Sõjaline haridus läbi Eesti ajaloo (0)

Kutsekool - Sõjandus - Sõjandus

1 Hindamata

KUTSEKESKKOOL
SÕJALINE HARIDUS EESTIS LÄBI AJALOO
Referaat
Juhendaja :
2011
Sisukord

Kaitseliit - rahva algatatud omariikluse pant

Kaitseliidu sünd

1940. aasta suvi

Kaitseliidu kool

Sõjaline ettevalmistus ja haridus

Õppused
KAITSELIIT – RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT
Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust . 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve , vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant.
Kahel korral on püütud Kaitseliitu likvideerida: 1924. aastal viis see bolshevike mässukatseni ja kui 1940. aastal Kaitseliit päriselt likvideeriti, oli lõpp käes ka Eesti riigil ning saabus poole sajandi pikkune okupatsiooniaeg.
Kaitseliit taasasustati 1990. aasta veebruarikuus, seega poolteist aastat enne Eesti ametlikku iseseisvumist ja kuigi alles kasvamisjärgus on Kaitseliidust kujunemas taas üks omariikluse nurgakivisid.
KAITSELIIDU SÜND
I Maailmasõja lõpuga 11 . novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit – Eesti Kaitse Liit. Sõjaministrile allutatud EKLi ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder, juhatuse esimeheks aga Johan Pitka.
Esmalt tegutseti põhikirja ja seaduseta, ent ükski põhikiri ega seadus poleks antud olukorras suutnud EKLi suunata paremini kui eeltoodud juhatuse otsusest lähtuv põhimõte: toimida ausa tahtega isamaa heaks.
1918. aasta novembri lõpus alanud bolshevike sissetung Eestisse tabas valusalt äsja oma riigi loomisele asunud rahvast. Noorele riigile muutus see Vabadussõjaks ja loomulikult astusid esimestena ründajaile vastu kaitseliitlased. Riigi kaitsmine välisvaenlaste vastu osutus aga vabatahtlikule organisatsioonile siiski ülejõu käivaks ja nii püstitati see ülesanne loodavale sõjaväele.
Kaitseliidu ülesandeks sai sisekaitse organiseerimine ja elluviimine , mis sõjaoludes nõudis organisatsiooni arvulist suurendamist, sest kaitseliitlaste read olid hõrenenud meeste rindele minekuga nii vabatahtlikena kui ka rahvaväkke mobiliseerituina.
1919. aasta jaanuaris muudeti EKLi kuulumine kohustuslikuks kõigile 18–60-aastastele meeskodanikele, kes ei kuulunud mobilisatsiooni alla. Isegi Eestis elavad muulased – sakslased , lätlased, venelased jt – pandi noort vabariiki teenima . Kaitseliitlaste read kasvasid ja ületasid lõpuks rahvaväe arvukuse. 1920. aasta 1. veebruari seisuga oli Kaitseliidus 125 000 kaitseliitlast.
Nüüdsest sunduslik Kaitseliitu kuulumine tähendas organisatsiooni liikmetele kõikide ülesannete täitmist, mis sõjaolukorras tagalas vajalikud olid, kaasaarvatud politsei, vanglaametnike ja piirivalve ülesannete täitmist.
Raskeimaks ja tänamatuimaks ülesandeks tuleb aga pidada mitmesuguste veel loomata või loomisjärgus olevate riigiasutuste töökoorma enda kanda võtmist. Just nende asutuste ülesandeid täites teenis Kaitseliit ära teatud rahvakihtide pahameele.
Otsustati läbi viia sundmobilisatsiooni – ellu viis selle EKL. Pandi toime kuritegu – juurdluse viis läbi ja otsuse langetas kaitseliitlane . Oli vaja rindelolijate toitlustamiseks talumeestelt sunnivilja ja toiduaineid korjata – jälle siunati vilja kokku korjavat kaitseliitlast. Keelustati hangeldamine ja viinapõletamine - kes muu kui kaitseliitlane konfiskeeris keelatud kraami. Eeltoodut arvestades pole ka ime, et Vabadussõja lõppedes ootasid paljud pikisilmi organisatsiooni laialisaatmist.
Peale Tartu rahu (02.02.1920) sõlmimist - 10. veebruaril 1920 algas demobilisatsioon nii rahvaväest kui ka Kaitseliidust. Kaitseliidu senine organisatsioon kaotas vajalikkuse ning suures osas lagunes. Nii tegutses Kaitseliit Vabadussõja järgselt peamiselt mitmesuguste küti- ja spordiseltside näol, korraldades ka avalikke seltskonnaüritusi. Kaitseliit kahe sõja vahel 1924. aasta 1. detsembri bolshevike mässukatse Tallinnas näitas aga kujukalt, et riikliku julgeoleku kindlustamisel ei tohi olla ükskõiksust. Omaalgatuslikkuse pitserit kandnud kaitseliitlik tegevus sai riikliku toe, kui kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Johann Laidoner kehtestas kaks nädalat peale bolshevike mässukatset oma käskkirjaga Kaitseliidu ajutise põhikirja.
2. veebruaril 1925 kinnitas vabariigi valitsus Kaitseliidu uue põhikirja, mis mitmeti täiendas ja täpsustas seni kehtinud ajutist põhikirja. Uue põhikirjaga määrati kindlaks kogu organisatsiooni juhtimine. Peale Kaitseliidu ülema (1925-1940 kindralmajor Johannes Roska–Orasmaa) ja tema abi nähti ette keskjuhatus, keskkogu ja tuntumatest riigi- ja seltskonnategelastest koosnev vanematekogu. Täpsemalt oli määratletud ka kohapealsete üksuste juhtimine ja nende vahekord kaitseväega.
Organisatsiooniliselt jaotati Kaitseliit malevateks (15), need omakorda malevkondadeks ja edasi analoogiliselt kaitseväele kompaniideks, rühmadeks ja jagudeks. 1925. aastal pandi alus Kaitseliidu väljakujundamisele ja edasisele arengule.
Väljaõppele pandi tugev alus 1926. aastal, mil seni organisatsiooni arvulisele suurenemisele suunitletud tegevuse põhirõhk kandus õppetööle.
1927. aasta tõi endaga kaasa pöörde laskeasjanduses. Laskeharjutuste läbiviimist oli senini takistanud laskeradade vähesus. Asudes uute laskeradade väljaehitamisele lähtuti põhimõttest, et ühelgi kaitseliitlasel ei kuluks sinna jõudmisel üle ühe tunni. 31. märtsiks 1932 oli kaitseliitlastel kasutada ligi 650 laskerada. Panustamine laskeasjandusele tähendas seda, et 1930-tel aastatel tegid maailma laskespordis ilma Eesti soost laskurid.
Mure kodukaitsjate järelkasvu pärast sundis isasid-emasid võtma kaasa ka oma poegi-tütreid. Nii kujunesidki Kaitseliidu ja Naiskodukaitse kõrvale kolmekümnendate aastate teisel poolel noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Eriorganisatsioonide tekkega kasvasid Kaitseliidu ülesanded ja vastutus üha suuremaks . Harilikule väljaõppele lisandus noorsookasvatustöö, kuid just nii lõi Kaitseliit aluse oma ridade täienemisele tulevikus.
1940. AASTA KUUM SUVI
17. juunil 1940 marssis punavägi Eestisse. Samal päeval saadeti malevatesse Kaitseliidu ülema raadiogramm, milles kästi kõik kaitseliitlaste käes olevad relvad kokku korjata ja koos malevate ladudes seisvate relvadega sõjaväe ladudesse ära anda. Kaitseliidu likvideerimine oli alanud.
27. juunil 1940 andis vabariigi president välja Kaitseliidu likvideerimise seaduse, Kaitseliidu varad (Kaitseliit oli enne 1940. aastat Eesti Evangeelse Luteri Kiriku järel suurim maa- ja kinnisvaraomanik Eestis) läksid Eestimaa Kommunistlikule Parteile. Kaitseliidu kardetavust näitab see, et esimestena langesid N. Liidu repressiivorganiste ohvriks just Kaitseliidu juhtivad ohvitserid . Hiljem osalesid kaitseliitlased vastupanuliikumises metsavendadena nii 1941. aastal, aga ka pärast 1944. aastat. Vaatamata nende aktiivsele tegevusele puudus organisatoorne tervik. Uus algus 17. veebruaril 1990. aastal taasloodi Eesti Kaitseliit Järvakandis rahva omaalgatuse korras jätkuvalt kestva Nõukogude okupatsiooni oludes.
28. aprillil 1992. aastal arvati Kaitseliit Eesti kaitsejõudude koosseisu.
Kaitseliit jaguneb tänagi 15 malevaks, mille vastutusala enamikus kattub Eesti maakondade piiridega. Kaitseliidus on kokku 10 000 kaitseliitlast, koos eriorganisatsioonide - Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on liikmeid üle 19 000.
Kaitseliit koondab endasse lojaalseid kodanikke , kes tahavad ja suudavad vabatahtlikult, tasu saamata töötada riigi sisekorra kaitsel ning turvatunde parandamisel.
Vastavalt Kaitseliidu seadusele tehakse koostööd politsei, kohalike omavalitsuste, piirivalve, päästeameti ja tuletõrjega. Kaitseliitlased on osalenud toetava jõuna politseioperatsioonides, taganud korda massiüritustel, osalenud loodusõnnetuste, näiteks metsatulekahjude likvideerimisel, otsinud inimesi jne.
Peale otsese sõjalise väljaõppe annab Kaitseliit oma liikmetele ka palju muid elus vajalikke oskusi ja kogemusi. Nii on õpperühmades omandatud parameediku oskuseid kasutades nii mitmelgi korral päästetud eluohtlikkusse olukorda sattunud kaaskodanikke. Reservohvitseridele ja -allohvitseridele pakutakse võimalust põhitööst vabal ajal rakendada ja lihvida omandatud juhioskusi vabatahtlike üksuste pealikena või kitsama eriala spetsialistidena.
Kui seni oli jao- ja rühmapealike ning erialaspetsialistide koolitus Kaitseliidus killustunud, siis käesolevast aastast käivitunud Kaitseliidu kool võimaldab viia läbi koolitust ja täiendõpet nii vabatahtlikele kaitseliitlastele kui kaaderkoosseisule tsentraliseeritult ja ühtse standardi järgi.
Kaitseliit teeb koostööd paljude sõsarorganisatsioonidega naaberriikidest – Läti, Leedu, Soome Rootsi, Taani ja Norra maakaitseüksustega. Eriti tihe on koostöö USA Marylandi Rahvuskaardiga.
KAITSELIIDU KOOL
Kaitseliidu Kool alustas oma tegevust 3. märtsil 2001. aastal. Alates 2003. aasta algusest toimub õppetöö Raplamaal Alu mõisas Kaitseliidu kooli hoones.
Kooli tegevusvaldkonnaks on kaitseliitlastest allüksuste pealike ja instruktorite väljaõppe planeerimine ja läbiviimine, erialakursuste korraldamine ning kaadritöötajate täiendõppe korraldamine. Seni viidi kaitseliitlastest juhtide väljaõpet peamiselt malevates ja Kaitseliidu peastaabi poolt korraldatud kursustel.
Kaitseliidu kooli loomisel on nii nõu kui jõuga abiks olnud Taani Kodukaitse kool.
SÕJALINE ETTEVALMISTUS JA HARIDUS
Kaitseväelase sõjalise ettevalmistuse baasiks on läbitud ajateenistus . Seejärel saab kaitseväelane valida kaadrisõduri, kaadriallohvitseri või ohvitseri karjääri vahel.
Kaadrisõduritel tuleb tavaliselt läbida kaadrikaitseväelase baaskursus.
Kaadriallohvitseri kutse on võimalik omandada Kaitseväe Lahingukoolis, kus antakse ettevalmistust vanemallohvitseridele. Soovitav ja autoriteeti andev on eelnevalt nooremallohvitseri kursuse läbimine väeosas. Hiljem osaletakse täienduskursustel.
Ohvitseriharidust on võimalik saada Kaitseväe Ühendatud õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis. Põhikursus (bakalaureusekraad) kestab 3–3,5 aastat. Edasi on võimalik õppida Keskastmekursusel (magistrikraad) ja Balti Kaitsekolledžis.
ÕPPUSED
Kaitseväe rahuaegsed suuremad õppused korraldatakse tavaliselt ajateenistuse, välisoperatsioonide või reservväe õppetsüklitest lähtuvalt. Korraldatav suurim regulaarne õppus on Kevadtorm.

Ühisõppused NATO vägedega

Iga-aastaselt toimuvad kolme Balti riigi ja USA vahelised vastuvõtva riigi toetuse kaardiõppused „ Baltic Host”, õppused „Baltops” ja „Sabre Strike ”.

21. oktoober 2008, Balti õhuruumi II õhuturbeharjutus. Harjutuste üldiseks eesmärgiks oli Balti riikide õhuseiresüsteemide ettevalmistatustaseme tõstmine. Eesti õhuruumis toimuva ürituse käigus harjutati õppuste köigus, millest võttis osa viisteist NATO lennukit Ameerika õhujõudude hävituslennukite F-15 lähenemist Tallinna lennujaamale, ühendusevõtmist juhtimiskeskusega ja läbiti kõik vajalikud standardprotseduurid. Erinevaid tegevusi hõlmavas operatsioonis harjutasid tegevust tõenäolise konflikti olukorras Eesti, Läti, Leedu, Ameerika Ühendriikide, Poola ja Taani õhuväelased;
14–15. juuli 2009, Balti õhuruumi III õhuturbeharjutus. Õhukaitseõppuse Bold Avenger raames läbiviidud harjutuse üks osa oli tegutsemine elektroonilise sõja tingimustes, lennuvahendite radareid ja kommunikatsioonisüsteeme ning ka maapealseid radareid häirimisrežiimis ja rahvusvaheliste abipakkide toimetamist tundmatusse regiooni. Kahepäevase harjutuse eesmärgiks oli harjutada NATO liikmesriikide õhuvägede koostööd, lihvida õhuturbe ja õhukaitseoperatsioonide protseduure ning süvendada Eesti, Läti ja Leedu sidumist NATO õhukaitsesüsteemiga NATINADS;
14–15. september 2009, Balti õhuruumi IV õhuturbeharjutus. NATO vägede kosseisus olevad USA õhujõudude hävituslennukid F-15E "Strike Eagle" viisid Eesti kohal läbi koostööõppuse Scoutspataljoni järgmise Afganistani suunduva kompanii ja Eesti õhuväe tuletoetusjuhtidega, tuletoetuse koordineerimiseks maaväe taktikalisel operatsioonil[2]. Harjutus on osa õhuväe uue võime, lähiõhu tuletoetusjuhtide, väljaõppest. Õppuse teisel etapil kaasati kaheksa hävituslennukit F-16, Saksa õhukaitselennukid Eurofighter Typhoon ja kaks tankurlennukit KC-135R Balti õhuruumis õhukaitsetegevust ründava vastase vastu. Õppust juhiti NATO õhuoperatsioonide juhtimiskeskusest Saksamaal koos Leedus paikneva kolme Balti riigi kontrolli- ja ettekandekeskusega, kus teenivad ka Eesti õhuväe sihitajad ja meeskonna ülemad. Balti õhuturbeharjutusi planeerib ja viib ellu NATO Ramsteini õhuväebaasi õhuvägede staap;

Välisoperatsioonid

Kaitsevägi osaleb välisoperatsioonidel juba 1990 ndatest aastatest alates. Osalemine rahvusvahelistes rahutagamis- ja sõjalistes operatsioonides on Eesti panus rahu ja stabiilsuse tagamisse. Operatsioonide eesmärk on rahvusvahelise rahu, stabiilsuse ja julgeoleku toetamine sõjaliste vahenditega.
Hetkel osaleb Eesti kaitsevägi järgnevates välisoperatsioonides:

NATO juhitud rahvusvahelisted julgeolekutagamisjõud ISAF (International Security Assistance Force ) Afganistanis,
Kosovos asuvad NATO jõud KFOR ( Kosovo Force) Kosovos
NATO treeningmissioon NTM-I (Nato Training Mission Iraq) Iraagis .
ÜRO rahuvalveoperatsioon UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Lähis-Idas.

Väisoperatsioonidel osalevat isikkoosseisu valmistatakse põhiliselt ette Kalevi jalaväepataljonis (Rahuoperatsioonide Keskus)

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 14 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

blondike1009 Õppematerjali autor

KAITSELIIT – RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT
I Maailmasõja lõpuga 11 . novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit – Eesti Kaitse Liit.

Kaitseliidu Kool alustas oma tegevust 3. märtsil 2001. aastal. Alates 2003. aasta algusest toimub õppetöö Raplamaal Alu mõisas Kaitseliidu kooli hoones.

Kaitseväelase sõjalise ettevalmistuse baasiks on läbitud ajateenistus. Seejärel saab kaitseväelane valida kaadrisõduri, kaadriallohvitseri või ohvitseri karjääri vahel.

Kaitseväe rahuaegsed suuremad õppused korraldatakse tavaliselt ajateenistuse, välisoperatsioonide või reservväe õppetsüklitest lähtuvalt. Korraldatav suurim regulaarne õppus on Kevadtorm.

kaitseliit loomine haridus õppused välisoperatsioonid kool

Sarnased õppematerjalid

docx

Kaitseliit - referaat

Kaitseliit Koostaja: Ardo Klaasen Türi 2010 SISSEJUHATUS KAITSELIIT RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses

Riigikaitse

doc

Kaitseliit

Sissejuhatus Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. 1 Kaitseliidu sünd I Maailmasõja lõpuga 11. novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud

Ühiskonnaõpetus

doc

Uurimistöö:Kaitseliit ja selle vajalikkus

1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Kaitseliidu ajalugu.................................................................................................................4 1.1. Kaitseliidu loomine ja tegevus Vabadussõjas.................................................................4 1.2. Kaitseliit Eesti Vabariigis 1920-1940.............................................................................5 1.3. Kaitseliidu rahuaegne tegevus 1920-1940.....................................................................7 1.4. Kaitseliidu laialisaatmine 1940.aastal............................................................................9 1.5. Kaitseliidu taasasutamine ..............................................................................................9 2. Kaitseliit tänapäeval...

Ajalugu

doc

NATO referaat

Nato North Atlantic Treaty Organization Tallinn 2008 Sisukord 2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3 2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus. Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja.

Ajalugu

192

pdf

Riigikaitse õpik

ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.kmin.ee © Kaitseministeerium ISBN 9985-9339-9-0 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus

Riigiõpetus

doc

KINDRAL JOHAN LAIDONER

KINDRAL JOHAN LAIDONER (12. veebruar 1884 13. märts 1953) Oma maailmavaate poolest olen optimist Kindral ja Eesti sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri (18541911) ja Mari neiupõlve nimega Saarseni (18511938) esimese pojana. Johani isa Jaak oli töökas ja mitmekülgsete vaimsete huvidega mees, oskas põllu-, tisleritööd ning oli hea vankrimeister ja puusepp ehituste peal. Ema Mari oli julge ja tahtejõuline naine. Teda huvitas nii küla- kui ka linnaelu, nii võis teda näha

Ajalugu

doc

Vabadussõja kindralid ja admiralid

2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi vallakoolis, 1895 - 1897 Viljandi I. algkoolis ja 1897 - 1900 Viljandi linnakoolis. 1901. aasta augustis astus ta oma pere kehva majandusliku seisu tõttu vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus jäi teenima 110. Kaama jalaväepolku kaunases.

Riigikaitse

docx

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

8) ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju. (3) Töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] § 13. Tööandja kohustused ja õigused (1) Tööandja on kohustatud: 1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;

Õiguskaitseasutuste süsteem

Rohkem sarnaseid