Vabadussõda (0)

Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................................3
1. Vabadussõja algus...................................................................................................................4
2. Vabadussõjas osalenud...........................................................................................................6
Kokkuvõte..................................................................................................................................7
Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8
Sissejuhatus
Valisin oma referaadi teemaks Vabadussõja kuna tänu sellele sai Eesti iseseisvaks. Vabadussõda on väga tähtis Eesti ajaloos. Töö eesmärgiks on saada rohkem infot Vabadussõja kohta.
3
1. Vabadussõja algus
Pärast keisri kukutamist Venemaal 1917. aasta märtsis liideti Eestimaa kubermanguga Põhja- Liivimaa , mis sai autonoomia . Ametisse nimetati kubermangukomissar Jaan Poska , seadusandliku koguna valiti 1917. aasta suvel Maanõukogu, mis moodustas Maavalitsuse. Juba aprillis 1917 oli saadi Vene ülemjuhatuse luba moodustada eesti rahvusväeosad. Aasta lõpuks formeeriti neli jalaväepolku, insenerirood, tagavarapataljon ja suurtükiväebrigaad. Diviisiülemaks määrati Johan Laidoner ja staabiülemaks määrati Jaan Soots . 19. veebruaril 1918 moodustas Maanõukogu vanematekogu Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks riigiks ja mis kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 
1917. aasta novembri lõpus olid Saksamaa ja tema liitlased teinud idarindel Nõukogude Venemaaga vaherahu ja asunud pidama rahuläbirääkimisi. Nende katkemisel 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa 1918. aasta koos liitlastega idarindel uut suurpealetungi. Sakslased hõivasid mõne päevaga Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina. 18. veebruaril 1918 tungisid Saksa väed saartelt Mandri-Eestisse ja 4. märtsil 1918 vallutati Narva.
 Eestis kehtestati sõjaline okupatsioon , Saksamaa ei tunnustanud ei Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust. Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt . Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks olulisemaid ülesandeid oli Eesti sõjaväe loomine. Esialgse plaani kohaselt pidi formeeritama 25 000- meheline Rahvavägi (6 jalaväepolku, suurtükiväebrigaad, ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused).
Juba 13. novembril oli Vladimir Lenini valitsus tühistanud Brest -Litovski rahulepingu Saksamaa ja tema liitlastega. Novembri lõpus koondas Punaarmee umbes 12 000 meest Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast – Narva juurest Tallinna peale ning Pihkva suunalt Võru ja Valga peale. Uue aasta alguses lähenes rinne Tallinnale, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule. Eesti suutis sellel ajal saata rindele vähem kui 2000 meest ühegi suurtükita. Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister
4
Konstantin Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka ), operatiivstaap ( polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder).
23. detsembril 1918 määras Ajutine Valitsus ametisse Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri, kes oli kõigi Eesti relvajõududejuht. Vabadussõja alguses ei suutnud organiseerimise faasis olev Eesti sõjavägi Punaarmeele vastu panna. 2. jaanuariks 1919 oli vallutatud suur osa Ida-, Kagu- ja Edela-Eestist. (Eesti Sõjamuuseum, 2014) Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni, kuid see ei andnud loodetud tulemusi, vaenlasega võitlesid põhiliselt ohvitserid ja koolipoisid. Täiendavat jõudu kujundas endas kaitseliit , mis allutati sõjaväejuhtkonnale. Eestlaste probleemiks oli kiiruga koostatud väeosade ebapiisav väljaõpe, nõrk võitlusmoraal ja relvade puudus. Pööre sõjas tuli 7. jaanuaril, kui Eesti väed läksid vastupealetungile. Tapa vallutati tagasi 9. jaanuaril ja 19ndaks jaanuariks oli vaenlane Narvas piiri taha surutud. Sõjas paistsid silma soomusrongid, neil oli tähtis osa ka Tartu vabastamisel. Ka välisriikidest hakkas saabuma abi. Soomest saabus aasta algusest peale ühtekokku 3700 vabatahtlikku, relvi ning ka rahalist laenu. Hiljem tuli ka Rootsist ja Taanist kummastki paarsada vabatahtlikku. 1919. aasta suveks oli sõjategevus kandunud ka Põhja-Lätti, kus neljast Eesti diviisist kaks võitlesid Punaarmee vastu. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolševike pidurdamiseks Lätisse jäetud Saksamaa VI reservkorpusele, mida 1919. aastal juhtis kindral krahv Rüdiger von der Goltz . (Eesti Sõjamuuseum, 2014)
5
2. Vabadussõjas osalejad
Karl Parts (15.07.1886 – 01.09.1941) oli Kaitseliidu Tartu maleva ülem novembris 1918, Soomusrongide divisjoni ja seejärel diviisi juhataja Vabadussõjas. 1917. aasta juunis liitus ta 1. Eesti polguga. Vabadussõja alates formeeris ta koos mereväelipnik Johan Pitkaga improviseeritud soomusrongi, mille komandandina sõitis 29. novembril Viru rindele ja lõi 2. detsembril Vaivaras esimese lahingu. Karl Parts osutus üheks üheksast Vabadussõja ohvitserist, keda autasustati kolme Vabadus-ristiga. Lätlased pidasid teda meeles Karutapja ordeniga. (Kaitseliit, 2014)
Ernst-Johannes Põdder (10.02.1879 – 24.06.1932) oli Eesti sõjaväelane, andekas väejuht, kes oli osalenud Vene keisririigi armee koosseisus nii Vene-Jaapani sõjas kui ka Esimeses maailmasõjas, oli üks esimestest Eesti Vabariigi kindralmajoritest, kes Vabadussõjas osalesid. 17. detsembril 1918. aastal anti sõjavägede ülemjuhataja õigused talle Tallinnas, Harju-, Järva- ja Läänemaal. (Histrodamus, 2014)
Jaan Poska (24.01.1866 – 07.03.1920) oli 20. sajandi Eesti olulisemaid poliitikuid (Histrodamus, 2014). Oli 1913- 1917 Tallinna linnapea ning 1917. aasta märtsist aprillini töötas kubermangukomissarina ehk Vene Ajutise Valitsuse esindajana Eestis. 1918. aasta veebruaris moodustatud Eesti Ajutises Valitsuses oli Poska välisminister. Osales Tartu rahuläbirääkimistel. (Zetterberg, 2007)
Johan Laidoner (12.02.1884- 13.03.1953) Eesti sõjaväelane ja poliitik. Määrati Vabadussõja ajal Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks (Eesti Sõjamuuseum, 2014)
6
Kokkuvõte
Referaati tehes sain rohkem teada mis toimus Vabadussõja ajal ja kes olid sellega seotud. Vabadussõda on nii oluline sündmus eestlastele ja kindlasti peaksid kõik teadma mis sellel ajal toimus ja kõige tähtsamaid inimesi, kes on sellega seotud.
7
Kasutatud kirjandus
Vabadussõja algus
http://www.esm.ee/vs-fotonaitus/
Vabadussõjas osalejad
K. Parts http://www.kaitseliit.ee/et/kolonel-karl-parts-naitus (14.12.2014)
E. Põdder http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=259&lang=est (14.12.2014)
J. Soots http://www.kaitseliit.ee/et/valgamaal-malestati-kindral-jaan-soots i (14.12.2014)
J. Poska http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=94 (14.12.2014)
Zetterberg, S. (2007) Eesti ajalugu. Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura
J. Laidoner http://www.esm.ee/kindral-laidoner/?id=11250&album_id=11269 (14.12.2014)
8