Heuristiline vestlus; õppetegevuste efektiivsus; jõukohasuse printsiip; näitlikud vahendid; õpioskuste kujundamine; (3)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Alternatiivpedagoogika TESTI KÜSIMUSED

TESTI KÜSIMUSED 1.Mis on heuristiline vestlus? Miks seda tuleks kasutada? Heuristiline vestlus on avastamise elementidega vestlus ehk siis selline vestlus, mille käigus õpilased ise tuletavad järeldusi ja üldistusi, avastavad enda jaoks midagi uut. Lapsed ise jõuavad õpetaja juhtimisel, tema suunavate korralduste ja selgituste toel soovitud tulemuseni. Seda tuleks kasutada, sest see moodus arendab laste loomingulisust, iseseisvust mõtlemisel, sõltumatust jne. 2. Mis tõstab õppetegevuste efektiivsust lasteaias? Millele tuleks tähelepanu pöörata ja mida arvestada? · Rääkimise asemel ettenäitamine. · Näitlikustamine

Alternatiivpedagoogika

53

docx

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist:  Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse).  Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused.  Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine).  Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t

Eripedagoogika

30

odt

Erivajadustega laste psühholoogia alused (TÜ baka eksami kordamisküsimused)

BA eksami kordamisküsimused ja vastused ERIVAJADUSTEG A LASTE PSÜHHOLOOGIA ALUSED 1. ERIVAJADUSTE PSÜHHOLOOGIA AINES, ÜLESANDED JA UURIMISMEETODID. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima – kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. Erivajaduste psühholoogia ülesanded:  Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha)  Õppida jälgima erivajadustega laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub  Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (peda

Eripedagoogika

35

docx

Kõnetegevuse psühholoogia konspekt

Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerulise vaimse tegevu

Eripedagoogika

69

doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

kindlalt ja täielikult. Kõik oskused, mida õpetad, nendega peab põhikooli lõpuks jõudma sellisele tasemele, et lastel tekiks teatud automatiseeritus. Et need nõuded täidetud saaks, siis kasutatakse tervet meetodite kompleksi. Seal on need meetodid eraldi klassifitseeritud: f. õpetaja ja õpilase vahelise koostöö organiseerimise vormide alusel- materjali esitamine ehk selgitamine, vestlus, iseseisev töö. Ehk uued teadmised saadakse läbi selgituste. Selgitus peab põimuma vestlusega, mille käigus õpetaja aktiviseerib laste endi kogemusi. Uut tegevust kinnistatakse praktilise tegevusega ja lõpetatakse iseseisva tööga. Et lapsed suudaks neid teadmisi mujal olukorras rakendada, siis seda tuleb neile eraldi selgitada ja õpetada. Tuleb välja mõelda analoogsed situatsioonid. g

Eripedagoogika

68

doc

Kõnetegevuse psühholoogia

Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng ­ SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" ­ võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma

Pedagoogika

31

doc

Erivajadustega laste Identifitseerimine

Pedagoogilist peakisd kõik saama. Õpsid vaatamata diagnoosita/ga lastega , peavad ikkagi oma õpet kohandama, et ka neile see kohale jõuaks. EDASPIDI TEGELEME ja VAATAME just HINDAMIST. Räägime, mida pedagoog saab teha, (kas eri või tavapedad). Hindamine puuudutab kõiki lapsi. Suunitlus on erivajadustega laste hindamine põhiliselt. Hindamine (assessment) on: protsess, mille käigus kogutakse infot lapse ja tema arengukeskkonna kohta langetamaks otsuseid lapse edasise arendamise, sh õppetegevuste kohta (Sattler, 2001). Tegemist on PROTSESSIGA. Hindamine ei tähenda ühe testi läbiviimist. Tehakse mitu asja selleks, et lapse arengutaset või erivajadust täpsustada. Erinevate juhtude, erivajaduste puhul võib see protsess olla erineva pikkusega (vahel ka aastaid). Muidugi siis lükkub ka spetsiifiline abi kaugemale, millest on kahju. Kogutaksegi infot lapse erinevate arenguvaldkondade kohta ja ka võimete taseme ja iseärasuste kohta

Erivajadustega laste pedagoogika

50

pdf

Pedagoogiline psühholoogia

1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas

Alternatiivpedagoogika

Kommentaarid (3)