1934 a. riigipööre (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

58

docx

Sisepoliitika 1918-1939

Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine – kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis – põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre – põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine – parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis,

Ajalugu

29

docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine ­ kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis ­ põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre ­ põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine ­ parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus ­ Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis,

Eesti uusima aja ajalugu

8

odt

Eesti 1920-1939

*Eestlased said tagasi naasta oma kodumaale *Venemaa lubas tagastada kultuurivarad *Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist *Pandi paika riigipiirid -Eesti täieliku võiduga -Eesti Vabariik üle ehitust alustada 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Vastuvõtmise aeg 15 juuni 1920 14-16 oktoober 1933 28 juuli 1937 Hakkasid kehtima 21 detsember 1920 24 jaanuar 1934 1 jaanuar 1938 Seadusandja Asutav Kogu Rahvahääletus Rahvuskogu Miks? Riigijuhtimine sujuks Majanduskriis, oli Päts tahtis, et oleks paremini vaja muudatusi riigis oleva korraga kooskõlas Valitsuse eesotsas Peaminister Riigivanem President

Ajalugu

110

ppt

Eesti iseseisvumine

Riigikogu II parandatud põhiseaduseelnõu puhul. Hääletama tuli 56,4% hääleõiguslikest kodanikest ja nendest 72,7% oli eelnõu poolt  Vapside põhiseadus 1933. a. · Eelnõu võidule aitasid kaasa Pätsi, Laidoneri ja Einbundi üleskutsed.  1933. a. sügis 1933. a. 17. oktoobril astus Jaan Tõnissoni valitsus tagasi. 1933. a. 21. oktoobril sai uueks riigivanemaks Konstantin Päts. Uus valitsus pidi olema vahevalitsus, mis juhib riiki kuni 1934. a. (22.-23) aprilli riigivanema ja (29.-30. aprill) Riigikogu valimisteni.  1933. a. sügis · 1933. a. jaanuari määrati uue põhiseaduse järgsed kohalike omavalitsuste volikogude valimised. · Kõik erakonnad hakkasid tegema valimispropagandat, suurvõitu võisid loota vapsid. · 1933. a. augustis suletud EVK asemele loodi EVL.  1934. a. algus 1934. a. 7.-8. jaanuaril toimusid kohalike volikogude valimised: MAAL Põllumeestekogud ­ 23.4%

Ajalugu

5

docx

EESTI VABARIIK 1919-1939

EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 ­ kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 ­ rahareform (uus raha ­ eesti kroon) 12.03.1934 ­ sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport)

Ajalugu

8

docx

Eesti 1918-1939

Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis EV-le

Ajalugu

30

pptx

Vapsid

 11. augustil 1933. aastal kehtestati kaitseseiskord ja EVKL (kui ka mõned teised parteid) suleti peale seda, kui Tõnissoni kõne ajal visati põrandala „paukherned“  1933. aasta oktoobris võeti rahvahääletusel vastu vapside esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille alusel pidi Eestist saama presidentaalne riik  28. oktoobril nõustus uus Pätsi juhitud ajutine valitsus registeerima Eesti Vabadussõjaliste Liitu (EVL)  1934. aasta kevadeks oli EVL-il 500 osakonda ja 60 000 liiget  EVL-il oli ainult üks kongress ja see toimus detsembris 1933. aastal, kus valiti keskjuhatuse liikmed  1933. aastal hakkas ilmuma EVL-i kuukiri „Vabadussõjalaste Koduleht“  Propagandad EVL-i vastu riigivanema valimise perioodil: - otsene ja organiseeritud vägivald ja vandaalitsemine EVL-i vastu - EVL-i vastased panid ennast sarnaselt vapside moodi riide ja hirmutasid inimesi

Eesti ajalugu

5

doc

Eesti Vabariik 1920-1939

Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938. Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik. 1920.a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal. Riigivanema suured õigused dekreetidega seadusi, saata määras parlament

Ajalugu

Kommentaarid (0)