TALLINNA POLÜTEHNIKUM
IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond
1934. AASTA RIIGIPÖÖRE
Referaat
Tallinn 2018
SisukordSisukord...............................................................................................................................1
1.Suur Kriis.........................................................................................................................3
1.1. Majanduskriis............................................................................................................3
1.2. Poliitiline kriis...........................................................................................................3
2.Vapsid...............................................................................................................................5
3.Kriisi haripunkt...............................................................................................................6
3.1Põhiseaduse muutmine................................................................................................6
3.2Uue valitsuse moodustamine.......................................................................................6
4.Riigipööre.........................................................................................................................8
5.Kokkuvõte........................................................................................................................9
Kasutatud kirjandus........................................................................................................10
1.Suur Kriis.........................................................................................................................3
1.1.Majanduskriis.............................................................................................................3
1.2.Poliitiline kriis............................................................................................................3
2.Vapsid...............................................................................................................................5
3.Kriisi haripunkt...............................................................................................................6
3.1Põhiseaduse muutmine................................................................................................6
3.2Uue valitsuse moodustamine.......................................................................................6
4.Riigipööre.........................................................................................................................8
5.Kokkuvõte........................................................................................................................9
Kasutatud kirjandus........................................................................................................10
2
1. Suur Kriis
1.1. Majanduskriis
1929 aastal maailmat tabanud majanduskriis jõudis aasta pärast ka Eestisse. Kõik
majandushäired tabasid kõige halvemini põllumajandust ja tööstust. Kuna Eesti peamine
eksportartikliks olid põllumajandussaadused, siis tabas kriis esmajoones põllumajandust.
Toiduainete hinnad langesid drastiliselt, et hinnalangusest tingitud madalama tuluga ikka
raha teenida hakati rohkem tootma ja eksportima, mis omakorda alandas hinda. Kuid
varsti ei suutnud eksporditoodangu suurendamine hinnalangust kompenseerida. Pealegi
kehtestasid teised riigid toiduainetele siseveotollid. Kokku langes põllumajandustoodangu
rahaline koguväärtus 45% võrra. Kriis tabas rängalt ka teisi majandusharusid, näiteks
tööstust mille koguväärtus langes 20% võrra. Tänu selle läksid paljud ettevõtted pankrotti
või vähendasid tunduvalt töötajate arvu. Riigi maksebilanss muutus negatiivseks ja
tekkisid tõsised raskused riigieelarve täitumisega. Kõige selle tagajärjeks oli tõsine
tööpuudus ja töötus, kehvemad palgad ning üldiselt halvem elamistase.
1.2. Poliitiline kriis
Kriisi aega iseloomustas ebastabiilsus ja killustatuse süvenemine ning sagedane
valitsuste vahetumine. Erakondade lähenemine poliitikale muutus ka. Väiksemad parteid
liitusid suurematega või konsolideerusid nende erakondadega kelle tõekspidamised olid
enda omadega sarnased. Selle tagajärjel läksid Riigikogu V kooseisu valimistele kolm
suurt erakonda ühinenud põllumehed, keskerakondlased ja sotsialistid. Mais 1932
toimunud valimistel ei saanud ükski partei absoluutset enamust, kuid need valimised tõid
kaasa põhimõtteliselt uue olukorra Riigikogus. Kui varem oli parlamendis umbes kümme
erakorda, kes kõik võisid osaleda valitsuse moodustamisega, siis nüüd oli otsustav roll
vaid kolmel erakonnal ning väiksemad erakonnad mängisid järjest ebatähtsamat osa.
Kuid erakondade ühinemine ei toonud kaasa endaga poliitilist stabiilsust, vaid
killustus just süvenes. Seda on näha valitsuse moodustamise raskusest. Nii kulus Karl
Einbundil oma kabineti moodustamiseks 29 päeva ja 76 päeva pärast kukkus ta
koalitsioonivalitsus kokku. Järgnes 29 päeva valitsemiskriisi, mis lõppes Konstantin Pätsi
3
4. valitsuse ametisse seadmisega. See valitsus oli nn. usaldusvalitsus, mis pidi olema
poliitiliselt erapooletu ja loodi isikliku usalduse alusel riigivanema ja tema ministrite
vahel. Pätsi valitsus pidas vastu pool aastat, ning pidi tagasi astuma. Järgmise 24 päeva
jooksul proovisid valitsust moodustada 7 poliitikut, kuid asjatult. Lõpuks suutis Riigikogu
esimees Jaan Tõnisson valitsuse kokku panna.
Kriisi haripunktis lõhkesid suured erakonnad, mis olid moodustatud hetkevajadusest.
Ühinenud põllumehed jagunesid kaheks, keskerakondlaste ja sotside hulgast lahkus hulk
saadikuid, kes olid Riigikogus järgnevalt erapooletud.
4
2. Vapsid
Vabadussõjalaste liikumine tekkis 1920. aastal asutatud Eesti Demobiliseeritud
Sõjaväelaste Liidust, kuhu koondusid vabadussõja veteranid, kus hoolitseti nende
majandusliku olukorra eest. Pika aja peale liit hääbus ja tegevust jätkasid ainult kohalikud
organisatsioonid.
1929. aastal loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit(EVKL). Keskliit oli alguses
mittepoliitiline, mille eesmärk oli ikka veteranide abistamine ja propageerida nende
tõekspidamisi noorte hulgas.
EVKL 2. kongressil 1931. aastal tõusid majanduslike ja kasvatuslike küsimuste
kõrvale jõuliselt esile poliitilised küsimused. Eelkõige riigi korruptsiooni vastu ja
põhiseaduse muutmise vajadus. EVKL 3. kongressil võeti vastu toetajaliikme staatus, mis
lubas liitu võtta neid, kes polnud vabadussõdalased, aga nõustusid liidu poliitiliste
sihtidega. Pärast seda süvenes liidu radikaliseerumine ja selle peamiseks eesmärgiks oli
põhiseaduse muut mine.
EKVL kritiseeris rängalt „vanu erakondi“ ja korrumpeerunud poliitikuid, kes
väidetavalt tundsid huvi vaid oma enda heaolu pärast. Teine liidu nõue oli põhiseaduse
muutmine, selliseks mis looks tugeva presidendi ameti loomist, kellele alluks Riigikogu
ja valitsus. Kritiseeriti tugevalt Riigikogu, mis oli liidu meelest liigselt mõjukas, aga liiga
killustunud, et midagi korda saata.
5
3. Kriisi haripunkt
3.1Põhiseaduse muutmine
Vabadussõjalaste poolt välja pakutud põhiseaduse eel oli välja pakutud juba kaks
erinevat versiooni põhiseadusest. Need aga vapsidele ei meeldinud ning kukkusid läbi.
Vapsid nõudsid oma põhiseaduse hääletamisele panemist, mis neile ka anti. 14.-16.
oktoobril 1933 toimunud hääletuse otsus oli erakordselt üksmeelne: põhiseaduse
muutmist pooldas 416 878 inimest ning vastu ainult 156 894 häält. Suurim muudatus, mis
uus põhiseadus sisse tõi oli riigipea institutsiooni loomine. Tegemist oli rahva poolt
valitava presidendiga, kes polnud parlamendi ees vastutav ning Riigikogu ei saanud
sundida teda tagasi astuma. Küll sai riigivanem parlamendi laiali saata ning vetota selle
määrusi ja valitseda läbi dekreedi. Riigivanem oli kaitseväe kõrgeim juht ning tema
pädevusse kuulus riigi esindamine, välislepingute sõlmimine ja valitsuse ametisse
seadmine.
3.2Uue valitsuse moodustamine
Pärast sellist totaalset võitu uue põhiseaduse valimisel juubeldasid vapsid.
Vabadussõjalaste võit rahvahääletusel oli suurem, kui nad ise julgesid loota ning nende
vastased karta. Kõik Eesti poliitikas oli segi paisatud. Vapsid väitsid nüüd, et „Meie
oleme uue põhiseaduse isad ning meie kohus on ta ka ellu viia!“ ning „Nüüd on õige aeg!
Nüüd või mitte kunagi! Rahvas on meie poolt!“ Selliste motodega väitsid, et vapsid
peavad valitsusse saama, kuna ainult nemad saavad korra majja lüüa ning Eesti päästa.
Samal ajal astus eelmine valitsus tagasi, see tekitas vajadust uue valitsuse jaoks. Nagu
varemgi sooviti moodustada erapooletu valitsus, mis valitseks kuni uute valimisteni.
Riigikogu esimees Karl Einbung tegi ettepaneku Konstantin Pätsile, kes juba 21.
oktoobril astus ametisse oma 5. valitsusega.
Põhiseadus jõustus 24. jaanuaril 1934, kuid selle rakendumiseks oli vaja valimised
läbi viia. Niisiis puhkes äge võistlus riigivanema ameti koha pärast. Vapside kandidaat oli
liidu keskjuhatuse esimees Andres Larka. Laidoneri kandidatuuri võttis üles Asunike
6
Koondis ja teda toetas Rahvuslik Keskerakond. Kolmandaks kandidaatiks sai Konstantin
Päts kelle taga oli Põllumeestekogu.
Kõik kandidaadid vajasid kandidatuuri saamiseks 10 000 allkirja. See muudeti
omalaadseks eelhääletuseks, kus vabadussõjalased said 62 070 häält, Laidoner 38 066 ja
Päts 18 501. Kuigi vapsidel oli siin arusaadav enamus ei saa seda üle tähtsustada, kõik
olenes valimistel.
1934. aasta alguseks oli Suure Kriisi haripunkt möödas, majandus oli paranema
hakanud, konstitutsiooni kriis oli läbi. Kuid samas käis enneolematult äge
valimiskampaania, mis tekitas rahva seas arusaadavat ärevust ja teadmatust milline
poliitiline võim haarab juhikoha.
7
4. Riigipööre
12. märtsil 1934 kell 14:00 anti Tondil kaitseväe ühendatud õppeasutuste aspirantide
kursustel häire. Reservohvitseridele jagati laskemoon kätte ning kolm kompaniid
marssisid kekslinna. Sõdurid asusid valvesse tänavaristmikele võttes kontrolli üle
südalinna ja Toompea. Piirati sisse vabadussõjalaste residentsid: poliitpolitsei otsisid
majad läbi ja vahistasid kohalviibijad. Koostöös kohalike Kaitseliidu elementidega teostas
politsei kogu riigis vabadussõjalaste juhtide arreteerimisi.
Kell pool kuus õhtul algas Toompeal valitsuse erakorraline koosolek. Kus Päts teatas,
et vabadussõjalaste tegevuse peatamiseks on vaja kasutusele võtta erakorralised meetmed,
mis nõudis üleriigilist kaitseseisukorda ning Laidoneri määramist ülemjuhatajaks ja
sisekaitse ülemaks. Vormistati määrused Eesti Vabadussõjalaste Liidu sulgemiseks ja
meeleavalduste keelustamiseks.
Tegu oli arusaadavalt sõjaliseriigipöördega. Selle ettevalmistused olid ülimalt hästi
salastatud, tavainimesele silmatorkamatu.
15. märtsil läks Päts Riigikogu ette ja põhjendas oma tegusid. Ta väitis, et
vabadussõjalaste poolt üleskihutatud rahvas olevalt langenud massipsühhoosi ohvriks ega
suutvat täita oma kõrgema suverääni rolli. See väide õigustas kõiki järgmisi
ümberkorraldusi Pätsi poolt, et vaimselt haige rahvas peab andma oma suveräniteedi
valitsusele.
8
5. Kokkuvõte
See vägivaldne võimu haaramine lõi aluse autoritaarsele Eestile, mis kestis kuni
Nõukoguse okupatsioonini. Kuid selline olukord sai tekkida ainult tänu uue põhiseaduse
vastuvõtmisele, mis andis riigipeale sellise võimu. Muidugi on ka poeetiline vapside
saatus, kes võitlesid nii tuliselt oma uue konstitutsiooni eest, et lõpuks seda kasutataks
just nende represseerimiseks ja hävitamiseks. Kahjuks läks Eesti demokraati sellist teed
tol ajal, kuid demokraatia kustumine toimus samuti mujal Euroopas. Vabaühiskond
taastus Eestis alles peale Nõukogude Liidu varisemist.
9
Kasutatud kirjandus
Velliste, A. (2007). Alasi ja haamri vahel Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist.
Tallinn: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum.
Vahtre, S, Pajur, A, Tannberg, T. (2005). Eesti ajalugu VI Vabadussõjast
taasiseseisvumiseni. Tartu: Haridusministeerium ja Eesti Teadusfond
Pusta, K. (2018). Kirjad kinnisest majast. Tallinn: Kava kirjastus
10
Document Outline
- Sisukord
- 1. Suur Kriis
- 1.1. Majanduskriis
- 1.2. Poliitiline kriis
- 2. Vapsid
- 3. Kriisi haripunkt
- 3.1 Põhiseaduse muutmine
- 3.2 Uue valitsuse moodustamine
- 4. Riigipööre
- 5. Kokkuvõte
- Kasutatud kirjandus
Kõik kommentaarid