Johan Laidoner (1)

Johann Laidoner
Johan Laidoner – üks kõige tuntumaid tegelasi Eesti sõjaajaloos. Tema nime teab peaaegu iga põhikooli õpilane ning iga keskkooli õpilanegi oskab öelda midagi tema eluloost.
Ta sündis 1884.a 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus ja suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanglas .
Oma haridusteed alustas ta Viiratsi vallakoolis, 1984. aastal kolis tema perekond Viljandisse, kus ta oma õpinguid jätkas.
1895– 1897 Viljandi 1. algkool.
1897–1900 Viljandi linnakool. Pärast seda siirdus ta Venemaale, kus alustas elukutselise sõjaväelise õpinguid.
September 1902 – 5. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina.
17. oktoobril 1909– mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis.
1909–1912 Nikolai Sõjaväeakadeemia Peterburis.
Eraelu
1911 abiellus Maria Kruszewskaga. Oli poeg Michael, kes sooritas enesetapu 15 aastaselt. Elasid Viimsi mõisas ja eramus Tallinnas Õllepruuli tänaval. Samuti oli kasupoeg, kes suri nagu isagi, II Maailmasõja ajal

Teenistuskäik Venemaa Keisririigi sõjaväes

Juba 1900. aastal üritas Laidoner sõjaväkke astuda, kuid teda ei võetud vastu, sest „rind ei andnud piisavat mõõtu“ ja tal soovitati aasta pärast tagasi naaseda. Ta otsustas seniks minna elama Peterburi kubermangu Aljutino mõisa, kus tema onu mõisavalitsejana töötas. Aasta pärast tuli jälle sõjaväkke astuma ning seekord tal vedas ning ta kuulutati sõjaväekõlbulikuks ja 2. järgu vabatahtlikuks. 1901. aastal astuski ta vabatahtlikuna Venemaa Keisririigi sõjaväkke, kus asus teenima 110. Kaama jalaväepolku Kaunases. 1903. aasta 3. jaanuaril ülendati Laidoner allohvitseriks ja 1904 . aasta oktoobris vanemveebeliks ning lõpetas sõjakooli 5. mail 1905.a. oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks.
1912. aastal lõpetas ta juba 28-aastasena Imperaatorliku Nikolai sõjaväeakadeemia 1. järguga ja teda autasutatakse eeskujulike tulemuste eest Püha Anna III klassi ordeniga ning suunati tagasi oma polku. Ülendati 7. jaanuaril 1913.a. Staabikapteniks. 1912-1913 teenis 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus. 1913-1914 teenis 1. Kaukaasia kütipolgus rooduülemakna. 1914 teenis Kaukaasia sõjaväeringkonna staabis. Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915. a märtsini. 26. novembril 1914 ülendati kindralstaabi kapteniks. Märtsis 1915 määrati 21. jalaväediviisi staabi vanemadjutandiks. Novembris 1915 määrati Johan Laidoner Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks. 15. augustil 1916 ülendati kindralstaabi alampolkovnikuks. 1917 kutsuti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt Eestisse formeeritava 1. eesti jalaväediviisi ülemaks. Juhtis Eesti rahvusvägesid kuni 19. veebruarini 1918.
Saksa okupatsiooni ajal tegutses Laidoner Nõukogude Venemaal ning ta oli Eesti Ajutise Valitsuse sõjaline esindaja Nõukogude Venemaal Petrogradis.
1918. aasta 4. aprillil ülendati Laidoner polkovniku auastmesse. ( Illegaalselt tegutsenud Eesti Ajutine Valitsus)
Vabadussõda
Vabadussõja algul tuli Laidoner Soome kaudu Eestisse, kus ta nimetati Operatiivstaabi ülemaks. Alates 23. detsembrist 1918 Sõjavägede ülemjuhataja. 20. jaanuaril 1919 ülendati pärast Narva tagasivallutamist kindralmajoriks. 26. märtsil 1920 lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ja ülendati kindralleitnandiks.
Enamlaste mässukatse puhul ülendati Laidoner taas sõjaväe ülemjuhatajaks. 12. märtsil 1934. nimetati Laidoner taas, juba 3ndat korda Eesti Sõjavägedege ülemjuhatajaks ja Sisekaitse juhatajaks. 24. veebruaril 1939. ülendati kindraliks. 22. juunil 1940 vabastas Konstantin Päts Johan Laidoneri Nõukogude okupatsioonivõimude survel Sõjavägede ülemjuhataja ametist.
Poliitikas
1921-1929 oli Laidoner Riigikogu 1. 2. ja 3. koosseisu liige. 1925 vahendas Johan Rahvasteliidu komisjoni esimehena piiripingeid Türgi ja Iraagi vahel. Laidoneri enda soovitusel otsustati anda Mosul iraagile. 1929. aastal loobus kandideerimast IV valimistel ning lahkus oma „parteist“. 4 aasta pärast tuli aga poliitikaareenile tagasi ning vastavalt uuele põhiseadusele kandideeris ta riigivanema positsioonile. Algselt, lootis ta Vabadussõjalaste peale, kes olid lubanud tema eest hääle anda, kuid lõpus nad siiski murtsid oma lubaduse. Veelgi hullem, nad otsustasid näidata Laidoneri „halvast valgusest“ s.t vihjasid sellele, et Johan olevat mõttetu majandusmees , kuna paljud tema ettevõtted oli pankrotistunud. Võimalik, et just need asjaolud viisid JL-i kokkulepe sõlmimiseni Konstantin Pätsiga, mis oli sihitud vabadussõjalaste vastu, kuid viis autoritaarse korra kehtestamiseni. J. Laidoner oli suhteliselt tihedalt suhelnud Konstantin Pätsiga ning toetas teda peaaegu kõikides tema ettevõtmistes. Vaevalt suudaks K. Päts läbi viia sõjaväelist riigipööret Laidoneri toetuseta. Johanil oli ka suur roll Pätsi edasise võimu kehtestamisel. Vaikiva ajastu võimumeeste keskel jäi Laidoner suhteliselt tagaplaanile, ta hoidis eemale paljudest sisepoliitilistest päevaprobleemidest ja keskendus muudele asjadele. 1938. sai temast Riiginõukogu liige. Kõige vaidlusttekitavam tegu on see, et kas Laidoneril oli õigus, kui allkirjastati 1939. aasta baasilepingud? Sest ülemjuhatajal oli kõige mõjuvam jõud selle otsuse langetamisel.
II MS
Tehtud valiku eest, pidi Laidoner maksma ühena esimestest, sest 1940 22. juunil tagandati ta ametist ja juba 19. juulil küüditati Moskvasse ja seejärel Penzasse. 1941 keskel pandi Laidonerid koduaresti. Septembris 1942 suleti Laidonerid Moskvas Butõrka vanglasse, sealt edasi viidi nad Kirovi vanglasse ja sügisel 1945Ivanovo vanglasse, kuhu nad jäid 1952. aastani. 7. märtsil 1953 saadeti Laidonerid jälle Moskvasse Butõrka vanglasse, kus teatati, et neile onRJMi Erinõupidamise otsusega mõistetud Vene NSFV Kriminaalkoodeksi § 58-4 alusel mõistetud 25-aastane vanglakaristus. Johan Laidoner suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. Maeti Vladimiri linna kalmistule.
Johan Laidoneri auastmed ja teenetemärgid
Auastmed
1905 (1904) - Vene keiserliku armee alamleitnant
1908 - Leitnant
1913 - Staabikapten
1914 - Kapten
1916 - Alampolkovnik
1918 - Eesti sõjaväe polkovnik
1919 - Kindralmajor
1920 - Kindralleitnant
1939 - Kindral
Teenetemärgid
Vene Püha Georgi mõõk , Püha Anna IV järgu orden mõõgal “Vapruse eest”
Vene Püha Stanislavi II järgu orden
Vene Püha Anna II järgu orden
Vene Püha Vladimiri IV järgu orden mõõkadega
Eesti Vabadusrist I/1 ja III/1
Kotkaristi I klass mõõkadega
Valgetähe Erisuurpael
Punase Risti I klassi teenetemärk
Läti Karutapja ordeni I, II ja III järk
Suurbritannia Püha Michaeli ja Püha Georgi Väärikaima Ordu Rüütelkomandör (K.C.M.G.)
Prantsuse Auleegioni komandöririst
Poola Virtuti Militari ordeni V klass
Poola Polonia Restituta ordeni Suurrist
Poola Valge Kotka orden
Soome Valge Roosi ordeni Suurrist
Rootsi Kuningliku Mõõgaordeni Suurrist
Leedu Vytautas Suure ordeni Suurrist
Saksa Olümpiaordeni I klass
Kasutatud:
http://www.laidoner.ee/index.php/article/kindral-laidoneri-elulugu
http://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Laidoner
http://www.hot.ee/lvpfoorum/vang-2.html
http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$3448