Polügraaf e. valedetektor (1)

5 VÄGA HEA

Polügraaf
Polügraaf ehk rahvakeeli valedetektor on seade, millega mõõdetakse inimesel mitut füsioloogilist näitajat. Oma olemuselt on seade väga sarnane südametööd kontrolliva EKG-aparaadiga. Peale südame rütmide võetakse üles ka vererõhk, hingamissagedus ja naha elektrijuhtivus. Polügraafi eesmärkideks on välja selgitada, kas inimene valetab või saada küsitletavalt ülestunnistus.
Valedetektor ühendatakse inimese keha külge. Rindkere ülemise osa ümber pannakse elastne rihm, kõhu ümber pannakse teine. Sõrmeotstele kinnitatakse andurid, mis mõõdavad naha elektritakistust. Vererõhu muutuste mõõtmiseks paigaldatakse mansett, mis registreerib ka pulsisagedust. Need erinevad näitajad võimendatakse ja kirjutatakse arvutisse ülesse. Antud näitajad peaksid tuvastama igasuguse ärevuse, mis viitab valetamisele. Mõnikord võib ärevus olla seotud ka lihtsalt ülekuulatava positsiooni sattumise.
Valedetektori küsitlusele eelneb tavaliselt vestlus küsitleja ja küsitletava vahel. See loob nende vahel sideme ja saadakse eelinfot kontrollküsimuste jaoks. Enne küsitluse alustamist tehakse enamasti „ stim test“, mis tähendab seda, et küsitleval palutakse meelega valetada. Sellega saab küsitleja teada, kas valedetektor tabas vale ära.
Küsitluse käigus küsitakse eri tüüpi küsimusi vaheldumisi. Test loetakse õnnestunuks, kui küsitletava füsioloogilised reaktsioonid on valetamist eeldavate küsimuste korral suuremad kui asjakohaste küsimuste korral. Kui see nii ei ole, üritab küsitleja panna küsitletavat panna üles tunnistama.
Polügraafe kasutatakse kõige laialdasemalt täidesaatva võimuga seotud organisatsioonides, sealhulgas ka kohtutes. 1990. aastate algul määrasid Tartu kohtunikud polügraafteste, kuid enam seda teha ei tohi. See on tingitud just sellest, et need testid pole nii raudkindlad, kui sõrmejälg või DNA. Politseiuurijad kasutavad valedetektoreid aga edukalt. Vägisi aga kedagi ei testita. Aparatuuri kasutavad ka näiteks advokaadibürood ja eraisikud. Kõige enam kasutatakse valedetektoreid USAs, Iisraelis, Jaapanis, Türgis ja Lõuna- Koreas .
Valedetektorite usaldusväärsuse üle on olnud tulised vaidlused. Erinevates allikates on valedetektori usaldusväärsusest erinevad andmed ja protsendid . Politseiajakirjade kohaselt on polügraaftestid õiged enam kui 90% juhtudest. Artiklites aga, mida avaldavad psühholoogid teaduspublikatsioonides, tuuakse esile erinevaid tulemusi: keskmiselt 57% süütutest ja 76% süüdlastest tuvastatakse testidega õigesti. Need tulemused erinevad üksteisest vägagi. Polügraaftestide usaldusväärsed tulemused sõltuvad ka küsitlejast. Selleks on professionaalid, kes oskavad teste õigesti teha, analüüsida ja teavad kõiki vastavaid nõudeid. Eestis on seni ainuke tegev polügrafist Sisekaitse Akadeemias töötav Jaan Huik.
Polügraafi ebausaldatavuse tõendusteks on näiteks olnud korrad, kui pole suudetud paljastada spioone valedetektori testi abil. Üks tuntumaid spioone, kellel õnnestus valedetektorit petta on Aldrich J. Ames . Ta oli nõukogude spioon, kes varastas LKA-st üheksa aastat informatsiooni, mis kahjustas tugevalt LKA operatsioone. 1994.aastal ta tabati, kuid ta läbis polügraafitesti kaks korda puhtal. Ames ise kommenteeris juhtunut nii, et valedetektori petmiseks on vaja enesekindlust, sõbralikku suhet testijaga ning kontakti saamise oskust. Samas mainis ta ka, et teda aitas tema Nõukogude partnerite nõuanne lihtsalt lõdvestuda.
Tänapäevase polügraafi leiutamisele on suuresti kaasa aidanud USA psühholoog John Larson ja itallane Vittorio Benussi.
Larson leiutas seadme, millega oli võimalik samal ajal registreerida vererõhku, pulssi ja hingamist. Kasutades seda polügraafi eelkäijat avastas ta 38 koolitüdruku seast poevarga. Leonardo Keeler lisas ühte tindi -isekirjutajaga aparaati peale pulsi, vererõhu ja hingamise pidevale registreerimisele ka naha galvaanilise takistuse registreerimise. Sellega oli ta leiutanud maailma esimese polügraafi.
Praegu kasutusel olevaid valedetektoreid, mis mõõdavad bioloogilisi parameetreid, on väga võimalik petta. Tõhusam on aju aktiivsuse otsene mõõtmine. Praegu saab seda teha magnet-resonantsi tomograafi ning elektroentsefalograafi abil. Esimene neist on aga äärmiselt kallis ning vähimgi patsiendi liigutus võib rikkuda pildi. Teine meetod annab aga aju talitusest üpriski halva pildi.
USA teadlased on leiutanud seade, millega saab väga hästi valesid paljastada. Selleks on spetsiaalne peapael, mis saadab läbi peanaha ajju infrapunast kiirgust. Tagasi peegelduva valguse kogus näitab, kui palju hapnikku ajuveres leidub. Hapniku hulk sõltub sellest, kui aktiivne aju hetkel on. Aktiivsuse põhjal saavad teadlased määrata kas inimene räägib tõtt, või mitte tänu USA teadlastele. Nad avastasid , et ajus on 14 piirkonda, mis valetades aktiveeruvad ja 7 piirkonda, mis aktiveeruvad tõtt rääkides.
Valedetektorist hakati palju rohkem rääkima peale seda, kui eetrisse tuli saade „Tõehetk“. Tuhnides ringi interneti lehekülgedel, võib leida nii mõndagi huvitavat. Eriti suurt huvi pakuvad valedetektorid, mida saavad ka tavainimesed kasutada.

Ajakirja „ Digi “ leheküljel on tutvustus just turule tulnud DeFIBulatorist, mis kujutab endast pisikest, kaasaskantavat valedetektorit. Küsides „jah – ei“ vastusega küsimusi, mõõdab DeFIBulator vastaja hääles stressitaset, pinget, ärevust ja muutusi. Saadud info põhjal arvutab nn taskupolügraaf kohe tulemused. Kui ekraanile ilmub Demonochio ( tegemist on Deemoni ja Pinocchio ristandiga), kelle nina ja sarved hakkavad kasvama, on tegemist valega. DeFIBulatoriga saab analüüsida ka mobiilkõnesid. See pigem mänguasi, kui valedetektor maksab poes ligikaudu 500 krooni.

Telefonikõned ülemusele, kus teatatakse ootamatust haigestumisest, on kindlasti üks valetamiskunsti liikidest. Briti majandusele mõjub selline „ootamatu haigestumine “ aga väga halvasti. Aastas põhjustavad need nn haigused miljardite naelade suurust kahju. Tõe väljaselgitamiseks on mõned briti firmad juba kasutusele võtnud telefoni paigaldatud valedetektorid.
Funboxi koguleheküljel on müügil uus elektrišoki valedetektor. Tegemist on nutika aparaadiga, mille kasutamine ei nõua erilisi oskusi ega võimeid. Niikaua kuni vastatakse küsimustele ausalt, et juhtu küsitletavaga midagi. Niipea kui inimene valetab, saab ta elektrišoki. Aparaat toimib patareidel. Valedetektori kasutamine ei sobi epilepsia põdejatele ja südamestimulaatorite kasutajatele. Toote hind on 499 krooni.

Kasutatud kirjandus: