutatavus eakaaslaste poolt. Sõprussuhted omandavad murdeeas uue kvaliteedi. Enesehinnang on kõikuv, stabiliseerub tavaliselt 16-18 es-ks.
Murdeeas tõuseb emotsioonide intensiivsus, juhitavus väheneb. Toimub meeleolude kiire vaheldamine (nt armastus- vihkamine ; optimism-pessimis). Sel arenguperioodil tõuseb emotsionaalne autonoomia ( iseseisvus tunnetes). Murdeea iseloomustab teatud emotsioonide ülemäärane läbielamine (häbi, kohmetus, süütunne, kartlikkus, viha jm).
Tugevad emotsioonid on raskesti kontrollitavad, millest võib tuleneda momentaalne mõtlematu reageerimine. Noorukil murdeeas on suur haavatavus ja tundlikkus.
KOKKUVÕTE
Lapse arengukeskonna olulisemateks komponentideks on perekond, kaaslaste rühm ning üldine elukeskkond, sh ka kool ja massikommunikatsioon.
Enamasti vaatlevad psühholoogid õpilaste isiksuse arengut kolme mõjuteguri toimena. Need on 1) sünnipärased isiksusjooned; 2) vanusega seotud üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühes või mitmes kultuurikontektstis ja 3) konkreetses kasvukeskonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus.
Kokkuvõtalt võib väita, et kaasasündinud bioloogilised eeldused ühe või teise isiksusjoone kujundamiseks teostuvad indiviidi ja tema sotsiaalse keskkonna vastastikuse toime tulemusena. See toime saab alguse kodust, laieneb seejärel koolile ning sealt juba järk-järgult suuremal või vähemal määral tervele ühiskonnale. Laste sotsiaalne areng peab kinlustama neil ühiskondlikuks kooseluks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuste omandamise. Seetõttu on õpilastel murdeeas sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üldhariduskooli üks olulisemaid kasvatusülesandeid.
Kasutatud kirjandus.

Butterworth, G. Harris , M. (2002). Arengupsühholoogia alused. TÜ Kirjastus

Krull , E. (2000) Pedagoogilise psühholoogia alused. TÜ Kirjastus