1934 a. riigipööre (0)

TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond 1934. AASTA RIIGIPÖÖRE Referaat Tallinn 2018 Sisukord


Sisukord...............................................................................................................................1 1.Suur Kriis.........................................................................................................................3 1.1. Majanduskriis............................................................................................................3 1.2. Poliitiline kriis...........................................................................................................3 2.Vapsid...............................................................................................................................5 3.Kriisi haripunkt...............................................................................................................6 3.1Põhiseaduse muutmine................................................................................................6 3.2Uue valitsuse moodustamine.......................................................................................6 4.Riigipööre.........................................................................................................................8 5.Kokkuvõte........................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................................10 1.Suur Kriis.........................................................................................................................3 1.1.Majanduskriis.............................................................................................................3 1.2.Poliitiline kriis............................................................................................................3 2.Vapsid...............................................................................................................................5 3.Kriisi haripunkt...............................................................................................................6 3.1Põhiseaduse muutmine................................................................................................6 3.2Uue valitsuse moodustamine.......................................................................................6 4.Riigipööre.........................................................................................................................8 5.Kokkuvõte........................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................................10 2


1. Suur Kriis 1.1. Majanduskriis 1929 aastal maailmat tabanud majanduskriis jõudis aasta pärast ka Eestisse. Kõik majandushäired tabasid kõige halvemini põllumajandust ja tööstust. Kuna Eesti peamine eksportartikliks olid põllumajandussaadused, siis tabas kriis esmajoones põllumajandust. Toiduainete hinnad langesid drastiliselt, et hinnalangusest tingitud madalama tuluga ikka raha teenida hakati rohkem tootma ja eksportima, mis omakorda alandas hinda. Kuid varsti ei suutnud eksporditoodangu suurendamine hinnalangust kompenseerida. Pealegi kehtestasid teised riigid toiduainetele siseveotollid. Kokku langes põllumajandustoodangu rahaline koguväärtus 45% võrra. Kriis tabas rängalt ka teisi majandusharusid, näiteks tööstust mille koguväärtus langes 20% võrra. Tänu selle läksid paljud ettevõtted pankrotti või   vähendasid   tunduvalt   töötajate   arvu.   Riigi   maksebilanss   muutus   negatiivseks   ja tekkisid   tõsised   raskused   riigieelarve   täitumisega.   Kõige   selle   tagajärjeks   oli   tõsine tööpuudus ja töötus, kehvemad palgad ning üldiselt halvem elamistase. 1.2. Poliitiline kriis Kriisi   aega   iseloomustas   ebastabiilsus   ja   killustatuse   süvenemine   ning   sagedane valitsuste vahetumine. Erakondade lähenemine poliitikale muutus ka. Väiksemad parteid liitusid suurematega või konsolideerusid nende erakondadega kelle tõekspidamised olid enda omadega sarnased. Selle tagajärjel läksid Riigikogu V kooseisu valimistele kolm suurt   erakonda   ühinenud   põllumehed,   keskerakondlased   ja   sotsialistid.   Mais   1932 toimunud valimistel ei saanud ükski partei absoluutset enamust, kuid need valimised tõid kaasa põhimõtteliselt uue olukorra Riigikogus. Kui varem oli parlamendis umbes kümme erakorda, kes kõik võisid osaleda valitsuse moodustamisega, siis nüüd oli otsustav roll vaid kolmel erakonnal ning väiksemad erakonnad mängisid järjest ebatähtsamat osa.  Kuid   erakondade   ühinemine   ei   toonud   kaasa   endaga   poliitilist   stabiilsust,   vaid killustus just süvenes. Seda on näha valitsuse moodustamise raskusest. Nii kulus Karl Einbundil   oma   kabineti   moodustamiseks   29   päeva   ja   76   päeva   pärast   kukkus   ta koalitsioonivalitsus kokku. Järgnes 29 päeva valitsemiskriisi, mis lõppes Konstantin Pätsi 3


4. valitsuse ametisse seadmisega. See valitsus oli nn. usaldusvalitsus, mis pidi olema poliitiliselt  erapooletu  ja loodi  isikliku  usalduse  alusel  riigivanema   ja  tema  ministrite vahel. Pätsi valitsus pidas vastu pool aastat, ning pidi tagasi astuma. Järgmise 24 päeva jooksul proovisid valitsust moodustada 7 poliitikut, kuid asjatult. Lõpuks suutis Riigikogu esimees Jaan Tõnisson valitsuse kokku panna.  Kriisi haripunktis lõhkesid suured erakonnad, mis olid moodustatud hetkevajadusest. Ühinenud põllumehed jagunesid kaheks, keskerakondlaste ja sotside hulgast lahkus hulk saadikuid, kes olid Riigikogus järgnevalt erapooletud. 4


2. Vapsid Vabadussõjalaste   liikumine   tekkis   1920.   aastal   asutatud   Eesti   Demobiliseeritud Sõjaväelaste   Liidust,   kuhu   koondusid   vabadussõja   veteranid,   kus   hoolitseti   nende majandusliku olukorra eest. Pika aja peale liit hääbus ja tegevust jätkasid ainult kohalikud organisatsioonid. 1929.   aastal   loodi   Eesti   Vabadussõjalaste   Keskliit(EVKL).   Keskliit   oli   alguses mittepoliitiline,   mille   eesmärk   oli   ikka   veteranide   abistamine   ja   propageerida   nende tõekspidamisi noorte hulgas. EVKL   2.   kongressil   1931.   aastal   tõusid   majanduslike   ja   kasvatuslike   küsimuste kõrvale   jõuliselt   esile   poliitilised   küsimused.   Eelkõige   riigi   korruptsiooni   vastu   ja põhiseaduse muutmise vajadus. EVKL 3. kongressil võeti vastu toetajaliikme staatus, mis lubas   liitu   võtta   neid,   kes   polnud   vabadussõdalased,   aga   nõustusid   liidu   poliitiliste sihtidega. Pärast seda süvenes liidu radikaliseerumine ja selle peamiseks eesmärgiks oli põhiseaduse muut mine. EKVL   kritiseeris   rängalt   „vanu   erakondi“   ja   korrumpeerunud   poliitikuid,   kes väidetavalt tundsid huvi vaid oma enda heaolu pärast. Teine liidu nõue oli põhiseaduse muutmine, selliseks mis looks tugeva presidendi ameti loomist, kellele alluks Riigikogu ja valitsus. Kritiseeriti tugevalt Riigikogu, mis oli liidu meelest liigselt mõjukas, aga liiga killustunud, et midagi korda saata. 5


3. Kriisi haripunkt 3.1Põhiseaduse muutmine Vabadussõjalaste  poolt  välja pakutud põhiseaduse  eel  oli välja  pakutud juba kaks erinevat versiooni põhiseadusest. Need aga vapsidele ei meeldinud ning kukkusid läbi. Vapsid   nõudsid   oma   põhiseaduse   hääletamisele   panemist,   mis   neile   ka   anti.   14.-16. oktoobril   1933   toimunud   hääletuse   otsus   oli   erakordselt   üksmeelne:   põhiseaduse muutmist pooldas 416 878 inimest ning vastu ainult 156 894 häält. Suurim muudatus, mis uus   põhiseadus   sisse   tõi   oli   riigipea   institutsiooni   loomine.   Tegemist   oli   rahva   poolt valitava   presidendiga,   kes   polnud   parlamendi   ees   vastutav   ning   Riigikogu   ei   saanud sundida teda tagasi astuma. Küll sai riigivanem parlamendi laiali saata ning vetota selle määrusi   ja   valitseda   läbi   dekreedi.   Riigivanem   oli   kaitseväe   kõrgeim   juht   ning   tema pädevusse   kuulus   riigi   esindamine,   välislepingute   sõlmimine   ja   valitsuse   ametisse seadmine. 3.2Uue valitsuse moodustamine Pärast   sellist   totaalset   võitu   uue   põhiseaduse   valimisel   juubeldasid   vapsid. Vabadussõjalaste võit rahvahääletusel oli suurem, kui nad ise julgesid loota ning nende vastased  karta.  Kõik  Eesti  poliitikas  oli  segi  paisatud.  Vapsid  väitsid  nüüd, et  „Meie oleme uue põhiseaduse isad ning meie kohus on ta ka ellu viia!“ ning „Nüüd on õige aeg! Nüüd  või  mitte  kunagi!  Rahvas  on meie  poolt!“  Selliste  motodega  väitsid,  et  vapsid peavad valitsusse saama, kuna ainult nemad saavad korra majja lüüa ning Eesti päästa. Samal ajal astus eelmine valitsus tagasi, see tekitas vajadust uue valitsuse jaoks. Nagu varemgi   sooviti   moodustada   erapooletu   valitsus,   mis   valitseks   kuni   uute   valimisteni. Riigikogu   esimees   Karl   Einbung   tegi   ettepaneku   Konstantin   Pätsile,   kes   juba   21. oktoobril astus ametisse oma 5. valitsusega. Põhiseadus jõustus 24. jaanuaril 1934, kuid selle rakendumiseks oli vaja valimised läbi viia. Niisiis puhkes äge võistlus riigivanema ameti koha pärast. Vapside kandidaat oli liidu   keskjuhatuse   esimees  Andres   Larka.   Laidoneri   kandidatuuri   võttis   üles  Asunike 6


Koondis ja teda toetas Rahvuslik Keskerakond. Kolmandaks kandidaatiks sai Konstantin Päts kelle taga oli Põllumeestekogu. Kõik   kandidaadid   vajasid   kandidatuuri   saamiseks   10 000   allkirja.   See   muudeti omalaadseks eelhääletuseks, kus vabadussõjalased said 62 070 häält, Laidoner 38 066 ja Päts 18 501. Kuigi vapsidel oli siin arusaadav enamus ei saa seda üle tähtsustada, kõik olenes valimistel. 1934.   aasta   alguseks   oli   Suure   Kriisi   haripunkt   möödas,   majandus   oli   paranema hakanud,   konstitutsiooni   kriis   oli   läbi.   Kuid   samas   käis   enneolematult   äge valimiskampaania,   mis   tekitas   rahva   seas   arusaadavat   ärevust   ja   teadmatust   milline poliitiline võim haarab juhikoha. 7


4. Riigipööre 12. märtsil 1934 kell 14:00 anti Tondil kaitseväe ühendatud õppeasutuste aspirantide kursustel   häire.   Reservohvitseridele   jagati   laskemoon   kätte   ning   kolm   kompaniid marssisid   kekslinna.   Sõdurid   asusid   valvesse   tänavaristmikele   võttes   kontrolli   üle südalinna   ja   Toompea.   Piirati   sisse   vabadussõjalaste   residentsid:   poliitpolitsei   otsisid majad läbi ja vahistasid kohalviibijad. Koostöös kohalike Kaitseliidu elementidega teostas politsei kogu riigis vabadussõjalaste juhtide arreteerimisi. Kell pool kuus õhtul algas Toompeal valitsuse erakorraline koosolek. Kus Päts teatas, et vabadussõjalaste tegevuse peatamiseks on vaja kasutusele võtta erakorralised meetmed, mis   nõudis   üleriigilist   kaitseseisukorda   ning   Laidoneri   määramist   ülemjuhatajaks   ja sisekaitse   ülemaks.   Vormistati   määrused   Eesti   Vabadussõjalaste   Liidu   sulgemiseks   ja meeleavalduste keelustamiseks. Tegu oli arusaadavalt sõjaliseriigipöördega. Selle ettevalmistused olid ülimalt hästi salastatud, tavainimesele silmatorkamatu. 15.   märtsil   läks   Päts   Riigikogu   ette   ja   põhjendas   oma   tegusid.   Ta   väitis,   et vabadussõjalaste poolt üleskihutatud rahvas olevalt langenud massipsühhoosi ohvriks ega suutvat   täita   oma   kõrgema   suverääni   rolli.   See   väide   õigustas   kõiki   järgmisi ümberkorraldusi   Pätsi  poolt,   et   vaimselt  haige   rahvas  peab   andma  oma   suveräniteedi valitsusele. 8


5. Kokkuvõte See   vägivaldne   võimu   haaramine   lõi   aluse   autoritaarsele   Eestile,   mis   kestis   kuni Nõukoguse okupatsioonini. Kuid selline olukord sai tekkida ainult tänu uue põhiseaduse vastuvõtmisele,   mis   andis   riigipeale   sellise   võimu.   Muidugi   on   ka   poeetiline   vapside saatus, kes võitlesid nii tuliselt oma uue konstitutsiooni eest, et lõpuks seda kasutataks just nende represseerimiseks ja hävitamiseks. Kahjuks läks Eesti demokraati sellist teed tol   ajal,   kuid   demokraatia   kustumine   toimus   samuti   mujal   Euroopas.   Vabaühiskond taastus Eestis alles peale Nõukogude Liidu varisemist. 9


Kasutatud kirjandus Velliste,   A.   (2007).   Alasi   ja   haamri   vahel   Artikleid   ja   mälestusi   Konstantin   Pätsist. Tallinn: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum. Vahtre,   S,   Pajur,   A,   Tannberg,   T.   (2005).   Eesti   ajalugu   VI   Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Haridusministeerium ja Eesti Teadusfond Pusta, K. (2018). Kirjad kinnisest majast. Tallinn: Kava kirjastus 10

Document Outline

• Sisukord
• 1. Suur Kriis
  • 1.1. Majanduskriis
  • 1.2. Poliitiline kriis
• 2. Vapsid
• 3. Kriisi haripunkt
  • 3.1 Põhiseaduse muutmine
  • 3.2 Uue valitsuse moodustamine
• 4. Riigipööre
• 5. Kokkuvõte
• Kasutatud kirjandus