Eesti Vabariik aastatel 1920-1940 (3)

26. riigikord ja sisepoliitika 1920-1934.
I põhiseadus ja riigikorraldus selle alusel:
Millal võeti vastu?
15.juuni 1920
Asutav Kogu
Riigipea
---
PS’e koostamisel, kellest võeti eeskuju?
Järgiti lääne suurriikide saavutusi ja tradistioone
Parlament
100liikmeline; 1- kojaline , valimised 3a tagant
Riigikord
Demokraatlik parlam-
Entaarne vabariik
Rahva võimalus osaleda poliitikas
Kõrgema võimu kandja;
Rahva –hääletused, -algatused
Täitevvõim
Riigikogu poolt moodustatud valitsusel
Kõrgem Seadusandlik organ
1-kojaline Riigikogu
Erakonnad
*Erakondi oli palju
nimi
juht
Paremerakonnad
*Põllumeestekogud
*Kristlik Rahvaerakond
Konstantin Päts
-(ei tea)
Keskparteid
*Eesti Rahvaerakond
*Eesti Tööerakond
* Asunike ,Riigirentnike ja Väikepõllupidajate Koondis
J.Tõnisson
Vasakparteid
*Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei
*Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei
Paljud erakonnad ühinesid Riigikogu valimiste eel, kuid suured liitparteid osutusid ebapüsivateks ja lagunesid peagi.
EKP- Eestimaa Kommunistlik Partei. Eesmärgiks oli iseseisva Eesti hävitamine ja ühendamine NSV Liiduga. Nende tegevus keelati Eestis ära!
Valimised
*II Riigikogu valimistel osales 26 parteid ja rühma
*Valimistest osavõtt ulatus peaaegu 75%-ni
*Kokkulepetest taganemine ja liitude lagunemine põhjustasid sagedasi valitsuskriise
1.detsembril 1924 tegid kommunistid Jaan Anveldi juhtimisel Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, milles osales üle 300 mehe.
-Valitsus oli olikorrast teadlik kuid ei võtnud mässu ennetamiseks midagi ette.
-Mässajad vallutasid mõned strateegilisemalt tähtsamad objektid: Toompea lossi, riigivanema maja, raudteejaamad, peapost kontori ja sõjalennuvälja
-sõjaministeeriumi ja Tondi sõjakoolide hõivamine ebaõnnestus, Eesti sõjavägi jäi vandele truuks, töölised võimuhaarajatega ei ühinenud.
-mäss suruti mõne tunniga maha
-Hukati ja mõsteti vangi mässajaid/ osad said ka põgenema
-1925.aastal võttis Riigikogu vastu riigikorra kaitse seaduse, millega tugevdati riigi sisejulgeolekut, korraldati umber politsei ja Kaitseliit
Sisepoliitiline kriis
*1929-1933 pani Eesti majanduse raskesse olukorda Ülemaailmne majanduskriis
*1932-33 toimus 5 valitsusevahetust
*kadus usaldus Riigikogu vastu
*Poliitilisel areenil kerkis esile uus paremäärmuslik jõud Eesti Vabadussõjalaste Keskkliit (algul oli sõjaveteranide org., kuid kujunes peagi massiliseks rahaliikumiseks ja suurimaks pol. erakonnaks