Eesti ja maailmasõda (0)

1.I MAAILMASÕDA JA EESTI
Est oli sõjaalgusest kuni 24.veebr 1918 VM koosseisus . Sõja puhkedes kartsid eestlased: VM võidu puhul uut venestuslainet; SM võidu puhul balti- saks piiramatut võimu. * vene keskvõim kärpis balti-saks õigusi (suleti ajalehti, piir saks keele kasut) * tegutsesid mitmed rahva omaalgatuslikud organis . Tuntuim oli Tõnissoni juhitav Põhja-Balti Komitee * Eesti maj mõjus sõda laastavalt, mehed võeti armeesse, põllumaj jäi soiku.
2. AUTONOOMIA PERIOOD 1917
veebr lubas ajutine valitsus VM rahvastele enesemääramisõiguse. Seda kasut kohe ära Eesti rahvuslased , kes hakkasid nõudma autonoomiat. Aut saavutusi: märtsi lõpus luuakse Eestimaa rahvuskubermang ; otsustati valida maapäev; maapäev moodust maavalitsuse e täidesaatvaorgani; valla ja linna tasandil oli võim juba eestl käes; asjaajamiskeeleks sai eesti keel; loodi rahvusväe osad; tekkisid parteid
3.KOGU 1917 AASTA
veebr-i revolut teost Tln-s ja töölisasulates peam venelased . Märtsis toimus Tln-s streik , miiting, vabast vange, rüüst politseijaosk ja kohtuasutusi. Vt 2 punkti. Sept- sakslased olid jõudnud Eesti saartele. Eesti kommude ja enamlaste loosung ”maha sõda” muutus üha populaarsemaks . VM okt pöördel läks ka Eestis võim kohalikele enamlastele. Koh omavalit läksid töörahva kätte. Kärbiti kodanike õigusi. Ettevõtted riigistati, kuid tp maad ei antud. Loodi Eesti Punavägi.
4.1918 AASTA
Veebr algab Saksa armee üldpealetung saartelt ja Lätist. Punavägi ei suutn saks-I takistada ning hakkas Eestist lahkuma . Enamlaste lahkumise ja saks-e lõpliku tuleku vahele jäi u 1,5 päeva, mil kuulutati välja EV. 19veebr moodust Päästekomitee. Iseseisvus kuulutati välja Haaps-s, Vilj-s, Võrus, Tarus, Paides, Pärnus jm. 24veebr kuulut EV välja Tln-s. Loodi ka Ajutine Valitsus, peaministriks Päts. 25veebr tungisid sakslased Tln-sse. 3märtsil kogu Eesti oli saks-e poolt okup, kuid välismaale saadi öelda, et okup iseseisev riik, mitte mingi VM provints . 19nov lõppes I MS SM lüüasaamisega. SM pidi lahkuma okup aladelt . 21nov tuli taas kokku Ajut Val ja hakkas EV ülesehitamine. 28nov tungib EV kallale Nõuk Punaarmee ja algab Vabadussõda.
4. VABADUSSÕDA(28nov1918-02.veebr1920)
Sõda algab Punaarmee sissetung Narva. Sõja esim per-l on edukas Punaarmee. Eestil puudus regulaararmee, relvastus, varustus , kogemused, usk. Tunt sõjaväelased olid ka Päts, Laidoner, Pitka , Põter ja Soots , kasut võetakse soomusrongid. Algab EV armee vastupealetung . 19.jaan vab. Narva. 1.veeb vab Võru. 4.veeb on EV vaba. Mais väljub sõjategevus Est piiridest. Kuni 1919 kevadeni olid Lätis võimul kommunistid . Juunis puhkeb relvakonflikt Võnnu ruumis. 23.juunil vallutasid eestl Võnnu ja see päev on nim võidupühaks. Punaarmee alust uut pealetungi. Sõjategevus toimub peam Narva all. Dets algavad rahu-läbirääkimised.
TARTU RAHU (02veebr1920 Tartus): EV nõudmised: riigipiir pidi olema Petrogradi külje all, Petserimaa sai EV-le ja piir kulges 8-12 km Narva jõest idas. EV nõudis 75milj kuldrbl, sai aga 15milj. EV vabastas 10 000 vangi. NVM nõudmised: nõuti poolt Virumaad ja Petserimaad, NVM pakkus 5 milj kuldrbl ja vabastas 1000 vangi. NVM tunnust maailmas esimesena EV iseseisvust.
5. RIIGI ÜLESEHITUS
Oluline oli EV majanduse tervendamine, EV aitasid välisriigid. Otsust kokku kutsuda Asutav Kogu. Esimene AK istung oli 23apr 1919. Esimeheks sai August Rei. Asutav Kogu töötas välja ja võttis vastu esimese Maaseaduse. Selle seaduse tulemusel tekkis tugev Eesti küla. 1920 võeti vastu EV esimene põhiseadus. 1921 võeti EV Rahvaste Liitu.
6. FAKTOLOOGIA
Eestimaa Rahvuskubermang – selline rahvuspiire järgiv haldusüksus ilma Narva ja Setumaata. Maapäev – parlamendilaadne rahvaesindus, seadusandlik organ. Päästekomitee – erakorraliste volitustega komitee, mille ül oli tagada EV väljakuulutamine. Omakaitse -–rahva vabatahtlik relvast organisats . Asutav Kogu – Eesti rahva esindusorgan, mis pidi kindlaks määrama Eesti riikliku staatuse. Demokraatia – poliitiline korraldus, mille puhul riigi juhtimine põhineb enamuse võimul vähemuse üle. K.Päts – pea- ja sõjaminister. J.Laidoner – EV armee ülemjuhataja. J.Pitka – admiral . E.Põter – sisekaitse ülem. J.Soots – staabiülem. EDE – Eesti Demokraatlik Erakond. EML – Eesti Maarahva Liit. ETE – Eesti Töö Erakond. ESDÜ – Eesti Sotsiaal Dem Ühendus. ESRO – Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Organisatsioon .
Omariikluse eeldused
1.) Majanduslikud: pärisorjuse kaotamine> eraomandi teke; talumajanduse tugevnemine, mõisad sõjaajal raskustes
2.) Kultuurilised: eestikeelsed koolid; praktiline kirjaoskus peaaegu täielik; ajalehed; KULTUURI PROFESIONALISEERUMINE; kultuuri teadlik arendamine, rahvusliku kultuuri teke (vs rahvakultuur= talupojakultuur )
3.) Poliitilised: ÜHISKONNA POLITISEEERUMINE- rahvas teadlik ühiskonna probleemidest, ajalehed käsitlesid ühiskonna probleeme; parteide tekkimine; eestlaste roll kasvas kohalikes omavalitsustes; linnareform (raevalitsuse asemel tekkis valitav linnavolikogu )
Neg. Mõjud: venestamine ; puudus ühtlane tegevus=üksmeel; balti-sakslased tahtsid ka võimu.
Balti erikord- autonoomia, balti-sakslased ajasid oma kultuuri, mõisnikud sakslased
Välispol. 1.ms kiirendas tsaariimpeeriumu lagunemist
1917 veb revoluts kukutati tsaarivõim