Liitlased ja oponendid (0)

Kadri Oviir
Etenduse analüüsi praktikum
Tartu, 2016
Liitlased ja oponendid
Etenduse analüüsi praktikumi teine vahetöö
Selle lavastuse puhul saaks kindlasti teha edukalt ka konfiguratsioonianalüüsi, kuid ehk oleks huvitavam isegi teha konstelatsioonianalüüsi. Selle meetodi põhieesmärgiks on leida, kes on kelle sõber, kes on kellega samas grupis , kes on vastane. Kes on kangelane ja kes pahalane , kes on protagonist ja kes antagonist (Lethbridge ja Mildorf, 2004: 116).
Näidendis on kokku seitse tegelast: Indrek, Mari, Isabella, Flavio, Kapten, Professor ja Vanamees .
Ühelt poolt võiks väga pinnapealselt analüüsides öelda, et ühes grupis on Indrek ja Mari, sest nemad on abielupaar ja kuuluvad kokku. On veel Isabella ja Flavio, kes on paar, seega moodustavad omaette grupi. Kolmandasse gruppi võiks niisiis panna kõik ülejäänud tegelased. Samas oleks veider panna Professor ja Kapten samasse gruppi, sest nad ei toeta üksteist ega ole ka vastandid. Professor mängib lihtsalt Kapteniga ilma et viimasel sellest vähimatki aimu oleks.
Jaotades tegelasi aga iseloomude või elusaatuste sarnasuste ja erinevuste alusel kujunevad hoopiski teistsugused grupid.
Esiteks moodustub meeste grupp: sinna kuuluvad Indrek, Kapten ja Flavio. Seda gruppi hoiab koos Indrek, sest Flavio ja Kapten omaette gruppi ei saaks moodustada. Miks moodustaad need kolm meest ühise grupi? Indrek ja Kapten on mõlemad mõistuse inimesed. Nad peavad tegelema reaalsete inimestega, reaalsete asjadega. Nad mõlemad jätava kohati pinnapealse mulje ja on kinni enda asjades. Küll räägib Kapten jälle merest ja sellest, kuidas merel asjad käisid. Naljaka tõigana võib välja tuua selle, et Professor soovitas Kaptenile lugemiseks samuti kergestiseeditavamaid raamatuid, mis omakorda markeerib tegelase pinnapealsust. Indrek räägib sellest, kuidas temal asjad kiiresti tehtud saavad ja kuidas ta on asjalik – siinkohal võib näiteks tuua Indreku sõnavahetuse Professoriga.
PROFESSOR: … Jah, aga see, et ma oma auto numbrit ei mäleta, ei tähenda veel, et ma seda ei tea. Kuna mul läheb seda aeg-ajalt vaja, siis kirjutasin selle üles… Näete, selles märkmikus: „Kontekstivabad, kuid eluks planeedil Maa siiski vajalikud asjad meelespidamiseks“. Ma kannan seda alati endaga kaasas. Teil ei ole sellist?
INDREK: Mul ei lähe vaja, mul on kõik asjad õiges kontekstis. Ma olen projektiinimene.
PROFESSOR: Seda on muide näha.
INDREK: Mida te sellega mõtlete?
PROFESSOR: Aga seda, et teile on elu projekt. Teil on plaan, kuhu te jõuda tahate. Ja te lähete seda mööda. Vääramatult.
INDREK: Täpselt nii! Mari, kas hakkame liikuma (Palu, 2016)?
Niisiis kohe kui jutuajamine võttis natuke sügavama tooni ja filosoofilisema pöörde viis Indrek jututeema mujale.
Kapten ja Indrek ise olid ka mõlemad ennast ära sildistanud – Kapten ütles enda kohta, et ta on tegutsejatüüp, Indrek aga ütles, et ta on projektiinimene.
Flavio ja Isabella on justkui täiesti omaette tegelased, ometi aga lahutan ma nad siinkohal ning panen täiesti erinevatesse gruppidesse. Niisiis leian ma Flaviol palju ühiseid tunnusjooni Indrekuga. Algul jääb mulje, nagu oleks nad pigem vastandkarakterid, sest Indrek on otsekohene ja reaalne, Flavio aga luuleline, muinasjutuline, avatud ning räägib armastusest. Teisalt võib Flavio karakterid tõlgendada mehe prototüübina.
Võib võtta aluseks, et Isabella ja Flavio on tavalised inimesed nagu Mari ja Indrek, kes kirjanduses autori sule kaudu on saanud Isabellaks ja Flavioks, natukene ülepaisutatud, utreeritud versiooniks tavalistest inimestest. Sealjuures on utreeritud kõik – tegelaste riided, kõne, liikumine, tunded, isegi nimed.
Mõlemad mehed on natuke jännis oma naistega . Flavio muudkui jookseb Isabella järgi, sealjuures jääb mulje, et Indrek ei jookse Mari järgi üldsegi mitte. Samas aga ei saanud Indrek tegelikult oma tahtmist. Kogu aeg jäi etendust vaadates mulje nagu Indrek oleks Mari suhtes võimupositsioonil, kuid tegelikult oli ju Mari võitja. Mari jättis Indrekule mulje nagu tema käes oleks võim. Raamatuid ei viidud ometigi prügimäele. Järjest rohkem inimesi tuli kohale, et „põlenud mäge“ otsida. Lõpuks hakkas Indrek ise ka raamatuid lugema. Lõpuks hakkas Indrek ka Marisse leebemalt ning armastusväärsemalt suhtuma .
Flavio muudkui jooksis Isabellal järel. Niisiis on tegelikult ka Flaviol projekt – Isabella. Mehe kujutamise aspektist on etenduses üks väga huvitav stseen . See on lavastuse neljas pilt, kus Isabella ja Flavio „mängivad“; peavad dialooge erinevate sõnameistrite teostest. Tuleb ära märkida, et suurema osa lühidialoogide sisuks on noormehe jooksmine neiu järgi.
Flavio nagu Indrekki tahtis tunda end suuremana ja tähtsamana kui ta tegelikult oli. Olles raamaturiiulil on Flavio vari seinal ülisuur. Niisiis näeb või tahab näha Flavio end suuremana kui ta tegelikult on. Kuna Isabella peab temaga dialoogi ja on näoga Flavio enda poole, siis ta näeb Flaviot sellisen nagu ta on, ta ei näe Flavio „ego varju“.
Kui Isabella on raamaturiiulil, siis on ta enda „ego varju“ poole seljaga . Ta on näoga Flavio poole, kellest nüüd valguse ja positsiooni muutuse tõttu on projitseeritud seinale elusuurune vari. Kui Isabella lavalt lahkub , muutub valgus ning Flavio „ego vari“ jääb temast endast tunduvalt väiksemaks. Niisiis jääb mulje, et Flaviol on vaja Isabellat, et end suurena tunda.
Mitu korda viskab Professor Indrekule salamahti sarkastilis-taunivaid kommentaare tema suurelisuse ja uhkuse kohta.
INDREK: Ma mõtlesin… Kui kõik loevad, kes siis muid asju teeb, mida on vaja teha?
PROFESSOR: Soovite hakata lugemise direktoriks? Suurepärane idee!
INDREK: Mul on tõepoolest vastav haridus … Ja ma olen läbinud ka loova juhtimise magistrikoolituse.
PROFESSOR: No näete siis: hakkab looma! Juhtige meid, magister! Mul on teile siiski enne üks küsimus. Kui tohib, härra direktor ?
INDREK: Jah, palun…
PROFESSOR: No näete siis … direktor valmis!
INDREK: Jah, palun… (Palu, 2016).
Kui Flavio ja Isabella tülli läksid, püüdis noormees enda tundeid telefoniraamatutega vaigistada nagu Indrek enda omi projektidega.
Teise grupi moodustavad Mari, Isabella ja Professor. Seda gruppi hoiab koos Mari. Professor on Mari suhtes toetav ja kaitsev. Mari saab Professoriga hästi läbi. Kui analüüsida etendust kui tervikut , siis võiks Mari ja Indrek ka siiski ühe grupi moodustada. Kui aga vaadata pilte eraldi, siis läheksid nad enamasti justnimelt vastasleeridesse, nad on täiesti opositsioonilises suhtes üksteisega. Ükskõik, mida Mari ka ei ütleks ja välja ei pakuks, ikka on Indrek sellele vastu. Üsna seitsmenda pildi lõpus on koht, kus muidu nii vagura ja pigem emotsioonitu Mari näol on naeratus. Siis aga astub sisse Indrek ja ütleb jällegi midagi toorest. Mari pöörab talle selja, ta lõug vajub mitu kraadi allapoole ja näole tuleb pisut kurb ja pettunud ilme. Päris värvikas on ka stseen, kus Indrek räägib oma elu raskusest, mispeale tuleb Maril jällegi näole päris õnnetu ja pettunud ilme.
Ja kui kellelegi jääb ette mõni lause, kus on juttu mäest ja tulest , siis palun öelge kohe. Saame ometi kiiremini lõpule.
PROFESSOR: „Lõpp on vaikus.“
INDREK: Kuidas palun?
PROFESSOR: Shakespeare . Hamlet. Tema viimased sõnad. „The rest is silence.“
INDREK: Mis sellega on?
PROFESSOR: Ei midagi. Lihtsalt. „Ankruketi lõpp on laulu algus“. Rroosi Selaviste. Ilmar Laaban.
INDREK: Kui teie teaksite, milline on minu elu, siis te ei tuleks siin oma Hamletist üldse rääkima...
PROFESSOR: Vabandust , härra projektijuht … (Palu, 2016)
Niisiis kui ei oleks Professorit, kes Marit kaiseb, saaks viimane ehk koguni lavastuse heidiku rolli.
Isabellal ja Maril on mitmeid ühiseid jooni kuid ka mitmeid erinevusi. Isabella justkui ongi Mari peegeldus , ehk ka Mari noorena, kuid eelkõige Mari sisekõne. Isabella on noor ja julge ja pisut uljas ning otsiv . Mari aga mõõdukas ja tasakaalukas, kohati väsinud lootmast. See tuleb välja peamiselt Mari ja Isabella dialoogi kaudu, mis tervikuna ongi pigem nagu Mari sisekõne.
ISABELLA: Mina ka ei tea. Aga ma arvan, et see on just see, mida ma vajan. Mari, te olete Indrekuga abielus?
MARI: Jah.
ISABELLA: Kas õnnelikus abielus?
MARI: Vist küll…
…
ISABELLA: Kas mees on loom?
MARI: Ei ole.
ISABELLA: Mõnikord mul on tunne, et on. Kas teil ei ole?
MARI: Väga harva… mõnikord…
…
MARI: Mis raamatust sina oled?
ISABELLA: Ma alles otsin oma raamatut. Ma otsin.
MARI: Mina ka otsin (Palu, 2016).
Niisiis Mari tihti siiski ka nõustub Isabellaga. Teisalt tuleb siit välja hästi ka see, et Mari ise siiski teadvustab, et ta ei ole Indrekuga liiga õnnelikus suhes.
Niisiis moodustavad näidendis opositsioonilisi suhteid Mari ja Indrek, Isabella ja Flavio, Professor ja Kapten, Professor ja Indrek. Omamoodi opositsiooniline suhe on ka paaris stseenis Indrekul ja Flaviol ning Kaptenil ja Flaviol, Marit ja Isabellat on siinkohal rakse opositsioonilisse suhtesse panna, sest nad ei lasku kunagi vaidlusesse.
Liitlased sotsiaalse staatuse põhjal
MARI
INDREK
ISABELLA
FLAVIO
Opositsioonid karakterisarnasuse põhjal
INDREK
FLAVIO
MARI
ISABELLA
Liitlased karakteri sarnasuse või toetuse põhjal
MARI
PROFESSOR
MARI
ISABELLA
INDREK
KAPTEN
INDREK
FLAVIO
Opositsioonid stseenide põhjal
INDREK
MARI
INDREK
FLAVIO
PROFESSOR
INDREK
PROFESSOR
KAPTEN
Kasutatud materjalid:
Lethbridge, S. ja Midlorf, J. (2004). Basics of English studies : An introductory course for students of literary studies in English developed by the universites of Tübingen, Stuttgart and Freiburg. Kasutatud 07.12.2016 http://www2.anglistik.uni-freiburg.de/intranet/englishbasics/PDF/Drama.pdf .
Palu, T. (2016). Põlenud mägi. Tallinn.