Tööturu ülevaade (0)

Tööturu ülevaade
Iseseisev töö
õppeaines „Majandusteaduse alused“
Koostaja :
Juhendaja : Birgit  Maasing
Tartu 2014

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Tööealine elanikkond 3
Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus 4
Tööpuudus 5
Kasutatud materjalid 7

Sissejuhatus

Pealkirjastasin oma iseseisva töö turu ülevaateks, kuna selles töös tahaksin välja tuua tööjõus osalemise, tööealise elanikkonna ja tööpuuduse statistikad, kuna need teemad pakuvad mulle enim huvi ning pean neid teemasid oluliseks.

Tööealine elanikkond

Rahvaarvu langus on terve Eesti peale kardetust väiksem, väikemaakondade rahvaarv kahanes siserände tõttu märksa rohkem, keskmiselt 10%, samal ajal kui Harjumaa elanikkond osutus jooksvast arvestusest suuremaks. Samuti ilmnes suuremaid erinevusi vanusegruppide ja sugude arvestuses. Tööealiste naiste arv oli 4,3% ja meeste arv 2,7% väiksem kui arvestuslik rändega korrigeerimata rahvaarv. Kõige suurem oli erinevus 25–29 aastaste seas, kelle arv oli arvestuslikuga võrreldes 10,8% madalam. Kokku oli 20–34aastaseid 8,5% võrra vähem.

Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus

Eesti tööealine rahvastik vanuses 15–74 aastat on viimastel aastatel pidevalt vähenenud, kuid rahvaarvu languse mõju tööjõu hulgale on tasakaalustanud tööjõus osalemise määra kasv. Tööjõus osalemise määr hõlmab seda osa elanikkonnast, kes töötab või siis otsib aktiivselt tööd ning seda väljendatakse protsendina kogu tööealisest elanikkonnast. Viimase kuue aastaga vähenes tööealine rahvastik 24 800 võrra, kuid tööjõu pakkumine suurenes samal perioodil 9000 võrra seda tänu tööjõus osalemise määra tõusu tõttu. Naiste panus tööjõus osalemise määra tõusu on olnud märksa suurem kui meeste oma, on naiste osakaal tööjõus pidevalt suurenenud. 2000. aastal oli see 48,6% ja 2012. aasta esimesel poolel oli see tõusnud juba 50,4%, samal ajal kui naiste osakaal tööealises elanikkonnas on ~53%. Tööjõus osalemise määr tõusis 2012. aasta esimesel poolel 67,8%-ni. See tähendab seda, et kuigi tööealiste arv jätkas vähenemist, kasvas aktiivne tööjõud samal ajal 2000 võrra (vt joonis 1).
Tööjõus osalemist kujundavad nii erinevate rahvastikurühmade osalemise määrad kui ka nende rühmade osakaalud kogu elanikkonnas. Eesti rahvastiku vanusestruktuuri muutused on tööjõus osalemise aktiivsuse kasvu oluliselt mõjutanud. Samuti on sooliste ja vanuseliste rühmade sisemised osalemisotsused viimastel aastatel teinud suuri muutusi, mis mõjutab üldist keskmist näitajat. Meeste tööjõus osalemise kogumäär on alates 2000. aastast püsinud suhteliselt kõrge (vt tabel 3). Peale Euroopa Liiduga ühinemist, kui majandus ja tööhõive kasvasid kiiresti, suurenes meeste aktiivsus tööturul keskmiselt 2–3 protsendipunkti ja püsis majanduse tsüklilistele võnkumistele vaatamata suhteliselt stabiilsena. 2012. aasta esimesel poolel suurenes mõnevõrra 50–74aastaste meeste tööjõus osalemise määr. Noorte ehk 15–24 aastaste meeste tööturul osalemise aktiivsus on majandussurutisest saadik alanenud. Keskmises tööeas ehk 25–49 aastaste meeste tööjõus osalemise määr suurenes tööhõive hoogsa kasvu perioodil 2006–2009, kui töökohti loodi eelkõige sektorites, kus meessoost töötajate osakaal on naiste omast oluliselt suurem, näiteks ehituses.

Tööpuudus

2012. aasta esimeses pooles hõive kasvas kuid tööpuuduse langus jätkus. Töötuse määr küündis esimeses kvartalis 11,5% -ni, olles küll eelneva kvartali näitajast sesoonsete tegurite tõttu 0,1 protsendipunkti kõrgem, ja teises kvartalis 10,2% -ni. Naiste tööpuudus oli meeste omast sarnaselt kriisieelse ajaga mõni protsent. Meeste töötuse määr on märksa sesoonsem kui naiste oma, sest tugevalt sesoonsetel tegevusaladel nagu ehitus töötab rohkem mehi. Langustrendis on olnud nii lühi- kui ka pikaajaliste töötute arv. Siiski langeb pikaajaliste töötute arv aeglasemalt kui lühiajaliste oma, sest sissevool töötusse on madal ning töötusest väljumine muutub töötusperioodi pikenedes üha raskemaks. Pikaajaliste töötute osakaal töötute koguarvus kasvas kuni 2012. aasta esimese kvartalini, kuid langes seejärel 6 protsenti teises kvartalis (vt joonis 10).
2012. aasta esimesel poolel jätkus töötute reservatsioonipalga tõus. Kui 2011. aastal oli nõus kuni 450 eurose palga eest tööle asuma 47% töötutest, siis 2012. aasta esimesel poolel oli see langenud 35% -le. Samal ajal suurenes 451–600 eurost palka ootavate töötute osakaal 9 protsenti ja üle 601 eurost palka soovivate oma 3 protsenti (vt joonis 11). Majandusolukorra paranemist arvestades on reservatsioonipalga suurenemine ootuspärane, kuid samas võib turuolukorraga mittekooskõlaline palgaootus vähendada oluliselt töökoha leidmise võimalust.

Kasutatud materjalid

Viilmann, N. Soosaar, O. 2012. Tööturu ülevaade. Eesti pank , lk 4-14. Kättesaadav: http://www.eestipank.ee/publikatsioonid/tooturu-ulevaade 21.11.2014
7