50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-03-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
226 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisalaa
Õppematerjali autor
Tööliste Partei K.Freiberg, J.Piiskar Eesti Kommunistlik J.Anvelt, H.Pöögelmann, Vasakpoolne Partei(illegaalne) V.Kingisepp, J.Kreuks Illegaalse Eesti Kommunistliku Partei eesmärk oli Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra likvideerimine, Eesti sovetiseerimine ja ühendamine Nõukogude Liiduga. Riigikokku pääses EKP variorganisatsioonide abil. Riigikogu tribüüni kasutasid kommunistid populistliku propaganda tegemiseks. EKP mõju all olid mõned vasakpoolsed parteid ning rida ametiühinguid ja töölisorganisatsioone. V Riigikogu valimiste eel ühinesid Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond ja Majandusrühm Rahvuslikuks Keskerakonnaks, agraalparteid ühinesid Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondiseks (mitteametlikult Ühinenud Põllumeeste Erakond). Suured liitparteid osutusid ebapüsivaks ja lagunesid peagi. 1920
Eesti Vabariik 1920-1939 1. Eesti majanduslik arengut 1919 1940. a) maareform (millal, sisu, hinnang)- 1919, suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine (asundustalud), tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, palgatööliste osakaal vähenes oluliselt, mõisnikelt võõrandati loomad ja põllumajanduslik inventar, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned ja külad. Reform oli edukas b) rahareformid 1)1919- eesti mark (vastu võttis Ajutine Valitsus) 2) 1928- eesti kroon (rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel) 3) 1933- krooni devalveerimine (väärtuse vähendamine) (Tõnisson) c) pangad ja olukord panganduses anti välja laene liiga kergekäeliselt, laene tagasi enamasti ei saadud, oldi sunnitud raha juurde trükkima, marga kurss hakkas langema. Eesti Pank alustas kullatagavarade realiseerimist.
Nõo Reaalgümnaasium Eesti Vabariik aastatel 1918-1940 Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Nõo, 2011 Sisukord Sisepoliitika .............................................................................................................................. 3 Välispoliitika ............................................................................................................................. 4 Majandus .................................................................................................................................. 5 Kultuur
Abiks arvestustööks ettevalmistamisel teemal: Eesti Vabariik 1920 – 1940. Millal toimusid järgmised sündmused: Sõlmiti Tartu rahu – 1920. aastal; Poska EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal
Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Eesti Sotsialistlik Tööliste (K.Päts, J. Laidoner) (J. Tõnisson) (O. Strandmann) Partei (eesmärk oli kehtestada sotsialism rahulikul teel) Lisaks oli veel hulk pisiparteisid. Eesti enamlaste partei EKP (=Eestimaa Kommunistlik Partei) tegutses nii-öelda põranda all, salaja. Tavaliselt valitses korraga (=moodustasid valitsuse) 4-5 erakonda, seega moodustasid nad koalitsioonivalitsused ehk mitmeparteilised valitsused. Parteide omavahelistest nääklemistest olid tingitud sagedased valitsuskriisid (1921-1931 vahetus 11 valitsust. Üks valitsus püsis võimul keskmiselt 11 kuud).
11 kuud. Kümnendik alguse suurimaks probleemiks oli Eesti iseseisvuse vastane tegevus. Sellega olid seotud 1)Vene impeeriumi taastamisest unistavad vene emigrandid, kes suhtusid eitavalt kõikidesse iseseisvunud väikerahvastesse; 2)baltisaksa parunid, kes igatsesid tagasi endisi privileege ja majanduslikku ülemvõimu; 3)kommunistid, kelle selja taga seisid Komintern ja Nõukogude Liidu valitsus. Just kommunistide põrandaalune tegevus kujutas enesest suurimat ohtu. EKP tegutses Moskvas käskude kohaselt ja toetusel. Selle programmis seati üles Eesti valitsuse kukutamise, nõukogude võimu kehtestamise ja Nõukogude Liiduga ühinemise nõue. Nõudes avalikult vaid töörahva elukvaliteedi parandamist, valmistus EKP samal ajal salaja relvastatud võimuhaaramiseks. 4 Mäss teostati 1. Detsembril 1934 aastal, mil umbes 300 relvastatud võitlussalklast tungis Tallinnas
O. Köster, O. Tief Eesti sots. tööliste partei - sotsiaal-reformistlikj partei. Parempoolsed: A. Rei.. Vasakpoolsemad: M.Martna Eestimaa kom. Partei - keelatud, juhiti Moskvast - Esimene põhiseadus: 15. juuni 1920 võeti konstutatsioon vastu seadusandlik võim Riigikogul (100 liiget) algselt oli see asutav kogu. kõrgeim võim rahval valitsus: riigivanem ja ministreid Püsis kaitseseisukord teatud piirkondades: kitsendas põhiseadust - 1. dets 1924 üritasid EKP liikmed riigipööret - neid ei toetatud - Loodi kaitseliit 3. Suure Kriisi aastad: - Kriis tabas esmasjoones põllumajandust, kuna see oli peamiseks ekspordiartikliks. Toiduainete hinnad langesid - Sama juhtus seejärel tööstusega - Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, riigeelarvet ei suudetud tasakaalus enam hoida - Süüd nähti erakondades - 1931 tehti katseid erakondi liita: Põllumeeste kogus ja Asunike koondis tegid koostööd - Ühinenud põllumehed
valitsusest). Valitsused olid valdavalt tsentristlikud või paremtsentristlikud 3. Võitlus riigivastastega: Kõige tõsisemat ohtu Eesti iseseisvuse püsimisele ja demokraatia säilimisele Eestis kujutas endast Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) ja selle seljataga seisvad NSV Liidu valitsus ja Komitern. EKP eesmärgiks oli kehtiva riigikorra kukutamine ja NSV Liiduga sarnase sotsialistliku ühiskonna loomine Eestis. Oma tegevuses sai EKP laialdast abi NSV Liidult (rahalist abi; relvi; propagandakirjandust; seal leidsid pelgupaiga Eestis tagaotsitavad kommunistid jne.). 3 Mõiste: Komitern- maailma kommunistlikke parteisid ja töölisliikumisi ühendav katusorganisatsioon, mille peakorter asus Moskvas ja mis oma tegevuses juhindus NSV Liidu poliitikast.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid