Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mikroökonoomika konspekt (0)

3 KEHV
Punktid
Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg ).Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi ( majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.Mikroökonoomika olemus:Uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamise ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressurisside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit.
Et ressurisid on piiratud, siis peavad inimesed tegema valiku, mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada.
Töö(inimressursid), maa(loodusressurisid) ja kapital (mittelooduslikud ressursid ) on tootmistegurid , mida kasutatakse hüviste tootmisel.Koos moodustavad nad tootmissisendid.Tootmisprotsessi väljundiks on erinevad hüvised(ka teenuste tootmine ja osutamine).
Tootmisressursse, mida kasutatakse ühes kohas,ei saa kas üldse või samal ajal kasutada mõnes teises kohas.
Pareto efektiivsus-näitab, et heaolu on maksimaalne, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu.
Tootmisvõimaluste kõver-näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral.Tootmisvõimaluste kõver langeb alati paremale alla.Selle tingib ressursside piiratus.Ühe hüvise tootmist on võimalik suurendada siis, kui vähendada teise hüvise tootmist.Kui majandus asub tootmisvõimaluste rajal, siis tähendab see, et ressursid on täielikult kasutatud.
Positivistlik analüüs-Põhiküsimus on:Kuidas majandus toimib?.Pöörab tähelepanu protsessidele, mille eesmärk on analüüsida majanduses eksisteerivate nähtuste omavahelisi seoseid .Põhineb faktilisel materjalil.
Normatiivne analüüs-on hinnanguline arutlus selle üle, mis majanduses toimib hästi või mis toimib halvasti.Põhiküsimus on, et kuidas majandus peaks toimima .
Induktsioonimeetod-Liigutakse üksikutelt faktidelt üldistele, osalt tervikule.
Deduktsioonimeetod -Algab hüpoteesi püstitamisest.Liigutakse üldistelt faktidelt üksikutele, tervikult osadele.
Endogeensed muutujad-majandusmudelis kasutatavad üksteisega seotud muutujad(sisemised muutujad).
Eksogeensed muutujad-Nad on muudetavad ainult väljastpoolt mudelit.(välimised muutujad).
Voog -koguse muutus mingi ajaperioodi jooksul. Varu-kogus,mis eksisteerib teatud ajamomendil.
Definitsioon-esitab defineeritava mõiste või seose kõige olulisemad aspektid.
Teooria annab loogilise struktuuri muutujate korrastamiseks ja analüüsimiseks.Eeldused-teooria teine oluline komponent .Aitab välja tuua uuritava probleemi kõige olulisemad aspektid.Hüpotees-teooria kolmas komponent.hüpoteesi kujul esitatavaid teaduslike ennustusi kontrollitakse praktikas.Mudel väljendab põhjus-tagajärg seoseid.
Vajaduste piiramatus-vajadusi ei saa kunagi täielikult rahuldada.
Definitsiooni kohaselt on sirge ükskõik missuguse punkti tõusud võrdsed.Mittelineaarsete kõverate tõusud on aga kõvera igas punktis erinevad.
Nõudlus-seos hüvise hinna ja selle koguse vahel.Majandusseadus-hüvise hinna ja nõutava koguse vaheline seos.Nõudlusseadus-hüvise hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil on pöördvõrdeliselt seotud.
Sissetulekuefekt-hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade muutusest tingitud reaalsissetuleku muutus.
Normaalhüviste nõudlus kasvab, kui tarbijate sissetulek kasvab.(nt esmatarbekaubad ja luksuskaubad)Inferioorsete hüviste nõudlus aga väheneb, kui sissetulek kasvab. Asenduskaubad -kaubad, mille nõudlus kasvab, kui teise kauba hind tõuseb ja vastupidi.Täiendhüvised-ühe hüvise hinna tõus toon kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise.Jaotusmehhanismi funktsioonis tagab hinnasüsteem hüviste kättesaadavuse neile tarbijaile, kes on nõus nende eest vähemalt tasakaaluhinda maksma.Signaalmehhansimi funktsioonis vahendab hinnasüsteem signaale tootjale, et need saaksid rahuldada vajaduses.
  • Kui nõudlus ja pakkumine üheaegselt suurenevad, siis tasakaalukogus kasvab, tasakaaluhind aga võib tõusta, langeda või samaks jääda.Kui nõudlus väheneb rohkem kui pakkumine, siis tasakaaluhind langeb.Kui pakkumine väheneb rohkem kui nõudlus, siis tasakaaluhind tõuseb.
  • Nõudlusseaduse kohaselt on hüvise hind ja nõutav kogus antud perioodil pöördvõrdelises seoses.Seda kajastab negatiivse tõusuga nõudluskõver.
  • Pakkumisseaduse kohaselt on hüvise hind ja pakutav kogus võrdelises seoses.Seega on pakkumiskõver positiivse tõusuga.
  • Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate reaktsiooni hinna muutusele.

Nõudluse hinnaelastsus :
  • Mitteelastne nõudlus-nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus.
  • Elastne nõudlus-nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus.
  • Ühikelastne nõudlus-nõutava koguse protsentuaalne muutus on võrdne hinna protsentuaalse muutusega.

Pakkumise hinnaelastsus:
  • Mitteelastne-kui koefitsiendi arvväärtus on väiksem kui 1.
  • Elastne-kui koefitsiendi arvväärtus on suurem kui 1.
  • Ühikelastne-kui koefitsiendi arvväärtus on 1.
  • Täielikult elastne(erandjuhus)-pakkumiskõver on sel juhul horisontaalne.
  • Pakkumise elastsuse tähtis mõjur on hinna muutumisega kohanemise perioodi pikkus.
  • Esimene Gosseni seadus-küllastusseadus.Ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt.Küllastuspunkti või rahulolupunkti leidmine põhineb piirkasulikkusel(MU).Küllastuspunkt saavutatakse siis, kui piirkasulikkus võrdub nulliga.sellisel juhul kogukasulikkus enam ei suurene.
  • Kogukasulikkus on maksimaalne punktis, kus piirkasulikkus võrdub nulliga(MU=0).
  • Kahanev piirkasulikkus-näitab kui mingi hüvise tarbimist suurendada, lisab iga täiendav ühik tarbimisest saadavale kogukasulikkusele vähem kui eelmine .
  • Nõudmise ja pakkumise hinnaelastsus näitavad, kui tundlikult reageerivad ostjad ja müüjad hinna muutusele.
  • MRSxy= Hinnasuhe näitab määra, kui palju tarbijad saavad asendada hüvist Y hüvisega X.
  • MRSxy= Tarbimise tasakaalutingimuse väljendamine kasutades piirkasulikkust.
  • Sissetuleku muutuste mõju mingi hüvise tarbimisele näitab Engeli kõver.Kõver näitab hüvise tasakaalukoguseid sissetuleku erinevate tasemete korral.
  • Hüvise nõutava koguse suurenemisele avaldab mõju kas selle hüvise hinna alanemine või tarbija sissetuleku suurenemine.
Mikroökonoomika konspekt #1 Mikroökonoomika konspekt #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 199 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tanduur Õppematerjali autor
Mikroökonoomika mõisted, pakkumisseadused, piirkasulikkus jne.

Sarnased õppematerjalid

Mikroökonoomika KT
23
docx

Mikroökonoomika KT

rahuldamiseks. 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika Majandust analüüsides näeme, et probleemid on erinevad, nimelt mikrotasandil ja makrotasandil olevad. Sellest tulenevalt on välja kujunenud erinev teaduslik lähenemine, on erinevad uurimisobjektid. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteadus, mis uurib majandusotsuste tegemist majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete (firmade ) poolt. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, analüüsides konkreetse kauba turgu, ettevõtet või tootmisharu. Ettevõtete puhul tuuakse esile hinna kujunemist turgudel ja optimaalsuse saavutamist. Samuti analüüsitakse üksikindiviidi või tarbija majanduslikku käitumist tuginedes tarbija nõudlusteooriale. Hinnasüsteemi kujunemine on oluline nii tarbijatele kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine mikroökonoomika tähtsaks uurimisobjektiks

Mikroökonoomika
Mikroökonoomika eksamiks kordamine
32
docx

Mikroökonoomika eksamiks kordamine

Majandusteadus – Majandusteadus (economics) on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Makroökonoomika – Makroökonoomika (macroeconomics) uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksebilansi puudujääk, Mikroökonoomika – Mikroökonoomika (microeconomics) on teoreetiline majandusteadus, mis uurib majandusotsuste tegemist majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete (firmade) poolt. Muutuvkulu – (variable cost, VC) muutuvad koos toodangu mahu muutusega. Normaalkasum – On firmal siis, kui arvestuslik kasum (kogutulu-otsesed kulud) on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Nõudlus – Nõudlus (demand) on seos hinna ja nõutava koguse vahel, mida tarbijad

Mikroökonoomika
MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED
12
docx

MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED

 Käsumajandus- riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu  Turumajandus- ressursse jaotavad eraisikud  Segamajandus (populaarseim)- ressursside jaotuse määrab ära riik (avalik sector), traditsioonid ja turg käsikäes  Ceteris paribus- “muudel võrdsetel tingimustel”, kõik teised muutujad, v.a uuritav muutuja on konstantsed  Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude  Makroökonoomika- uurib majandst tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, SKP, inflatsioonimäär jne Testid:  Pole olemas ühtegi inimlikku probleemi mida ei saaks lahendada majandusanalüüsi õigesti kasutades. VALE (ressursside piiratuse probleemi)  MIkroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja

Mikroökonoomika
Mikroökonoomika
85
docx

Mikroökonoomika

Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPO

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
Nõudluse ja pakkumise elastsus
4
docx

Nõudluse ja pakkumise elastsus

3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS Lk 60- 78 Elastsus näitab tarbijate tundlikkust (hinna)muutuste suhtes ja selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. 3.1 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Nõudluse hinnaelastsus ­ nõutava koguse muutus, mis järgneb hinna muutusele. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent: ED - kauba X koguse muutus %-des jagatud kauba X hinna muutusega %-des. ED= q% / p% , Nt: 1) kui p%=10 ja q%=10, siis ED=-1 ehk ühikelastne. 2) kui p%=10 ja q%=5, siis ED = -1/2 ehk mitteelastne, ED < 1 3) kui p%=15 ja q%=30, siis ED = -2 ehk elastne, ED > 1 Nõudluse hinnaelastsuse liigid: ED <1 mitteelastne ­ nõutava koguse suhteline muutus on väiksem hinna suhtelisest muutusest ED > 1 elastne ­ nõutava koguse suhteline muutus on suurem hinna suhtelisest muutusest ED =1 üh

Micro_macro ökonoomika
I mikrökonoomika
22
docx

I mikrökonoomika

Mikroökonoomika 1. Nõudmise ja pakkumise elastlus Monopol Lugeda: Äripäeva, Mikroökonoomika alused (K. Kerem, K. Keres, M. Randver) Mikroökonoomika harjutuste kogu. Majanduse (ökonoomika) ja majandusteaduste olemus Maj käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud resursside olemasolu tingimustes. Probl. On mikro ja makro tasandil. Mikroökonoomika ­ teoreetiline majandusteadus, uurib majandusotsuste tegemist, maj üksikosalejate ( kodumajapidamiste ja ettevõtete, firmade poolt). Sellest tulenevalt nim mikroökonoomikat ka hinnakoorijaks. Mikroüõkonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Uurimis objektiks on maj konjuktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, maj tsükli olemasolu, töötus, inflatsioon, maksubilansi puudujääk. Makroökonoomika eraldus 1930nendatel Suure depresiooni ajal. Suuna loojaks oli John Maynard Keynes`i, kes pidas maj nähtuste uurimisel oluliseks käsi

Micro_macro ökonoomika
Nõudluse ja pakkumise mehhanism
24
odt

Nõudluse ja pakkumise mehhanism

Referaat jaguneb 3 peatükiks. Esimeses peatükis annan ülevaate mis on tarbijanõudlus, nõudlusseadus,nõudluse kasvu ja kahanemis põhjused.Samuti ka nõudluseelastsust ja selle liigid.Teises peatükis on kirjas mis on pakkumine,selle seadus ja selle mõjurid. Pakkumise hinnaelastsus ja selle liigitus.Kolmandas peatükis käsitlen nõudluse ja pakkumise dünaamikat ehk ämblikuvõrguteooriat. Oma referaadi materjali sain mitmest mikroökonoomika raamatust kus oli kõik lihtsalt ja arusaadavalt lahti seletatud. I Tarbijanõudlus 3 Nõudlus on seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta. 1.1 Nõudlusseadus Nõudlusseadus väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel. Selle seaduse

Mikro ja makroökonoomika
Mikroökonoomika I konspekt
14
docx

Mikroökonoomika I konspekt

käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad. Mikroökonoomika - uurib kuidas indiviidid, leibkonnad ja firmad teevad otsuseid kasutadas piiratud koguses ressursse, tavaliselt turgudel, kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmistegur – vahendid hüviste valmistamiseks Maa- loodusressurss

Mikroökonoomika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun