Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Heuristiline vestlus; õppetegevuste efektiivsus; jõukohasuse printsiip; näitlikud vahendid; õpioskuste kujundamine; (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on heuristiline vestlus?
  • Miks seda tuleks kasutada?
  • Mis tõstab õppetegevuste efektiivsust lasteaias?
  • Mida ütleb jõukohasuse printsiip?
  • Mida tuleks näitlike vahendite kasutamisel meeles pidada?
  • Milliste õpioskuste kujundamisega matemaatika lasteaias tegeleb?
  • Kuidas arvestada erineva õpistiiliga õppijate eripära õppetegevustes?
Mis on heuristiline vestlus ? Miks seda tuleks kasutada?
...avastamise elementidega vestlus.
Lapsed ise jõuavad õpetaja juhtimisel, tema suunavate korralduste ja selgituste toel soovitud tulemuseni
Mis tõstab õppetegevuste efektiivsust lasteaias? Millele tuleks tähelepanu pöörata ja
mida arvestada?
Efektiivsust tõstab, kui lapsi suunata ise:
- uurima , avastama
- lahendama probleemsituatsioone
- vaidlema
- valikuid ja otsuseid tegema
Mida ütleb jõukohasuse printsiip?
  • vanus
  • ülesande täitmiseks kuluv aeg
  • huvi ja eduelamused, positiivsed emotsioonid
  • individuaalsed iseärasused

Mida tuleks näitlike vahendite kasutamisel meeles pidada?
Reeglid:
-kasuta kõige olulisema kohta
-nähtav siis kui kasutatakse
-anna tajumiseks aega
-lase ise mõelda, järeldusi teha
-ei tohi liialdada
Näitmaterjal võib olla:
-naturaalne (esemed, helid, liikumised),
-kujutavad (pildid),
-individuaalne,
-kollektiivne
Milliste õpioskuste kujundamisega matemaatika lasteaias tegeleb?
1. Toimingus orienteerumine - Laps jälgib õpetaja praktilist tegevust vahenditega (kujundid vms)  ettenäitamine.
2. Praktiline tegevus esemete või nende kujunditega- Laps Kordab ise õpetaja tegevust, võimalusel valjult kommenteerides.
3. Valju kõne etapp- Laps räägib, mida teeb, ilma tegevust ennast sooritamat
4. Vaikne kõne - Laps kommenteerib tegevust omaette , sosinal või ainult suuliigutustega.
5. Sisekõne etapp- Toiming on automatiseerunud, lühenenud, laps saab tulemuse ilma operatsioone teadvustamata .
Kuidas arvestada erineva õpistiiliga õppijate eripära õppetegevustes? Miks seda tuleb arvestada?
Tuleb tekitada lastele huvi õpitava suhtes. Võimalikult mitmetele meeltele ja väljendusvahenditele rakendamine.
Heuristiline vestlus; õppetegevuste efektiivsus; jõukohasuse printsiip; näitlikud vahendid; õpioskuste kujundamine; #1 Heuristiline vestlus; õppetegevuste efektiivsus; jõukohasuse printsiip; näitlikud vahendid; õpioskuste kujundamine; #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristi048 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Alternatiivpedagoogika TESTI KÜSIMUSED
6
doc

Alternatiivpedagoogika TESTI KÜSIMUSED

TESTI KÜSIMUSED 1.Mis on heuristiline vestlus? Miks seda tuleks kasutada? Heuristiline vestlus on avastamise elementidega vestlus ehk siis selline vestlus, mille käigus õpilased ise tuletavad järeldusi ja üldistusi, avastavad enda jaoks midagi uut. Lapsed ise jõuavad õpetaja juhtimisel, tema suunavate korralduste ja selgituste toel soovitud tulemuseni. Seda tuleks kasutada, sest see moodus arendab laste loomingulisust, iseseisvust mõtlemisel, sõltumatust jne. 2. Mis tõstab õppetegevuste efektiivsust lasteaias? Millele tuleks tähelepanu pöörata ja mida arvestada? · Rääkimise asemel ettenäitamine. · Näitlikustamine

Alternatiivpedagoogika
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
53
docx

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist:  Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse).  Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused.  Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine).  Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t

Eripedagoogika
Erivajadustega laste psühholoogia alused-TÜ baka eksami kordamisküsimused
30
odt

Erivajadustega laste psühholoogia alused (TÜ baka eksami kordamisküsimused)

BA eksami kordamisküsimused ja vastused ERIVAJADUSTEG A LASTE PSÜHHOLOOGIA ALUSED 1. ERIVAJADUSTE PSÜHHOLOOGIA AINES, ÜLESANDED JA UURIMISMEETODID. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima – kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. Erivajaduste psühholoogia ülesanded:  Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha)  Õppida jälgima erivajadustega laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub  Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (peda

Eripedagoogika
Kõnetegevuse psühholoogia konspekt
35
docx

Kõnetegevuse psühholoogia konspekt

Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerulise vaimse tegevu

Eripedagoogika
Matemaatika õpe erivajadustega lastele
69
doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

kindlalt ja täielikult. Kõik oskused, mida õpetad, nendega peab põhikooli lõpuks jõudma sellisele tasemele, et lastel tekiks teatud automatiseeritus. Et need nõuded täidetud saaks, siis kasutatakse tervet meetodite kompleksi. Seal on need meetodid eraldi klassifitseeritud: f. õpetaja ja õpilase vahelise koostöö organiseerimise vormide alusel- materjali esitamine ehk selgitamine, vestlus, iseseisev töö. Ehk uued teadmised saadakse läbi selgituste. Selgitus peab põimuma vestlusega, mille käigus õpetaja aktiviseerib laste endi kogemusi. Uut tegevust kinnistatakse praktilise tegevusega ja lõpetatakse iseseisva tööga. Et lapsed suudaks neid teadmisi mujal olukorras rakendada, siis seda tuleb neile eraldi selgitada ja õpetada. Tuleb välja mõelda analoogsed situatsioonid. g

Eripedagoogika
Kõnetegevuse psühholoogia
68
doc

Kõnetegevuse psühholoogia

Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng ­ SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" ­ võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma

Pedagoogika
Erivajadustega laste Identifitseerimine
31
doc

Erivajadustega laste Identifitseerimine

Pedagoogilist peakisd kõik saama. Õpsid vaatamata diagnoosita/ga lastega , peavad ikkagi oma õpet kohandama, et ka neile see kohale jõuaks. EDASPIDI TEGELEME ja VAATAME just HINDAMIST. Räägime, mida pedagoog saab teha, (kas eri või tavapedad). Hindamine puuudutab kõiki lapsi. Suunitlus on erivajadustega laste hindamine põhiliselt. Hindamine (assessment) on: protsess, mille käigus kogutakse infot lapse ja tema arengukeskkonna kohta langetamaks otsuseid lapse edasise arendamise, sh õppetegevuste kohta (Sattler, 2001). Tegemist on PROTSESSIGA. Hindamine ei tähenda ühe testi läbiviimist. Tehakse mitu asja selleks, et lapse arengutaset või erivajadust täpsustada. Erinevate juhtude, erivajaduste puhul võib see protsess olla erineva pikkusega (vahel ka aastaid). Muidugi siis lükkub ka spetsiifiline abi kaugemale, millest on kahju. Kogutaksegi infot lapse erinevate arenguvaldkondade kohta ja ka võimete taseme ja iseärasuste kohta

Erivajadustega laste pedagoogika
Pedagoogiline psühholoogia
50
pdf

Pedagoogiline psühholoogia

1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas

Alternatiivpedagoogika




Kommentaarid (3)

blithe profiilipilt
blithe: Suured tänud!
19:08 26-11-2013
DianaKuulma profiilipilt
DianaKuulma: Aitäh!
10:32 10-01-2014
Katy16 profiilipilt
Katrin Kõre: Aitäh!
12:19 30-11-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun