empiiriliste andmete kogumine, uurimistuemuste avaldamine. Objektiivsus-uurija annab endale aru, kuidas tema enda suhtumine, väärtused, veendumused võivad mõjutada uurimistulemusi. Empiiriliste andmete kogumine-ei saa oletada, vaid küsima peab inimestelt endilt. Oluline, et õigeid küsimusi küsitaks õigetelt inimestelt. Valim ja üldkogum. Uurimistulemuste ja kasutatud metodoloogia kirjelduse avaldamine oluline selleks, et soovi korral saaks teha kordusuuringuid. 4. Teadusliku uurimismeetodi komponendid Vastus: Sotsiologia uurimismeetodid jagunevad kvalitatiivseteks (nt avatud intervjuud, osalusvaatluse tulemused) ja kvantitatiivseteks (küsitluste tulemused, arvulised andmed). 5. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid Vastus: Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte.
neid seoseid seletada. Nagu juba öeldud, soovitakse ühiskonda mõista. Üldjuhul ei tehta siiski uuringuid oma lõbuks, vaid selleks, et protsesse reaalselt mõjutada. Väga oluline roll poliitikakujundamisel et lähtutaks õigetest andmetest. Näiteks selleks, et kujundada perepoliitikat ja soodustada sündimuse tõusu, on vaja teada, mis on need tegurid, mis lastesaamist takistavad? 4. Teadusliku uurimismeetodi komponendid Teaduslik uurimismeetod eeldab uurijalt teatud protseduurireegleid, mida peab järgima, et uuring ei oleks mitte suvaline udutamine, vaid tõsiseltvõetav ja adekvaatne nähtuse kirjeldus. Eeldab: Objektiivsust, empiiriliste andmete kogumist ja uurimistulemuste avaldamist. Objektiivsus tähendab eelkõige seda, et teadlane peab endale aru andma, kuidas tema enda suhtumine, kogemused, väärtused, ootused uuringu tulemuste suhtes jne võivad mõjutada uurimistulemusi. Uuringut
Bourdieu klass ja maitse. Klassipäritolu määrab milline on elustiil ja maitse asjade osas - Habitus elukogemuse käigus kujunev kalduvuste, oskuste ja harjumuste süsteem. Samas klassis sarnane häbitus Subkultuuri ja domineeriva kultuuri suhted - akulturatsioon protsess kus subkultuur kohaneb domineeriva kultuuriga Võim ja poliitika Võim Weber - võim ühe inimese võimalus sundida oma tahet peale - domineerimine ühe võimalus panna teisi täitma spetsiifilisi korraldusi - legitiimne võim mida peetakse kehtivaks Domineerimise tüübid 1. legaalne domineerimine käsule allutakse sest seadus 2. traditsiooniline käsule allutakse sest andja on alati käske andnud 3. karismaatiline käsule allutakse kuna andjal on erilised omadused Foucault käsu andja on ka selle võimu all kellele käsku antakse.
end käitumises etaloniga. (normatiivsed-käitumisnormid aluseks in käitumisele; võrdlevad-enda võrdlus mingi ideaalse eeskujuga). 9. Grupisuhtes esinevad struktuurid, sotsiomeetria 1) FUNKTSIONAALNE struktuur - kajastab inimeste vastastikust tegevuslikku sõltuvust - formaalne või mitteformaalne töö- ja rollijaotus. 2) EMOTSIONAALNE struktuur - kajastab isikliku eelistuse ja tõrjumise (sümpaatia-antipaatia) suhteid. Uurimismeetod sotsiomeetria. 3) KOMMUNIKATIIVNE struktuur - näitab teabe leviku teid grupis (ametlikud ja mitteametlikud). 4) ALLUVUSSTRUKTUUR - kajastab grupi liikmete staatust kogu gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ja elluviimisel, grupi juhtimisel. SOTSIOMEETRIA - uuring gruppide evolutsiooni ja organiseerituse ning grupis leiduvate indiviidide positsioonide kohta. Sotsiomeetrilised uurimused avaldavad gruppe vormivad varjatud
mehhanism. 13. Võimu määratlus, tüübid Weberi järgi, legitiimsus, autoriteet, erinevad võimud ühiskonnas VÕIM - võimalus mõjutada (vastuseisust hoolimata) teiste inimeste toimimist, muuta sotsiaalseid suhteid ja sündmuste kulgu oma huvidest lähtuvalt . Näide- isa annab ülesande pojale, poeg edasi vennale, see õele. Töö tehtud, võim rakendatud. Isa autoriteet. Ühiskonnas: rahvas, kohus, meedia, valitsus võim on inimestevaheline suhe – ühtede võim teiste üle. Domineerimine. LEGITIIMSUS - inimestevaheline kokkulepe selle kohta, et võimu rakendamine antud olukorras ja teatud inimeste poolt on sotsiaalselt põhjendatud. Valitsus – demokraatlikud valimised- rahvas on kokku leppinud. AUTORITEET - indiviidi “a” võime panna indiviidi “a” tegema midagi sellist, mida ta muidu ei teeks, kusjuures “a” on veendunud “a” õiguses sellisel viisil toimida. “a” peab “a” toimimist legitiimseks. VÕIMU TÜÜBID (M. WEBER): 1
tähendab tunnet et inimene on ära lõigatud oma töö tulemustest inimestest ja lõpuks iseendast Industrialismi keskne sots. struktuur on vabrik. Weberi käsitlus võimust VÕIM- on sotsiaalne ressurrs, mis on peaaegu igas suhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotatatud Alati leidub keegi, kellel on vähem sõnaõigust Korporatiivne võim suurfirmad ehk ärieliit, kelle käes on parimad võimalused kasumi teenimiseks Legitiimse domineerimise kolm vormi Traditsiooniline domineerimine rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupi tavade aktsepteerimisel nt patriarhaat meeste võim Karismaatiline domineerimine põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema ideede erakordsusel Legaalne domineerimine- valitseja ja valitsetava vahelistel umbisikulistel sidemetel Juhi võim on piiratud seadustega, mis kehtivad kõigi võimukandjate suhtes olenemata isiklikest või sotsiaalsetest staatustest
....................................................................................158 20.1.1. · Võim on ..................................................................................................158 20.1.2. · Autoriteet on võim, ................................................................................ 158 20.1.3. Võim ja legitiimsus....................................................................................158 20.1.4. Võim ja legitiimsus: domineerimine......................................................... 158 20.1.5. Poliitika kui institutsioon...........................................................................159 20.1.6. Poliitika ja majandus................................................................................. 160 20.1.7. Poliitilised süsteemid: totalitaarsed reziimid.............................................161 20.1.8. Diktatuur .........................................................
majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed sidemed, mis ületavad riikide piire. Konflikti oht rahvusriigi ja demokraatliku poliitika loogika vahel. Suurfirmade konkurents. Poliitiline globaliseerumine: Demokraatia kasv; rahvusvaheliste ja regionaalsete valitsemismehhanismide esilekerkimine (EL); sõjad, konfliktid; globaalsete probleemide teadvustamine; patriotism; kosmopolitism. Majanduslik globaliseerumine: Rahvusvahelised korporatsioonid; surve valitsusele. monopolide domineerimine, korporatiivne sotsiaalne vastutus; kaaluta majandus, internetikaubandus; globaalsed linnas; majanduslik sõltuvus; heaoluriigid on kallid; rikkuse jaotumine. Kultuuriline globaliseerumine: imperialismi ja homogeensuse kasv (kultuur ohus); kultikultuursus; turism; ebavõrdsus inimeste, riikide ja regioonide vahel; kirjaoskuse tõstmine; sooline võrdõiguslikkus; elanikkonna vananemine; illegaalne tegevus. Sotsiaalne vastutus: Ressurssude säästlik kasutamine; floora ja fauna
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad asjad) näha igapäevaste s
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes
1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam Tekkis küsimus, et kui enesetapp on äärmiselt is
g. Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne h. Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi, äri, tootmis jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle. Postindustriaalühiskond kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris
Pluralistlik demokraatia poliitiline konsensus, mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi-, äri-, tootmis- jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle. Postindustriaalühiskond kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naiste võimaluste suurenemine
Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsioloogiline kujutlus tähendab o
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................
Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine Miks me uurime? Isiklik vaatlus ja kogemus võivad näida kõige täpsemate informatsiooniallikatena. Elu näitab aga, et just endastmõistetavid arusaamu tulebki uurida. Tarkuseterad: 1. töötamine värskes õhus, rõõmus meel ja ohtralt hapupiima lubavad inimesel elada 110 aastat ja kauemgi. 2. kuni viimase ajani elas enamikus ameeriklaste majapidamises koos 3 põlvkonda ja kõik armastasid üksteist. 3. surmanuhtlus vähendab kindlalt ja selgelt raskete kuriteguse hulka
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? ... nimetatakse teadust, mis uurib inimeste käitumist grupis, s.h. grupi konstruktsiooni ja seda, kuidas inimene mõtestab isesisvalt oma kogemust. Ei uurita üksiku inimese käitumist, sest inimesed elavad gruppides. Üksikinimese käitumist ei saa prognoosida, küll saab aga ette ennustada grupi käitumist. Sellepärast kasut. sotsiol. poliitikas, viiakse läbi küsitlusi. 2. Sotsioloogia peamised lähtekohad. 1). Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, s.t. seostamine (seoste leidmine) majanduse, perekonna, uskumuste ja teiste valdkondade vahel. 2). Uuritakse, kuidas ühiskonnaprobleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 3). Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile ehk välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidide otsuseid. 4). Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse vastasmõju tulemusena. 5). Rõhu asetamine indiviidi ja ühiskonnavahelistele suhetele, mis kujundavad ühisko
omadustest (mitte-formaalsetest). Karismaatiline juht peab ka tegelema konkreetse juhtimisega => kõigi kolme juhitüübi kombinatsioon. 12. Mis on ja miks arenes "Human Relations"-koolkond? Human Relations .koolkond tahtis arvestada töökollektiivi liikmete vaheliste suhetega ja saavutada, et rühma protsessid toetaksid tootmistegevust - sai alguse Elton Mayo jt. nn. Hawthorne uuringutest (1927-32) * firma Western Electric Co. tellimusel tehti uurimust valgustuse mõjust töötulemustele. Tingimuste parandamine: paused, joogid, kaks pausi, valgustus paranes, töötulemused paranesid. AGA valgustus paranes ka siis, kui valgustust halvendati. Lõpuks töötati üsna hämaras, alles siis kui täiesti kottpime oli, ei paranenud töötulemused enam! => paranemise jaoks oluline ei olnudki valgustus vaid hoopis see, et töökollektiiv teadis, et teda jälgitakse ja ta tulemusi võrreldakse teiste gruppidega.
Kaasaegne perekond on muutumises Abielu kui kooselu mõiste on muutunud Tootmine ja teenindamine Majandussüsteemide teke Rohkem on teenuseid ja vähem on tavatootmist Levinud tarbimisviisidpeegeldavad ja loovad ühiskonnasisese sots hierarhia Töökeskkond Telekommunikatsiooni areng Kodu taasmuutmine tootmis ja tarbimiskohaks Kodu mitmeotstarbeline urbanistlik ruum – ala kodukino ruum Võim ja poliitika Traditsiooniline domineerimine – tsaar, kuningas Karismaatiline domineerimine –juhi erakordsus Legaalne domineerimine – umbisikuline side valitseja ja vallitsetava vahel Ühiskonna institutsionaalne struktuur Ühiskondlike institutsioonide toime Ühiskondlikes institutsioonides saavad sots tegelikkuse konserveerijad Sotsiaalsete riskide individualiseerimine Koalitsioonid ühiskondlike probleemidega tometulemiseks Haridus
Ainult traditsiooni najal ei suuda olla korralik juht. Kompetents võib-olla koosneb osaliselt ka isiklikest omadustest (mitte-formaalsetest). Karismaatiline juht peab ka tegelema konkreetse juhtimisega à kõigi kolme juhitüübi kombinatsioon. • WEBERIAANLIK SUUND Weber: võim on tõenäosus, et isik suudab sotsiaalses interaktsioonis teostada eesmärke vastupanule vaatamata; võim km inimese suutlikkus sundida peale oma tahet. Lähedased mõisted: domineerimine (tõenäosus, et grupp inimesi täidab käsku) ja distsipliin (suur hulk inimesi täidab käsku koheselt ja automaatselt kuuletudes) • Võimu teostajaks on indiviid ning võimu teostamine seostub valikute, tegevuse, kavatsustega. • Võimu teostatakse teiste üle (konflikti ja vastupanu võimalus). Tuleb uurida, kuidas see täpselt käib. • Põhineb eeldusel, et võimu omava ja mitteomava (grupi või indiviich) huvid on erinevad, teineteisega vastuolus'
isiklikest omadustest (mitte-formaalsetest). Karismaatiline juht peab ka tegelema konkreetse juhtimisega ehk kõigi kolme juhitüübi kombinatsioon. 20. Võrrelge omavahel kolme võimuteooriate koolkonda (marxistlik, weberiaanlik või pluralistlik). • WEBERIAANLIK SUUND Weber: võim on tõenäosus, et isik suudab sotsiaalses interaktsioonis teostada eesmärke vastupanule vaatamata; võim km inimese suutlikkus sundida peale oma tahet. Lähedased mõisted: domineerimine (tõenäosus, et grupp inimesi täidab käsku) ja distsipliin (suur hulk inimesi täidab käsku koheselt ja automaatselt kuuletudes) • Võimu teostajaks on indiviid ning võimu teostamine seostub valikute, tegevuse, kavatsustega. • Võimu teostatakse teiste üle (konflikti ja vastupanu võimalus). Tuleb uurida, kuidas see täpselt käib. • Põhineb eeldusel, et võimu omava ja mitteomava (grupi või indiviich) huvid on erinevad, teineteisega vastuolus'
sooviks kehtestada diktatuuri Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi-, äri-, tootmis- jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle. Postindustriaalühiskond kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest
sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides. Mikrosüsteem. Selles alluvad kõik sotsiaalse korra reeglid muutustele ja muutmisele, säilib ebakindluse ja püsimatuse element. 2) Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 2 2.1. Mis on sotsioloogilise uurimistöö eesmärgiks? Mõista meid ümbritsevat ühiskonda ja vajadusel vastu võtta tarku poliitilisi valikuid. Inimesed eeldavad, et isiklik vaatlus ja kogemus on kõige täpsemad, kuid tegelikult on just iseenesestmõistetavad arusaamad need, mida tuleb uurida. 2.2. Mis vahe on subjektiivsel ja objektiivsel teadmisel? Subjektiivne teadmine tuleneb indiviidi enese kontekstist: usust, isiklikust vaatlusest ja intuitsioonist. Objektiivne teadmine on tervest mõistusest tulenevate seletuste kõrvaleheitmine ja sotsiaalsete faktide analüüsimine. 2.3. Millised tunnused on teaduslikul meetodil ja kuidas Sa neid omadusi kirjeldaksid?
isiklikest omadustest (mitte-formaalsetest). Karismaatiline juht peab ka tegelema konkreetse juhtimisega ehk kõigi kolme juhitüübi kombinatsioon. 20. Võrrelge omavahel kolme võimuteooriate koolkonda (marxistlik, weberiaanlik või pluralistlik). · WEBERIAANLIK SUUND Weber: võim on tõenäosus, et isik suudab sotsiaalses interaktsioonis teostada eesmärke vastupanule vaatamata; võim km inimese suutlikkus sundida peale oma tahet. Lähedased mõisted: domineerimine (tõenäosus, et grupp inimesi täidab käsku) ja distsipliin (suur hulk inimesi täidab käsku koheselt ja automaatselt kuuletudes) · Võimu teostajaks on indiviid ning võimu teostamine seostub valikute, tegevuse, kavatsustega. · Võimu teostatakse teiste üle (konflikti ja vastupanu võimalus). Tuleb uurida, kuidas see täpselt käib. · Põhineb eeldusel, et võimu omava ja mitteomava (grupi või indiviich) huvid on erinevad, teineteisega vastuolus'
isiklikest omadustest (mitte-formaalsetest). Karismaatiline juht peab ka tegelema konkreetse juhtimisega ehk kõigi kolme juhitüübi kombinatsioon. 20. Võrrelge omavahel kolme võimuteooriate koolkonda (marxistlik, weberiaanlik või pluralistlik). • WEBERIAANLIK SUUND Weber: võim on tõenäosus, et isik suudab sotsiaalses interaktsioonis teostada eesmärke vastupanule vaatamata; võim km inimese suutlikkus sundida peale oma tahet. Lähedased mõisted: domineerimine (tõenäosus, et grupp inimesi täidab käsku) ja distsipliin (suur hulk inimesi täidab käsku koheselt ja automaatselt kuuletudes) • Võimu teostajaks on indiviid ning võimu teostamine seostub valikute, tegevuse, kavatsustega. • Võimu teostatakse teiste üle (konflikti ja vastupanu võimalus). Tuleb uurida, kuidas see täpselt käib. • Põhineb eeldusel, et võimu omava ja mitteomava (grupi või indiviich) huvid on erinevad, teineteisega vastuolus'
vabatahtlike organisatsioonid heategevuslikud organisatsioonid Michel Foucault'i organisatsiooniteooria: aja ja ruumi kontrollitavus 1. Enamus kaasaegseid organisatsioone funktsioneerib spetsiaalselt kujundatud ruumides 2. Füüsilise keskkonna analüüs võimaldab seletada sotsiaalseid suhteid organisatsioonis: füüsiline keskkond markeerib võimuhierarhiat 3. Füüsiline lähedus soodustab informaalsete suhete teket 4. Füüsiline kaugus soodustab formaalsete suhete teket: polariseerumine ja samastumine liinil "meie" "nemad" 5. Organisatsioonis toimib distsipliin, et tegevus toimuks määratud ajal ja selleks ettenähtud kohas 6. Organisatsioonis toimib järelvalve; 2 vormi: a) füüsiline järelvalve b) kirjalik järelvalve * kaasaegne ühiskond: järelvalveühiskond (Lyon, 1994) Kaasaegsete organisatsioonide edu määravad: *teadmised
Sotsioloogia on teadus inimese ühiskondlikust elust, gruppidest,ühiskondadest. Sotsiaalantropoloogia mõista inimekäitumise mitmekesisust, uurib mittemodernseid või ühiskonnas eristuvaid alagruppe. Sotsiaalne kujutlus isikliku kogemuse taga laiem ühiskondlik kontekst. Sotsiaalsed faktid (Durkheim ) on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. F Sotsiaalne integratsioon abielu, vaenulikkus ja ühtsuse õhutamine katoliikluses on sidemed mis ühendavad üht isikut teisega. F Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppe kirjeldavad iseloomustused mis tulenevad indiviidide individuaalse käitumise aktidest. F Tähendus- mille inimesed annavad oma ühiskogemustele, mõtestavad oma kogemusi vesteldes teistega. Olulised koolkonnad ja kesksed autorid, nende iseloomulikud tunnused ja koolkondade erinevused Karl Marx majanduslik sector, Durkheim sotsiaalne statistika, Weber verstehen meetod, Merton keskastme teooria. Võib olla hoopis geograafiline koolkond- geograafilise asendi ja selle kom
üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uurimine. Selleks on tarvis natuke ühiskonda uurida, ühiskondasid kõrvutada. - Õigus kui sotsiaalne nähtus. Õigus areneb koos ühiskonnaga, õiguse areng ja ühiskonna areng peavad olema kooskõlas, et ühiskonnas oleks sobiv ja õige õigus. - Õiguse sotsiaalne roll ühiskonnas. - Õigus kui sotsiaalne instituut. Millist valdkonda peaks õigus üldse reguleerima.
Sotsioloogia: Mis on sotsioloogia: Sotsioloogia on ühiskonna teadus mis uurib inim. Käitumist grupis s.h. ka grupi konstruktsioone ja ka viisi kuidas inimene mõtestab oma tegevust.(enesepeegerldus) Sarnaselt teiste ühiskonna teadustega valitseb teooriate mitmekesisus s.t. ühte ja ainuõiget lahendust ei ole ühele probleemile ja seda loetakse normaalseks nähtuseks.Erinevalt teistest teadustest huvituvad sotsioloogiat kõik eluvaldkonnad. Ühiskonna teadus mis uurib inimeste käitumist grupis.Sealhulgas ka grupi konstruktsioone ja ka viise kuidas inimene mõtestab oma tegevust. Sarnaselt teiste teooria st et ühte ja ainuõiget lahendust pole ühelegi probleemile ja seda loetakse normaalseks nähtuseks Erinevad teistest teadustest huvituvad sotsioloogiat kõik eluvaldkonnad.( nt.seksuaalne käitumine. 1. huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu..ja seoste leidmine erinevate valdkondade vahel (nt tööpuudus ja haridussüsteem,inimestel pole tööd ja hakkavad õppima
Majandusteadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi nagu d) Hiina rahandus, majanduslike hüvede vahetus, tootmine jne. 7. USA valitsus on juba aastakümneid viinud läbi Eeldab, et indiviid on egoist ja individualist ja proovib pidevalt individuaalset kasu maksimeerida. uurimust nimega General Social Survey (GSS). Sotsioloogia uurib sotsiaalseid nähtusi nagu inimeste GSS-i andmed on internetis saadaval. Mina reageerimine ühele või teisele poliitilisele või muule inimesi puudutavale otsusele. Sotsioloogid eeldavad, et tõmbasin GSS-i andmed oma arvutisse, inimene on sotsiaalne ja sõbralik
*sotsioloogia on ühis teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, grupi konstruktsioone ja ka viis kuidas inimene mõtestab oma tegevust. Kus lähtutakse sellest, et inimene elab ja osaleb mitmesugustes gruppides. * sotsioloogia lähtekohad: 1)huvi ühiskonna elu, kui terviku vastu, st seoste otsimine majanduse, perekonna, usu, politiika jt valdkondade vahel, ka viisi kuidas ühiskonna probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 2)rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile, elu välistele jõududele, neis kujunedavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Nt pidevalt suureneb vanuritest naiste osakaal. 3)tunnistamine, et tähendus tekib sots interaktsiooni(suhtumise)tulemusel. 4)rõhu asetamine ühiskonna ja indiviidi vahelistele suhetele mis kujundab ühiskonna elu. *K. Marx käsitles ühiskona, kui orgaanilist tervikut, kus igal alaosal on täita on kindle funktsioon. Tõi esile majandusliku sentori tähtsuse, st majandus mõjutab suurel määral ühiskonna elu. E. Durkh
SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. DOMINEERIMINE - VÕIMU ERILIIK, MILLE RAAMES EI TARVITATA VAHETUT JÕUDU, ENT EI OLE VÄLISTATUD JÕU KASUTAMINE. VÕIM EI OLE INIMESE SOTSIAALNE OMADUS VAID INIMESTEVAHELINE SUHE - VÕIM ON ALATI ÜH(TED)E VÕIM TEIS(T)E ÜLE. VÕIMU TÜÜBID (M. WEBER): 1. KARISMAATILINE VÕIM - VÕIM, MILLE GRUPP USALDAB INIMESELE TÄNU TEMA ISIKLIKULE VEETLUSELE JA ERILISTELE OMADUSTELE. 2. TRADITSIONAALNE VÕIM - VÕIMU USALDAMINE ISIKUTE GRUPI KÄTTE, KES ANNAB SEDA VAJADUSE KORRAL
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
