Eesti Vabariik aastatel 1920-1940 (3)

26. riigikord ja sisepoliitika 1920-1934.
I põhiseadus ja riigikorraldus selle alusel:
Millal võeti vastu?
15.juuni 1920
Asutav Kogu
Riigipea
---
PS’e koostamisel, kellest võeti eeskuju?
Järgiti lääne suurriikide saavutusi ja tradistioone
Parlament
100liikmeline; 1- kojaline , valimised 3a tagant
Riigikord
Demokraatlik parlam-
Entaarne vabariik
Rahva võimalus osaleda poliitikas
Kõrgema võimu kandja;
Rahva –hääletused, -algatused
Täitevvõim
Riigikogu poolt moodustatud valitsusel
Kõrgem Seadusandlik organ
1-kojaline Riigikogu
Erakonnad
*Erakondi oli palju
nimi
juht
Paremerakonnad
*Põllumeestekogud
*Kristlik Rahvaerakond
Konstantin Päts
-(ei tea)
Keskparteid
*Eesti Rahvaerakond
*Eesti Tööerakond
* Asunike ,Riigirentnike ja Väikepõllupidajate Koondis
J.Tõnisson
Vasakparteid
*Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei
*Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei
Paljud erakonnad ühinesid Riigikogu valimiste eel, kuid suured liitparteid osutusid ebapüsivateks ja lagunesid peagi.
EKP- Eestimaa Kommunistlik Partei. Eesmärgiks oli iseseisva Eesti hävitamine ja ühendamine NSV Liiduga. Nende tegevus keelati Eestis ära!
Valimised
*II Riigikogu valimistel osales 26 parteid ja rühma
*Valimistest osavõtt ulatus peaaegu 75%-ni
*Kokkulepetest taganemine ja liitude lagunemine põhjustasid sagedasi valitsuskriise
1.detsembril 1924 tegid kommunistid Jaan Anveldi juhtimisel Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, milles osales üle 300 mehe.
-Valitsus oli olikorrast teadlik kuid ei võtnud mässu ennetamiseks midagi ette.
-Mässajad vallutasid mõned strateegilisemalt tähtsamad objektid: Toompea lossi, riigivanema maja, raudteejaamad, peapost kontori ja sõjalennuvälja
-sõjaministeeriumi ja Tondi sõjakoolide hõivamine ebaõnnestus, Eesti sõjavägi jäi vandele truuks, töölised võimuhaarajatega ei ühinenud.
-mäss suruti mõne tunniga maha
-Hukati ja mõsteti vangi mässajaid/ osad said ka põgenema
-1925.aastal võttis Riigikogu vastu riigikorra kaitse seaduse, millega tugevdati riigi sisejulgeolekut, korraldati umber politsei ja Kaitseliit
Sisepoliitiline kriis
*1929-1933 pani Eesti majanduse raskesse olukorda Ülemaailmne majanduskriis
*1932-33 toimus 5 valitsusevahetust
*kadus usaldus Riigikogu vastu
*Poliitilisel areenil kerkis esile uus paremäärmuslik jõud Eesti Vabadussõjalaste Keskkliit (algul oli sõjaveteranide org., kuid kujunes peagi massiliseks rahaliikumiseks ja suurimaks pol. erakonnaks )
Eesotsasa advokaat -Artur Sirk ’iga ja erukindral-Andrus Larkaga
*Vabadussõjalased saavutasid suure populaarsuse tänu rafineeritud demagoogiale ja osavale propagandale, mis arvestas rahva meeleolusid ja paljastas kehtiva korra puudusi.
-1932-33 toimus põhiseaduse muutmise küsimuses 3 rahvahääletust
-kõik 3 nägid ette luua tugev täidesaatev võim.
Jaannuar 1934.a. hakkas kehtima EV teine autoritaarnne põhiseadus.
--rahvas valiks 5 aastaks riigivanema(see sai suured õigused)
Vabadussõjalased korraldasid oma organisatsiooni umber Eesti Vabadussõjalaste Liiduks(EVL)
Riigivanema ametisse pürgisid K.Päts, J.Laidoner, sotsialist A.Rei ning põdur erukindral A.Larka.
27.Autoritaarne ajastu
Riigipööre
*Vabadussõjalaste võimule tuleku ärahoidmiseks ja võimu enda kätte koondamiseks panid üleminekuvalistuse juht K.Päts ja J.Laidoner 12.märts 1934 toime veretu sõjaväelise riigipöörde.
*Samal päeval kuulutas valitsus välja üldriikliku kaitseseisukorra ja määras J.Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks ja sisekaitse ülemaks.
*Sulgeti EVL organisatsioonid (~400-), keelati poliitilised
+Riigikogu kiitis valitsuse vabadussõjalaste vastased sammud heaks
*Seadusandlik võim koondus dekreediõigust omava riigipea kätte
*Riigikogu ei kutsutud enam kokku aga ei saadetud ka laiali; sunniti n-ö “vaikivasse olekusse”
*1935a. keelati lõplikult erakondade poliitisilste ühingute tegevus
***Algas poliitilises elus nn “vaikiv ajastu”
*Parlamentaarse demokraatia lammutamin ja autoritaarse valitsuskorra järk järguline sisseseadmine.
*Riigijuhtime läks 3le:
Riigivanem – Konstantin Päts
Sõjavägede ülemjuhataja – Johannes Laidoner
Siseminister – Kaarel Eenpalu
Kes võtsid endale kogu vastutuse riigi ja rahva saatuse eest.
* ametliku ideoloogia levitamiseks ja avaliku elu riiklikuks suunamiseks loodi 1934.a Riiklik Propagandatalitus.
*Valitsuse abiorganisatsiooniks oli 1935.a asutatud Isamaaliit , mis täitis ainupartei ülesandeid
*1934.a novembris põgenes A.Sirk Tallinna keskvanglast Soome, kus ta sai kohe poliitilise varjupaiga. Seal hakkas ette kavandama järgmist riigipööret, kuid võimud said sellest aegsasti teada ja arreteeriti ~800 inimest.
Reformid ja kampaaniad
*Riigiuuenduse ideeliseks aluseks oli rahvustervik, riiklik ja rahvuslik üksmeel, korporatiivsus , majanduse riiklik reguleerimine.
*Asutati 15 avalik-õiguslikku kutsekoda-inimesed oli koondatud elukutsete järgi; kk pidid täitma riigiorganite , erakondade, ametiühingute, kasvatusasutuste jm ülesandeid
*propagandakampaaniad – nende eesmärk oli rahvustunde ja patriotismi kasvatamine ning rahva isetgevuse kontrolli all hoidmine
-esimene suurüritus- nimede eestistamine
-eesti lipu levitamise kampaania
-kodukaunistamise kampaania
- hoogustus Vabadussõja mälestusmärkide püstitamine
Rahva heaolu kasvas
Pehme diktatuur
*1936.a. kiitis rahvas heaks kutsuda uue põhiseaduse koostamiseks kokku 2-kojaline Rahvuskogu
*1.jaanuar 1938 jõustus EV kolmas põhiseadus
*Uus põhiseadus
Riigipea
President (6aastaks)-valiti rahva poolt oste või valijameeste poolt
Parlament (2-kojaline)
1.koda-80liikmeline Riigivolikogu (5aastaks)
2.koda-40liikmeline Riiginõukogu
*K.Päts valiti presidendiks
*Nimetas ametisse uue valitsuse eesotsas K.Eenpaluga
*Riik väljus pikaleveninud poliitilisest kriisist
*E’s oli väljakujunenud isikuvõimu reziim , mida valitsuse ideoloogid nim. tasakaalustatud riigikorraks või “juhitavaks demokraatiaks”
28.Välispoliitika
Rahvusvahelise tunnustuse taotlemine
*Lääne suurriikgid käsitasid Balti riike oma Vene- ja Saksa-poliitika kontekstis
*1920.aastal tunnustasid Eestis Nõukogude Venemaa, Soome ja Poola
*1921.saadi tunnustus Suurbritannialt, Prantsusmaalt, Itaalialt, Jaapanilt ja Belgialt.
-Neile järgnesid teised riigid, USA küll aga 1922.a.
*1921.aastal võeti Eesti Rahvasteliitu
*1939.aastal oli Eestil 10 välissaatkonda ja 15 konsulaati
Julgeoleku probleemid
*EV välispoliitika põhiprobleemiks oli riigi isesseisvuse, suveräänsuse ja julgeoleku tagamine.
*Eesti orienteerus tihedale koostööle Läänega, kelle abiga saavutati iseseisvus ja kelles nähti edaspidigi noore riigi sõltumatuse tagajat
*kuigi Inglismaa ja Prantusmaa olid huvitatud Balti riikide püsimisest, andsid nad selgelt teada et mingeid julgeolekutagatisi ei anta
*asjata loodeti heanaaberlike suhete sisseseadmist Venemaaga.
Rahvasteliit
*Eesti välispoliitika oli kaitseiseloomuga
*Eesti ühines kõigi võimalike lepingutega, mis aitasid kindlustada julgeolekut ja vältida sõjalisi konflikte Euroopas
*1933. kirj . Eesti koos NSV Liidu jt riikidega alla agressiooni määratlemise Londoni konvetsioonile, mis keelustas sõjalise kallaletungi .
*Kollektiivse julgelekusüsteemi rajamisel tegid väikeriigid panuse Rahvasteliidule, mille põhikiri kohustas liikmeid üksteist agressiooni korral sõjaliselt toetama.
*Kollek.j.s. tabas täielik läbikukkumine: Jaapan, Saksamaa, Itaalia astusid sellest välja; NSV Liit heideti välja seoses Soomele kallaletungimisega.
Balti Liit
*Balti Liidu sõlmimist takistas Nõukogude Ja Saksa diplomaatia aktiivne vastutegevus, kes ei soovinud blokkide tekkimist oma piiridel
*Neil põhjustel ebaõnnestusid 1920.aastail katsed sõlmida Balti Liit ja Põhja block
*Üldiselt olid Eesti-Soome ametlikud suhted ratsionaalsed ja kohati isegi jahedad, mitteametlik läbikäimine hõimurahvaste vahel oli see vastu väga elav
*Edukalt tehti sõjalist koostööd Soome lahe kontrollimisel
*12.sptemberil 1934 kirjutati Genfis alla Eesti, Läti ja Leedu üksmeele ja mittesõjalise koostöö lepingule (on nim. Balti Antantiks)
Eesti-Vene suhted
*1920 alguses lähtus NSVLiit maailmarev. ideest ja püüdis Tartu rahulepingut rikkudes eesti iseseisvust sisemise õõnestustööga hävitada
*sõlmiti mitmeid lepinguid ohututeks kaubandussuheteks ( lk.213)
Sõjaohu kasv
*1930.a esimesel poolel tehti katsed sõlmida Idapakt, mis oleks garanteerinud ka Balti Riikide puutumatuse - ebaõnnestus
*eesti pidi oma poliitikas arvestama nii Saksamma kui ka NSV Liiduga
*1938.aasta detsembris deklareeris Eesti neutraliteeti, millel puudus aga reaalne jõud ja rahvusvaheline tunnustus (E.puudus motiatsioon sõdimaks mingisugusel poolel)
29.Majanduselu
Tööstus 1920-24
*Võimalusi ja vajadusi arvestades, uute turgude leidmine ja integratsioon maailmamajandusse
*siseturg oli kitsas , rahva ostujõud madal, välismajandussidemete perspektiivid ülimalt ähmased.
*valitses tööstust eelistav suund
*loodeti saada suuri tellimusi Venemaalt, püüti suurtööstustel hing sees hoida ja rajati uusigi ettevõtteid
*suur osa vastloodud ettevõtteid läksid pankrotti ( eesti tööstuskaup polnud läänes võimeline konkureerima)
* 1924a . võttis Otto Strandmani valitsus suuna põllumajanduse ja siseturgu rahuldava tööstuse toetamisele
Tööstus 1930
*Ülemaailmne majanduskriis saavutas kõrgpunkti E’s 1932-33 a.
Suurtööstuse toodang vähenes kolmandiku võrra, talude tulud poole võrra
Tööstuslik Buum
* Riigieelarve puudujääk kaeti välislaenudega
*V.laenude saamine näitas usalduse kasvu Eesti vastu rahvusvahelisel areenil
*Kõige kiiremini arenas põlevkivi-keemiatööstus
*Tugevnes riiklik sektor, hakati soosima rahvuslikku kapitali
*tähtsamad tööstusharud: tekstiili-,keemia-, toiduainete-, metalli-, paberi-, puidu-, mineraalainete töötlemise ja nahatööstus.
*Eesti kaasajastamine sai võimalikuks tanu Saksa-, Briti ja Skandinaavia välisinvestoritele.
*Eesti oli muutuma sagraarmaast tööstuslikuks riigiks
*kasvas mootorsõidukite osa, ehitati uusi raudteid ja maanteid, autobussiliide tihe võtk
Radikaalane Maareform
*Elu maal muutis uueks maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand koos hoonete, loomade ja inventariga.
30. Kultuurielu
*Riik finantseeris kultuuri oste riigieelarvestja Eesti Kultuurkapitali kaudu(loodi 1925)
*1919.a. avati Tartu ülikool esmakordselt eesti ü.koolina ja eestlased said kõige arvukamaks rahvusrühmaks üliõpilaskonnas
*kõrgharidust andsid veel: TTÜ, Riigi Kõrgem hariduskeskus, Tartu Kõrgem Kunstikool “Pallas”, Tallinna Konservatoorium, Tartu Kõrgem Muusikakool , Kõrgem Sõjakool.
*Keskkooliõpilaste ja üliõpilaste suhtarvu poolest ületas Eesti enamik Euroopa riike
*Ülikoolide kõrval arenas teadus ka riiklikes uurimisasutustes ja akadeemilistes seltsides. 1938.a. asutati Eesti Teaduste Akadeemia
*eesti keel muutus kultuur keeleks
*hüppeliselt kasvas eesti keelne trükisõna
*hulgaliselt ilmus ajalehti
*tippteoseks rahvakirjanduses sai A.H. Tammsaare viieosaline suurromaan “Tõde ja õigus”
*asutati ühinguid ja seltse ( ala. Õpetajate, kirjanike, kunstnike…)
*Rahvusvahelises mastaabis oli tähelepanuväärne vähemusrahvustele antud kultuurautonoomia , s.o õigus juhtida iseseisvalt oma kultuurielu.
*1925.a. võttis Riigikogu vastu vähemusrahvuste kutuuriomavalitsuse seaduse, mis andis, vähemusrahvustele kultuuriomavalitsuse loomis õiguse.
*Sport ja kehakultuur olid iseseisvas eestis populaarsed ja neid toetas ka riik
*tuhandete osalejatega spordipeod olid Eesti Mängud
*1920a. hakati osalema ka OM ja oli tavaline et sealt tuldi koju medalitega( eelkõige maadlejad ja tõstjad)