Vabadussõda (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Eesti vabadussõda

11. novembril kirjutati alla Compiègne'i vaherahule ning peatselt alustati Saksa vägede väljaviimist. Kui Saksa väed asusid 1918. a lõpul Eestist lahkuma, seadis Nõukogude Venemaa eesmärgiks liita Eesti taas endaga ning kehtestada siin enamlik reziim. 28. novembril 1918 alustas Punaarmee pealetungi piirilinnale Narvale ja sellega algas relvastatud konflikt Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Konflikt sai nimeks Eesti Vabadussõda ja see kestis 1920. a veebruarini. Lisaks Eesti iseseisvuse eest peetavale võitlusele Nõukogude Venemaa vastu hõlmas Vabadussõda kahte lühiajalisemat ja piiratuma ulatusega relvakonflikti Läti pinnal ­ võitlust Landeswehriga (suvi 1919) ja valgekaartliku kindrali Bermondti vägedega (oktoober 1919). Olukord Vabadussõja alguses Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine

Ajalugu

28

docx

Eesti vabadussõda (referaat)

..................... 8 Kevadel 1919. moodustati Lõunarindel 7. jalaväepolgu koosseisus Petserimaa elanikest Panikovitsi (Pankjavitsa) pataljon, mis nõrga lahinguvõime tõttu saadeti sügisel laiali ja mille isikkoosseis jagati teiste üksuste vahel. Mais moodustati Katsanovi ja Palkina valla elanikest vabatahtlik partisanide salk Sakala partisanide pataljoni koosseisus. Sügisel formeeriti see ümber üksikpataljoniks ­ Katsanovi pataljoniks ­ koos oma patareiga. Pärast Vabadussõda pataljon demobiliseeriti. Pataljon näitas end lahingutes heast küljest ja nii mõnigi sai oma teenete eest Vabadusristi. Läti ja Nõukogude Venemaa rahulepinguga läksid Ostrovi maakonna Katsanovi ja Pankovi vallad Läti koosseisu..............................................................8 Tartu Rahu.................................................................................................................. 9 Kokkuvõte.........................................................

Ajalugu

20

pdf

Vabadussõda ja Tartu rahuleping

piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast ­ Narva alt Tallinna peale ning Pihkva ruumist Võru ja Valga sihis. Punaarmee rünnak Narvale 22. novembril löödi sakslaste poolt küll 2 tagasi, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad sõjalised jõud. 28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased ­ kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori" läbi. 1918

Ajalugu

30

ppt

Eesti vabadussõda

Eesti Vabadussõda  Sisukord · Vabariigi sünd · Sõja algus · Sõja kulg 19181920 · Landeswehr · Vabadussõja tulemused  Sissejuhatus · Peale I maailmasõda kuulutati 24. veebruaril välja Eesti iseseisvus ja ametisse nimetati Ajutine valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel. · Peale Saksamaa taandumist, soovis Nõukogude Venemaa taastada endist Vene impeeriumi vägevust. · Vabadussõda peeti Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.nov 1918 ­ 3 jaan. 1920 Nõukogude Venemaa ja 1919. Lätis Landeswehr ´ist Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.  Eesti vabariigi sünd 1917 · 1917 · 27 oktoober võtsid võimu enda kätte · 15 november ­ Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu · 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks · 1918

Ajalugu

4

doc

Eesti 20. sajandi algul ja iseseisvumine

Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul. Kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Tekkis palju uusi seltse. Need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused. Liberaalid- venestamise kui ka saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavad kadakasaklust.Tõnisson . Andis lugejale mõista, et Vene impeeriumi korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Postimees. Radikaalid- Teataja. Konstantin Päts asutajaks. A.H. Tammsaare, Johannes Voldemar Veski jm. Vastupidi Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust. Sihiks s

Ajalugu

33

doc

Vabadussõja kindralid ja admiralid

Eesti vabariigi väljakuulutamist Tallinnas) siit rongiga Petrogradi. Sama aasta 4.aprillil ülendas tollal illegaalselt tegutsenud Eesti Ajutine valitus Laidoneri polkovnikuks. Järgnenud aegadel olevat Laidoner olnud Eesti valitsuse volinik eesti sõjaväelaste organiseerumisel Venemaal; ta kohtus ja pidas läbirääkimisi ka punaeestlaste Viktor Kingissepa ning Hans Pöögelmanniga balti aadli ja saksa okupatsioonivõimudega võitlemise asjus. Tagasi kodumaale tuli ta alles siis kui Vabadussõda juba käis. Ta jõudis üle Soome tallinna 8. detsembril 1918, kui punavägi hoogslt meie pealinna poole liikus. Oli teada, et Läänemerele on ilmubud Briti laevastikuüksus, mis pidi tulema Tallinna, kui mis kaotas 6. detsembri öösel Hiiumaa lähistel miinil kergeristleja ,,Cassandra'' ja seetõttu tagasi pöördus. Ning tolleaegse pea- ja sõjaministri Konstantin Pärsi soovil sõitis Laidoner 8. detsembri hilisõhtul aurikul ..Lood'' Tallinnast välja kadunud inglasi otsima

Riigikaitse

4

doc

Eesti 1917-1920

Tõnisson Rahvameelse Eduerakonna ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mille juhiks jäi ta kuni 1919. aastani. Selle erakonna järeltulijaks sai Eesti Rahvaerakond. Ta asus kiiresti organiseerima Eesti välissaadikute võrku ning oli 1918. aasta sügiseni Eesti välisdelegatsiooni juht. sama aasta sügisel moodustas Tõnisson Eesti peaministrina oma esimese valitsuse, mis juhtis riiki kuni 1920. aasta juulini. Tõnissoni valitsuse ajal lõpetati edukalt Vabadussõda, sõlmiti Tartu rahu ning astuti esimesi samme normaalse riigikorralduse ülesehitamiseks. Jüri Vilms- kuulus Eestimaa Päästekomiteesse, mis valmistas ette Eesti iseseisvuse. oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister. Saksa okupatsiooni alguses lahkus Vilms Soome, lootes asuda korraldama Eesti Vabariigi välisdelegatsiooni tööd, ent jäi segastel asjaoludel kaduma. Kõige tuntuma versiooni järgi langes ta Suursaarel sakslaste kätte vangi ja hukati Helsingis.

Ajalugu

9

doc

KINDRAL JOHAN LAIDONER

00 jõudsidki inglise lahingulaevad Tallinna reidile ning jäid siia kuni detsembri lõpuni 1919. Ülemjuhataja Vabadussõjas 1918­1920 13. novembril 1918 ütles Nõukogude Venemaa üles kõik Saksamaaga sõlmitud lepingud. Sellega tühistati ühepoolselt ka 27. augustil 1918 aastal sõlmitud leping, millest Venemaa loobus oma õigustest Eestile. Oli selge, et Nõukogude Venemaa valitsus püüdis sõjalise jõuga taastada impeeriumi endisi piire, kuhu kuulus ka Eesti. Vabadussõda algas 1918. aasta 28. novembri varahommikul Punaarmee rünnakuga Narvale ägeda suurtükitule toetusel. Meie riigi sünd ei läinud kergelt. 1918. aasta novembri lõpul suurearvuline tugev vaenlane (Venemaa) tungis Eesti maa-alale, algas Eestiga sõda. Meie riik oli noor ja nõrk. Meie materiaalsed võimalused rohkem kui piiratud, meie sõjavägi korraldamata ja relvastamata. J. Laidoner Selle olukorra parandamiseks asuti kohe looma Eesti sõjaväge.

Ajalugu

Kommentaarid (0)