luuletused. Luuletused selles luulekogus on kõik nii keerulise sisuga, et on raske mõista mida nendega täpselt püütakse edasi anda. Peamiselt on kõik luuletused seotud puudega, nii ütleb ka autor ise alguses. Vabavärsiline luuletus Läheneb läheneb, kasvab kasvu kohale, kummardub kuulatab, käed kui käärid, suu suitsemas tule sees, suured silmamunad, ümmargused ühtlased ühised. (pealkiri puudub) Epiteedid luuletused : suured silmamunad. Metafoore luuletuses : käed kui käärid. Võrdlusi luuletuses : käed kui käärid Isikustamine : suu suitsemas. Hakkasin peale luulekogu lugemist autorit paremini mõistma kuid mitte tänu luuletustele, vaid tänu sellele, et luuletuste alla oli autor kirjutanud mida ta tunneb ja mida tahab edasi anda. Tänu sellele mõistsin
1) Silma läätse läbimõõdu muutmise teel 2) Pupilli läbimõõdu muutmise teel 3) Silma munade konvergentsi(silmamunade pöördumine sissepoole, ninasuunas) ja divergentsi(silmamunade pöördumine väljapoole) teel. Lähedal olevate esemete vaatlemiseks lääts kumerdub. See toimub tänu ripslihaste kontraktsioonile, kusjuures Zinni ligamendid otstes/külgedel lõõgastuvad. Lähedal olevate esemete vaatlemisel pupill mõnevõrra aheneb ja silmamunad konvergeeruvad. Kaugemal olevate esemete vaatlemisel on vajalik, et lääts lameneks, selleks ripslihas lõõgastub, mille tagajärjel Zinni ligamendid pingulduvad ja venitavad läätse lamedamaks. Silmaava ehk pupill laieneb mõnevõrra ja silmamunad divergeeruvad. Akommodatsiooni häireteks on lühi ja kaugnägevus. Mõlemal juhul on läätse läbimõõdu muutmine häiritud. 1
kahejõemaad. Skulptuur Mesopotaamlased tegelesid skulptuuriga. Loodi skulptuure valitsejatest, mille tarvis kivi toodi kohale välismaalt. Nende kehad on jäigas poosis, isikupärased jooned ei olnud olulised. Juuksed ja habe nendel kujudel on hoolikalt välja voolitud, need koosnevad ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti suured ja sageli asetati nende süvenditesse teisest värvilisest materjalist silmamunad. Arhitektuur Mesopotaamlased olid imetlusväärsed ehitajad. Linnades olid korralikud tänavad, ehitati templeid ja valitsejate losse. Osati laduda võlve ja kaari. Mesopotaamia suurim linn Babülon oli ümbritsetud paksu müüriga, mis oli nii lai, et sellel võis vabalt kaks hobukaarikut teineteiset mööduda. Iga viiekümne meetri järel asus vahitorn ja mitu väravat, millede juurest algasid sirged avarad tänavad.
Kokku 5 astet. · 1. aste Kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Kaovad ärkveloleku ajal kogetud alfalained. · 2. aste - Uinumine, kestusega umbes 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. · 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. · 4. aste - Sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja rääkimine. · 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). Tavaliseimad une korratused on unetus või raskused magama jäämisega. Umbes 20 % inimestest kannatavad elu jooksul mõnda aega unetuse all
Kameeleonid Tarvi Langus Mõniste kool 7.kass Sisukord Sissejuhatus Välimus Kameeleoni keel Tunde väljendamine naha värvusega Värvi muutus on hea kaitse Kameeleo surm Muna on sünnipaik Sissejuhatus Kameeleonid on Vana Maailma sisalikud. Oletatakse, et sisalike ühine eellane ilmus juba karboni ajastul enne Gondvana mandri lagunemist. Välimus Ähvardav ja sõjakas Peas kasvavad iseäralikud harjad Silmamunad on pungis mõlemale poole Jäsemed on pikad ja peenikesed Chamaeleon-perekonna liikidel tugev haardsaba. Kameeleoni keel Kameeleonile on loodus andnud loidude jalgade kompensatsiooniks hiigelpika keele. Keelt kasutab ta saagi püüdmisel, selle liikumatuks muutmisel ja toidu suhu transportimisel. Tunde väljendamine naha värvusega Kameeleon suudab oma värvi muuta märgatavalt kiiresti. Igal liigil on teatud liigiomane värvigamma,
Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid. 2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast (1). 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM- uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). Tavaliselt nähakse unenägusid just selle seisundi ajal.
Mesopotaamia kunst Vanimad kõrgkultuurid. Mesopotaamia (4000-539 e.Kr.) Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. ( Tigris ja Eufrat) Nendel aladel elasid juba üle 5000 aasta tagasi sumerid. Nad rajasid linnriike, ehitasid templeid ja leiutasid kiilkirja. (Sumerid olid vanaaja rahvas. Sumerid on pärandanud maailmale rea leiutisi, millest kuulsaimad on ratas ja vanker.) Sumerite kiilkiri Kirjamärgid vajutati märja savi sisse rootükiga. Savitahvlite suurus sõltus selle kasutamise eesmärgist. Igapäevaseks kasutamiseks olevad tahvlid olid väikesed kuni 10 cm pikkused ja väga väikeste märkidega. Suuremetele kaunistatud savitahvlitele kirjutati seadusi ja pandi kirja tähtsamaid sündmusi. Väiksemaid ja lihtsamaid tahvleid hoiti koos lihtsas savist anumas. Kaunistatud tahvlite anumad suleti pitseritega. Nõu peale tehti märge selle sisu kohta. III aastatuhandel e.m.a. vallutasi...
1. aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. 2. aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45–55% kogu uneajast. 3. aste – Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3–8% kogu uneajast. 4. aste – sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10–15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. aste – Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM – Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). 4 REM uni tekib tavaliselt 70–90 minutit pärast uinumist esimese unetsükli lõpus
vaadeldavast objektist. Kolvikesed-nad ei ole nii tundlikud, ja annavad värvilise pildi vaadeldud objektist. 4.Nägemise tervishoid: 1.Silma tuleb kaitsta vigastuste eest(kaitseprillid) 2.Silma tuleb kaitsta ereda valguse eest(päikeseprillid, keevitusmask) 3.Toit peab sisaldama A-vitamiini, mudiu tekib kanapimedus 4.Lugemisel ja kirjutamisel tuleb kasutada valgust ja vaadata teksti 25-30 cm kauguselt. Lisaks tee iga 45 min järel paus 5-10 minutit. 5.Arvutiga töötades pilguta silmi, et silmamunad ei kuivaks või kasuta"kunstpisaraid" 6.Kui märkad nägemise halvenemist pöördu arsti poole. 5.Väliskõrv-koosneb kõrvalestast, välimisest kuulmekäigust, mis lõppeb trummikilega.Kõrvalest on vajalik halilainete püüdmiseks.Kõrvalesta kurrud võimaldavad ilma moonutusteta helisid tajuda. Välimise kuulmekäigu alguses asuvad karvad-takistavad tolmu minekut sügavamale. Välimises kuulmekäigus asuvad ka vaigu näärmed,mis toodavad kõrva vaiku mikroobide surmamiseks
rütmilised elektrilise aktiivsuse puhangud) ja K-kompleksid (hetkeline aktiivuse vähenemine). Lihastoonus väga madal. Võimalik unesrääkimine. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. 45-55%. Kestab ~20 min. 3. Staadium üleminek deltaune staadiumisse. Inimene vajub veelgi sügavamale unne, ilmuvad kõrge amplituudiga ja madala sagedusega delta lained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. Staadium - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. On sügavaim uni ja sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. Staadium - REM uni "aktiivne uni". Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (Tln õppematerjalid). Unevajadus Une vajadus on väga individuaalne
mis enamasti olid seotud ehitistega, kuid loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid ja vabafiguure. Traditsioonipäraselt kujutati kuningad ja teisi tähtsad isikud lihtinimestest palju suurematena. Nende kehad on jäigas poosis, isikupärased jooned ei olnud olulised. Juuksed ja habe nendel kujudel on hoolikalt välja voolitud, need koosnevad ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti suured ja sageli asetati nende süvenditesse teisest värvilisest materjalist silmamunad. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgameši eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest. Figuuridele on tihti lisatud ornament ja kiri. Nagu ka Mesopataamias domineeris Egiptuses skulptuur. Kindlasti oli selle põhjuseks usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda. Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse
13. a. Patsient ei suuda liigutada oma paremat kehapoolt – vasak ajupoolkera b. Patsient ei tunne oma vasakut kehapoolt – parem ajupoolkera c. Inimene on kaotanud võime iseseisvalt hingata – piklikaju 14. Teadvuse väljendusvormid: uni ja unenäod, unistamine, hüpnoos, meditatsioon, ainete tarbimisest esile kutsutud seisundid. 15. Unefaasid: *Kiire uni – *Aeglane uni – 75–80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. *REM uni - silmamunad liiguvad kiiresti, südame löögisagedus ja hingamisrütm korratud, unenägude nägemine
UINUMINE STAADIUM KESTAB U. 20 MINUTIT; AEGLUSTUVAD SÜDAME TÖÖ JA HINGAMINE; SILMAD VÕIVAD SULETUD LAUGUDE TAGA LIIKUDA; 3) DELTAUNI E. SÜGAV UNI STAADIUM KESTAB U. 30 MINUTIT; AJU ON AKTIIVNE NING LIHASTE TOONUS POLE OLULISELT MUUTUNUD; ON VÕIMALIK UNES KÄIMINE JA RÄÄKIMINE. PÄRAST DELTAUND TULEB NN. ÜLEMINEKUSEISUND (SARNANEB TEISE ASTMEGA); KIIRE E. PARADOKSAALNE UNI: LAINESAGEDUSTE POOLEST VÕRRELDAV ÄRKVELOLEKUGA; SILMAMUNAD LIIGUVAD KIIRESTI (REM-UNI); SÜDAME LÖÖGISAGEDUS JA HINGAMISRÜTM ON KORRAPÄRATUD; VÕIB MÄRGATA NÄOLIHASTE, KÄTE JA JALGADE TÕMBLEMIST; SELLES FAASIS NÄHAKSE UNENÄGUSID. AEGLANE JA KIIRE UNI MOODUSTAVAD INIMESTEL 90-100 MINUTILISE TSÜKLI, ÖÖ JOOKSUL JÄRGNEB ÜKSTEISELE 4-5 TSÜKLIT. KÕIGE OLULISEMAD ON DELTA- JA KIIRE UNI (DELTAUNI: AITAB VÄSIMUSEST
1.angulus oculi – Silmanurk angulus - II kääne, m – nurk – sg nom, oculus – II kääne, m - silm – sg gen, pl nom 2. incisura scapulae – abaluu sälk, abaluu sälgule incisura, I kääne f –sälk- sg nom, sg abl, scapula, I kääne f – abaluu – sg gen, sg dat 3. morbi oculorum – silmade haigus, silmade haigused morbus, II kääne, m – haigus – sg gen, pl nom, oculus, II kääne m – silm - pl gen 4. bulbi oculi – silmamuna-, silmamunad bulbus, II kääne, m – sibul/muna – sg gen, pl nom oculus, II kääne, m – silm – sg gen 5. valva aortae – aordiklapp, aordiklapiga valva, I kääne, f – klapp – sg nom, sg abl, aorta, I kääne, f – aort – sg gen, sg dat, pl nom, 6. inflammatio orbitae – silmakoopapõletik inflammatio, ionis, III kääne, f – põletik – sg nom orbita, I kääne, f – silmakoobas – sg gen, sg dat, pl nom, 7. circulationem sanguinis - vereringlust
Kahes esimeses astmes hakkavad südamelöökide arv langema ja hingamine aeglustub. See järel liigutakse kiiresti kolmandast neljandasse astmesse. Deltauni ehk sügav uni kestab umbes 30 minutit. Selles unes ongi võimalik unes käimine ja unes rääkimine. Pärast deltaund tuleb nn üleminekuseisund, sarnaneb aeglase une teise staadiumiga. Edasi tuleb kiire ehk paradoksaalne uni. See on lainesageduselt sarnane ärkvelolekuga, tegelikult oled sügavas unes. Silmamunad liiguvad kiiresti. Sellest tuleb ka teine nimetus REM-uni (ingl rapid eye movement kiire silmaliikumine). Südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud, võib täheldada näolihaste, käte ja jalgade tõmblemist. Selles faasis nähtakse 80% ajast unenägusid. Ka pimedatel on samad unestaadiumid. Nende unenäod on seotud kuulmisega. Aeglane uni ja kiire uni vahelduvad. Koos moodustavad nad 90-100 minutilise tsükli, öö jooksul on umbes 4-5 tsüklit
6. Närviraku ehitus Dendriidide kaudu saabub impulss närvirakku ja aksoni kaudu antakse see edasi teisele närvirakule. 7. Unefaasid ja seisundid; jaguneb: AEGLANE uni 4 faasi: 1. Kerge uni ~2min, kaovad alfalained, lõdvestumine 2. Uinumine ~20 min, aeglustub südametöö, hingamine 3.-4- Deltauni ~30 min, aju on aktiivne, lihaste toonus pole oluliselt muutunud, võimalik unes rääkimine, käimine KIIRE ehk REM-uni Silmamunad liiguvad kiiresti, südame löögisagedus ja hingamisrütm korratud, unenägude nägemine. Aeglane ja kiire uni vahelduvad 90-100 min tsükkel, 4-5 tsüklit öö jooksul. 8. Unehäired (4tk) Insomia, uneapnoe, narkolepsia, unes kõndimine. 9. Uimastid: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid toime ja mõju Stimulandid: Ergutavad KNS-i, tõstavad südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust, tõuseb ka tähelepanu ja reaktsiooniaeg pikeneb
otstesse jääv Zinni ligament lõtvub. Lääts omandab elastsuse tõttu ümarama kuju. Kaugemal olevate esemete vaatlemisel ripslihas lõõgastub, Zinni ligament tõmbub pingule, lääts venitatakse välja. 2) Pupilli ahenemine või laienemine lähedalolevate esemete vaatlemisel pupill aheneb, kaugelevaatamiseks laieneb 3) Silmamunade konvergents (koondumine) ja divergents (hargnemine) - silmamunad konvergeeruvad lähedale vaatamiseks; kaugele vaatamiseks divergeeruvad. Kui akommodatsioon in häiritud, siis ei lange see võrkkestale; juhul, kui kujutis langeb võrkkestast ettepoole lühinägevus (MÜOOPIA) (kasutatakse nõgusaid prille, viib kujutise tahapoole, et langeks täpselt võrkkestale) Lühinägevus noores eas Zinni ligament lõdvem Kaugnägevus kujutis tekib võrkkesta taha, (kasutatakse kumeraid prille kujutis tuuakse ettepoole)
1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained (1). 2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast (1). 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast (1). 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine (1). 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine) (1). Tavaliselt nähakse unenägusid just selle seisundi ajal. Aeglane ja kiire uni vahelduvad,
Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. · 2. aste - uinumine, kestusega ca 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. · 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. · 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. Kiire ehk paradoksaalne uni: unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM- uneks (REM Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). Sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti. REM-uni esineb kõigil imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel
Raskekujuline hüpoglükeenia viib hüpoglükeemilise koomani; teadvuse hägusus juba 1,5 mmol/l juures, päris kooma veidi vähemaga. Hüpoglükeemia vältimiseks tuleb õigel ajal kasutada (süüa) süsivesikuid või kasutada süsivesikuid sisaldavaid lahuseid. Koomast väljatoomiseks on kiireim viis glükoosi süstimine veeni. Ka hüperglükeemiline kooma on võimalik – vereglükoosi sisaldus on väga kõrge Hüperglükeemilise kooma korral lihased pehmed, nahk kuiv, silmamunad märjad (pehmed) ? Hüpoglükeemilise kooma korral lihased jäigad (esinevad krambid), silmamunad kõvad, nahk on niiske – roosa ja higistav 3. Valkude lõhustamine ja ainevahetus. Lämmastikubilanss ja selle võimalikud nihked. Valkude lõhustamine algab maos. Mao pepsiinide ja HCl-i mõjul. Valkude lõhustamine jätkub peensooles, pankrease ensüümide ja lõplik lõhustamine peensoole enda ensüümide mõjul. Lõplik lõhustamine tähendab valgu
jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse: 1. aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. 2. aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45–55% kogu uneajast. 3. aste – Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3–8% kogu uneajast. 4. aste – sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10–15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. Aste- Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM – Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). Miks me näeme unenägusid? Tüüpilise 8-
Kokku kestavad nad ligemale 30 minutit. Aju on aktiivne ning ka lihaste toonus pole oluliselt muutunud, seetõttu on just sel ajal võimalik unes käimine ja unes rääkimine. Pärast deltaund tuleb nn üleminekuseisund, mis sarnaneb aeglase une astmega. Järgneb kiire uni ehk paradoksaalne une seisund, mis oma suurema lainesageduse poolest on võrreldav ärkvelolekuga, tegelikult, aga tähendab sügava une järku. Kui aeglase une viimastes staadiumides püsisid silmamunad paigal, siis nüüd liiguvad nad kiiresti. Aeglane ja kiire uni vahelduvad ja koos moodustuvad nad täiskasvanud inimesel 90100 minutilise tsükli, öö jooksul järgneb üksteisele 45 tsüklit. Kõige olulisemad on delta ja kiire uni. Kiire une puudujääk võib põhjustada psüühikahäireid, hallutsinatsioone, muutusi käitumises, võib ilmneda agressiivsust või suurenenud seksuaalsust. Vaimne aktiivsus ja emotsionaalne stress suurendavad tavaliselt vajadust kiire une järele
Uni Mis on uni? On ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus Funktsioon on töövõime taastamine Kasvuhormoonide eritamine Vajalik puhkuseks Kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ja REM (rapid eye movement) Rahulik ja kiire uni Eristatakse viit astet 1. aste kerge uni (2 min) 2. aste uinumine (20 min) 3. aste üleminek deltaune staadiumisse (3-8 % uneajast) 4. aste sügav uni ehk deltauni (10-15 % uneajast) 5. Aste ehk REM uni REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine Unenägude nägemine 70-90 min pärast uinumist esimese unetsükli lõpus Magava inimese aju ei lülita ennast välja Iseloomustus Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused Esineb imetajatel ja lindudel Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis seonduvad õppimisega Öö jooksul 4-4 REM - une faasi Unenäod Tänan kuulamast!
Une teine staadium - uinumine, kestusega umbes 20 minutit. Aeglased kõrgevoltaazilised negatiivse järelsakiga lained (K-kompleksid). Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. Une kolmas staadium - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. Une neljas staadium - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. Une viies saadium, REM uni normaalselt tekib esmakordselt kesmiselt 70 kuni 90 minutit peale uinumist, esimese une tsükli lõpus (unetsükli keskmine kestus 90- 110minutit). Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid
Teadvus kõigub ärkvel oleku ja une vahel 2.aste uinumine,kestusega umbes 20 minutit,hingamine ühtlane 3.aste üleminek sügava une staadiumisse(paar sekundit) 4.aste sügav ehk deltauni. See aste hõlmab 10-15 % kogu uneajast 5.aste - kiire ehk paradoksaalne uni. Tuntud unenägude nägemise staadiumina. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad suletud laugude taga kiiresti. · Rahulik ehk aeglane uni kestab esimesed 4 staadiumi ja hõlmab 75-80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. · Kiire ja rahulik uni vahelduvad inimestel umbes pooleteise tunniste vahedega ja see vaheldumine toimub viis-kuus korda öö jooksul sõltuvalt uneaja pikkusest. · Une uurimiseks kasutatakse elektroensefalograafi EEG. Jäädvustab aju toodetud
on see seotud poolringkanalis. Gravitatsioon muudab nägemisega? vedeliku asendit, karvarakud võtavad informatsiooni vastu ja saadab selle edasi ajju. Nägemine on seotud tasakaalumeelega, näiteks toodi, kus poksijad näevad tähti. Spetsiifilususteooria näide – koljus toim vibratsioon, silmamunad vibreerivad ja käivad silmapõhja, kus paiknevad retseptorid, kus seal on ka nägemisnärv, mis võtab informatsiooni vastu ja edastab ajju. 16. Nimetage valguse Valguse omadused on neeldumine, peegeldumien ja omadused. Millist nähtava murdumine. Inimene suudab eristada vahemikku valguse lainepikkuste 400 – 700 nm. vahemikku suudab inimene eristada? (nm) 17
43. Unefaasid. 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. 2. aste - uinumine, kestusega ca 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. 45-55% 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks (rapid eye movements) kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti. Kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20-minutiliste perioodidena. 44. Tunnetus kui kategoriseerimine.
· Tugev füüsiline pingutus või emotsionaalne pinge · Patoloogiline: insuliini liigne annus. Hüpoglükeemia iseloomulikeks tunnusteks on : · Tugev nõrkus- ja näljatunne. · Kui vere glükoosi sisaldus langeb väga madalale, alla 2, võib tekkida hüpoglükeemiline kooma. See võib tekkida ka liigse insuliini süstimise juures, kui enne pole söönud. · Esineb teadvusestus, nahk on niiske, higistab, roosa, lihased on jäigad, krambid, silmamunad on kõvad. · Hüperglükeemiline kooma- vere glükoositse on kõrge, üle 25-30: naha kuivus, silmamunad on pehmes, lihased on pehmed, suust tuleb atsetooni lõhna. Lastel on süsivesikute varu väike, peab pikematel matkadel puhkama ja sööma. Valkude lõhustamine ja ainevahetus · Valkude lõhustamine algab maos- mao happe mõjul valgud punduvad, muutuvad ensmüümidele paremini kättesaadavaks · Happeline keskkond aktiveerib pepsinogeenid aktiivseks pepsiinideks.
Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Une faasid Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und. Kiire e paradoksaalse une ajal on organismi toonus eriti kõrge. Jääb mulje, nagu teeks inimene sel ajal mingit ränka tööd. Tema silmamunad liiguvad nagu midagi jälgides. Sel ajal me näemegi und, lahendame päeva jooksul kogunenud emotsionaalseid probleeme. Une staadiumid on järgmised: 1) Tukastus Silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud 2) Kerge uni Silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud 3) Keskmise sügavusega uni Silmad ei liigu lihastoonus madal 4) Sügav uni Silmad ei liigu lihastoonus madal
Vastsündinul moodustab silm umbes 1/400 keha massist, täiskasvanul aga 1/4000. Lõunapoolsetes maades elavad inimesed on tavaliselt tumedasilmsed. Neil moodustub organismis pigmenti rohkem ja see kaitseb silmi ereda päikesevalguse eest. Põhjamaade elanike silmad on päikesekiirguse suhtes tundlikumad, sest nende vikerkestades on pigmenti vähem". (Brian J. Ford, ,,Inimene",lk.20-21. ). ,,Peaaegu kõik lapsed sünnivad kaugelenägevatena, sest nende silmamunad on normaalsest lühemad. Koos lapse kasvamisega pikened ka silmamuna ja kaugelenägevus läheb üle normaalseks nägemiseks".(Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV.Lk.72.) 5 Meeleelundid annavad närvide kaudu peaajusse teateid kõige kohta, mis toimub meiega ja meie ümbrüses. Meeleelundite abil võime näha, kuulda hoida end tasakaalus, tunda sooja,
Võta randa kaasa vasikasuurune koer ja puuroigas. Sülita roikale, ütle koerale: "Võts, võts, Muki!", ja viska roigas kaugele üle päevitunud kõhtude. Algul võid võtta aega, pärast aga võid päevitajatelt selle eest raha võtta, et sa oma koera ära viiksid. 4. Asenda vetelpäästetornis lehviv roheline, kollane või punane lipp sinimustvalgega. Selgituseks ütle niipalju, et nüüd võivad sinavatesse vetevoogudesse minna mustad mehed, kelle süsimustas näos säravad suured valged silmamunad. 5. Nõiu vihma, joigu ja proovi ohverdada mõni põder. 6. Kaevu liiva alla ja röögata koleda häälega, kui keegi sinust mööda läheb. 7. Palu mõnda head inimest, et ta su seljale päikesekreemi määriks. Ajal, mil ta seda teeb, kihista, vingerda, ja jaga talle vopse, vabandades end pärast iga obadust kõdiga välja. 8. Tõmba torni lilla lipp ja peleta kõik kõrvarõngast kandvad noormehed vette. 9. Puista rannalähedasse vette kotitäis kondoome ja karju siis kaldal, et
Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Une faasid Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und. Kiire e paradoksaalse une ajal on organismi toonus eriti kõrge. Jääb mulje, nagu teeks inimene sel ajal mingit ränka tööd. Tema silmamunad liiguvad nagu midagi jälgides. Sel ajal me näemegi und, lahendame päeva jooksul kogunenud emotsionaalseid probleeme. Une staadiumid on järgmised: 1) Tukastus Silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud 2) Kerge uni Silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud 3) Keskmise sügavusega uni Silmad ei liigu lihastoonus madal 4) Sügav uni Silmad ei liigu lihastoonus madal
Jäsemed moodustavad paljudest luudest Konna kolju on lai ja lame Selgroogu liigendub kolju ühe kaelalüli abil, mis võimaldab konnal pead tõsta ja langetada, mitte aga kere suhtes pöörata Selgroog on kalade omaga võrreldes üsna lühike, roided puuduvad Roideid asendab siseelundeid altpoolt kaitsev rinnaluu 12. Kuidas kasutavad kahepaiksed neelamisel silmade abi? Toidu allaneelamisel tõmmatakse silmamunad silmakoobastesse ja need aitavad toidupalasid neelu poole suruda - selline nähtus on iseloomulik ainult amfiibidele. 13. Kirjeldage kahepaikse meeli: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine Keskkonnast info vastuvõtmiseks on tähtsaim osa nägemisel, mis konnadel on hea Suurte silmadega näevad nad hästi oma lähimat ümbrust, aga märkavad ainult liikuvat saake Silma kaitseb kuivamise ja vigastuste eest liikuv silmalaug-kohastumus eluks maismaal
Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. · 2. aste uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 4555% kogu uneajast. · 3. aste Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 38% kogu uneajast. · 4. aste sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 1015% kogu uneajast. 5. aste- REM uni. Ajuvoolud kiirenevad ja hakkavad ilmnema unenäod. Lihased lõdvestuvad ja südame töö suureneb. Hingamine on kiire ja madal. Unenäod: Evolutsiooniline hüpotees- Unenäol on hirmu stimuleerimise funktsioon, et inimene õpiks hirmutavates olukordades reageerima. Revonsuo 2000. Õppimise hüpotees- Unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud
Une ajal on kontakt ümbrusega suurel määral katkenud. 48. Organismi funktsionaalsed muutused une ajal. Hingamine aeglustub, kehatemperatuur langeb, lihased lõdvestuvad, südametöö aeglustub, seedimine aeglustub. 49. Paradoksaalne e kiire uni, selle neurofüsioloogiline olemus. Unenägude nägemise staadium. Nimetatakse ka REM-uneks (Rapid Eye Movement). Iseloomulikud kiired bioelektrilised lained. 50. Sügava une neurofüsioloogiline olemus. Sügav uni e deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem äratada. See hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja rääkimine. 51. Paradoksaalse ja sügava une faaside pikkuse muutused une perioodi jooksul. 52. Selgitada seos: une faasid ja inimese vanus. Mida vanemaks saab inimene, seda väiksemaks jääb unenägude une e kiire une faas. Vanematel inimestel une võime väheneb. 53. Imikul domineerib paradoksaalse une faas, sest 54
42. Une rütmid. I aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. II aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. III aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. IV aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. V aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid EyeMovement ehk kiire silmaliikumine) 43. Unefaasid. a) Vaikne rahulik uni; 80-85% uneajast. b) Akiivne REM-uni
olnud alfalained (vaba mõttevoo lained, mis tekivad kui ollakse piisavalt lõõgastunud). 2. aste - uinumine, kestusega umbes 20 minutit, südametöö ja hingamine aeglustuvad, silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda, see aste hõlmab 45% - 55% uneajast. 3. aste - üleminek deltaune staadiumisse, tekivad suure amplituudiga deltalained (tekivad sügava unenägudeta une ajal), hõlmab 3% - 8% uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni, silmamunad püsivad paigal, sel ajal on magajat kõige raskem üles äratada, hõlmab 10% - 15% uneajast. Selles staadiumis on võimalik unes rääkimine ja kõndimine. 5. aste - kiire ehk paradoksaalne uni, mida nimetatakse REM-uneks, sel ajal liiguvad silmad väga kiiresti ja nähakse unenägusid. REM-unne jõuab inimene tavaliselt 70-90 minutit pärast uinumist. 1.3 Millal magada? Inimene reageerib päikesevalgusele, mis tähendab, et magama peab öösel, sest siis toodab
51. Une tüübid 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. 2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire sil silmaliikumine). 52. Tähtsamad mediaatorained Atsetüülkoliin- vahendab ajust lihastesse minevaid signaalide läbipääsu lihastele
Põhjusteks võib olla söömata olek, tavalisest suurem füüsiline aktiivsus (eriti lastel nt. matkadel, suusatamisel, sportlastel võistlustel või pikamaa treeningute ajal). Avaldub hüpoglükeemia tugeva väsimuse tekkes, näljatunne on iseloomulik, nõrkus ning osadel inimestel peavalu. Kui vere glükoosi sisaldus langeb juba alla 2,3-2,2 mmol/l võib tekkida hüpoglükeemiline kooma (teadvusetus), siis on lihased pinges (krambid võivad esineda), silmamunad on vajutamisel kõvad ja võib olla tugev higistamine. Võib tekkida ka hüperglükeemiline kooma, ainult et vastupidise mehhanismina, siis on iseloomulik naha kuivus, lihaste lõtvus ja pehmed silmamunad. Sellisel koomal on vaja insuliini süstida, aga hüpoglükeemia korral just ei tohi insuliini süstida, oleks vaja siis manustada kiirelt toimivaid süsivesikuid, kõige efektiivsem oleks glükoosi süstimine, glükoosi manustamine makku sondiga ja kui
Une staadiumid 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit 2. aste - uinumine, kestusega umbes 20 minutit 3. aste üleminek sügava une staadiumisse 4. aste - sügav uni ehk deltauni. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. 5. aste - kiire ehk paradoksaalne uni. Tuntud unenägude nägemise staadiumina (viimase aja uurimused on näidanud, et unenägusid võib näha ka muude unestaadiumite ajal). Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad suletud laugude taga kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ) - Rahulik ehk aeglane uni kestab esimesed 4 staadiumi ja hõlmab 75-80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. - Kiire ja rahulik uni vahelduvad inimestel umbes pooleteise tunniste vahedega ja see vaheldumine toimub viis-kuus korda öö jooksul sõltuvalt uneaja pikkusest. - Une uurimiseks kasutatakse elektroensefalograafi (EEG). EEG jäädvustab aju toodetud
2.Uni Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid, ta on oluline osa inimese füsioloogilisest ööpäevasest rütmikast. Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und. Kiire e paradoksaalse une ajal on organismi toonus eriti kõrge. Jääb mulje, nagu teeks inimene sel ajal mingit ränka tööd. Tema silmamunad liiguvad nagu midagi jälgides. Sel ajal me näemegi und, lahendame päeva jooksul kogunenud emotsionaalseid probleeme. 3.Unenäod Aju töötab edasi ka peale magamajäämist. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetatakse unenägemiseks. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal kombineeruda kõige
hakkavad stimuleerima nende talitust, nii nagu teeb seda türeotroopne hormoon. Selle haiguse nimetus on Graves haigus. Ületalitusele iseloomulikud tunnused: 1) põhiainevahetus on kiirenenud, sellest tulenevalt tekib organismis rohkem soojust, keha temperatuur on pisut kõrgem, soojuse äraandmine on suurenenud, nahk on pidevalt niiske ja roosakas. Kuna ainevahetus on kiirem, siis võib inimene ka kõhnuda. 2) esineb eksoftalmia ehk punnsilmsus. Silmamunad on esile tunginud ja neil inimestel on hirmunud ilme. Silmavalged võivad ka paista. 3) kilpnääre kaelal võib olla suurenenud ja seda kutsutakse struuma e hõõtsik 4) südametegevus on kiirenenud ehk esineb tahhükardia ja võib esineda ka arütmia. 5) esineb käte värisemine ehk tremor, kuid käte värisemine tekib ka vananedes ja kroonilise alkoholismi korral. 6) emotsionaalne labiilsus. Inimesed erutuvad kergesti, hakkavad nutma kergesti
Graves Basedowi tõbi. Millised on ületalitlusele iseloomulikud tunnused: 1) Põhiainevahetus on kiirenenud, sellest tulenevalt tekib organismis rohkem soojust, keha temperatuur on pisut kõrgem, soojuse äraandmine on suurenenud, nahk on pidevalt niiske ja roosakas. Kuna ainevahetus on kiirenenud, siis võib inimene ka kõhnuda (just täiskasvanu eas). Lapseeas stimuleerib valgusünteesi. 2) Esineb eksoftalmia e punnsilmsus. Silmamunad on esile tunginud. Neil inimestel on selline hirmunud ilme silmavalged võivad ka paista. 3) Kilpnääre kaelal võib olla suurenenud, seda suurenenud kilpnääret kutsutakse struuma e hõõtsik. Aga kilpnääre ei pea olema suurenenud ületalitluse korral, samas võib ta olla suurenenud ka alatalitluse korral. 4) Südame tegevus on kiirenenud e esineb tahhükardia. Võib esineda ka südame arütmia.
4.4 Tutanhamoni nägu Lahkamise käigus jõudis dr. Derry vaarao pead katnud järjekordse tekstiilkihi eemaldamisel kulla ja pärlitega tikitud õhukese linase mütsikeseni, mis kattis Tutanhamoni paljakspöetud pead. Enne sängitamist muumiale kallatud linaseemneõli oli vallandanud keemilise reaktsiooni, mis tekitas kuumust. Seetõttu oli surnud vaarao nägu korralikult põlenud. Kohati oli see must. Silmalaugude küljes olid ülipikad ripsmed, silmad olid poolavatud, silmamunad kuivanud. Mähkimisel oli nina laiaks litsutud, ehkki vaiguga immutatud tropid sulgesid ava, mille kaudu surnu aju oli konksu abil välja võetud. Tutanhamonil olid nn. hobusehambad tema pikad lõikehambad tungisid huulte vahelt välja. Kõrvad olid suhteliselt väikesed, kõrvalestades oli seitsme millimeetri suurune auk, näonahk oli rabe ja lahti tulnud. Küllap on see seletatav üldise erutusega sel 1925. aasta 11. novembril, et teadlased ei pööranud mingit tähelepanu vaarao
subjektil laskuda REM unne, vaid äratatakse iga kord, kui tekivad REM une ilmingud ja jälgitakse, mida REM une puudus subjektiga teeb. Uuritakse ka aju ja lihaste aktiivsust une ajal. Samuti uuritakse katseisikute abil unehäireid (unetus, narkolepsia, uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod) ja hüpnoosi mõju. 11. Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? REM uni, kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Nimetatakse REM-uneks sest silmamunad liiguvad kiiresti (REM Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine) Iseloomulikud tunnused: Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused (silmad hakkavad tõmblema) Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus Inimene läbib öö jooksul kokku 45 REM-une faasi Selles uneperioodis esinevad unenäod 12. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte?
kukkumistunnet, võpatatkse, tunnetatakse hõljumist, keha lõdvestub üha enam uinumine, kestab 20 minutit. Mõlemas aeglustuvad südametöö ja hingamine, silmad liiguvad suletud laugude taga pikkamööda. 3-4 staadium ehk sügav uni. Kestab 30 minutit, sellel ajal võimalik unes käimine ja rääkimine, sest aju alles aktiivne. Üleminekuseisund, sarnaneb uinumisega. Kiire ehk paradoksaalne une seisund ehk REM-i uni (silmamunad liiguvad kiiresti). Südame löögisagedus on korrapäratud, võib ette tulla näolihaste, käte ja jalgade tõmblemist. 80% sellest ajast nähtakse unenägusid. [Aeglane ja kiire uni vahelduvad, 90-100minutilised tsüklid, 4-5 tsüklit). 11. Unehäired Unetus ehk insomina. Raskusi magamajäämisel, ärgatakse keset ööd ega suudeta magama jääda, ärgatakse hommikuti liialt vara. Magatakse mõni tund, kuid inimene ise ei tunne. See esineb naistel ja vanematel inimestel
Kehra lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfaained. 2. Aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. 3. Aste – üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituuduga deltaained. Hõlmab 3-8% uneajast. 4. Aste – Sügav ehk deltauni. Silmamunad püsiva paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. Hõlmab 10-15% uneajast. On võimalik ka unes käimine ja rääkimine. 5. Aste – Kiire ehk paradoksaalne uni. Kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö jooksul ning kestab 5-20 minutit. REM-uni. Miks me näeme unenägusid? Unenäod aitavad leevendada alateadvusse surutud psühholoogilisi sisepingeid ja konflikte.
Sest iga liigutus vis tema vlimust kahjustada. Me olime oma vastutusest tiesti teadlikud. Juba sooblikarvadest pintsli vhimal puudutusel lagunesid kdunenud kanga needki jnused ja paljastasid rahuliku, rna noorukino(H. Carter, lk 224) Enne sngitamist muumiale kallatud linaseemneli oli vallandanud keemilise reaktsiooni, mis tekitas kuumust. Seetttu oli surnud vaarao ngu korralikult plenud. Kohati oli see must. Silmalaugude kljes olid lipikad ripsmed, silmad olid poolavatud, silmamunad kuivanud. Mhkimisel oli nina laiaks litsutud, ehkki vaiguga immutatud tropid sulgesid ava, mille kaudu surnu aju oli konksu abil vlja vetud. Tutanhamonil olid nn. hobusehambad tema pikad likehambad tungisid huulte vahelt vlja. Krvad olid suhteliselt vikesed, krvalestades oli seitsme millimeetri suurune auk, nonahk oli rabe ja lahti tulnud. Kllap on see seletatav ldise erutusega sel 1925. aasta 11. novembril, et teadlased ei pranud mingit thelepanu vaarao vasakul psel olnud vigastusele
Põhjusteks võib olla söömata olek, tavalisest suurem füüsiline aktiivsus (eriti lastel nt. matkadel, suusatamisel, sportlastel võistlustel või pikamaa treeningute ajal). Avaldub hüpoglükeemia tugeva väsimuse tekkes, näljatunne on iseloomulik, nõrkus ning osadel inimestel peavalu. Kui vere glükoosi sisaldus langeb juba alla 2,3-2,2 mmol/l võib tekkida hüpoglükeemiline kooma (teadvusetus), siis on lihased pinges (krambid võivad esineda), silmamunad on vajutamisel kõvad ja võib olla tugev higistamine. Võib tekkida ka hüperglükeemiline kooma, ainult et vastupidise mehhanismina, siis on iseloomulik naha kuivus, lihaste lõtvus ja pehmed silmamunad. Sellisel koomal on vaja insuliini süstida, aga hüpoglükeemia korral just ei tohi insuliini süstida, oleks vaja siis manustada kiirelt toimivaid süsivesikuid, kõige efektiivsem oleks glükoosi süstimine,
nägu. Meest, kes hoiab oma pilgu pigem naise näol kui kehal, on alati külgetõmbavamaks peetud. 4.3.4 Kulmukergitus Kulmud raamivad silmi ja annavad kindla kuju signaalidele, mida silmadega saadame, rõhutades silmaümbruslihaste iga liigutust. Kulmukergitus on mitteverbaalne sõbralik tervitussignaal, mida tuntakse kõikjal maailmas. Kuna see on nii universaalne peavad uurijad seda kaasasündinud reaktsiooniks. Kulme tõstes paljastuvad silmamunad, sest 38 silmalaud kerkivad ja silma ümber olevad lihased sirutuvad, lastes silmade pealispinnale rohkem valgust. Nii paistavad silmad suurte ja säravatena ning see on väga ligitõmbav. Kohtudes kellegi huvipakkuvaga, vaata talle kohe vestluse alguses silma. Kui ta tahab, et sa räägiksid, siis tõenäoliselt peatub hetkeks. Ära eira seda signaali see on märgunane, et sinu kord on vestlust jätkata
annaabi.ee 
