50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-07-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marisKivi
Õppematerjali autor
grammatilist sugu. Soolise kuuluvuse määrab nimisõnadel harilikult sõna lõpp, mõnikord ka tähendus. · Grammatilisi arve on LK kaks. · Meditsiiniterminoloogias tarvitatakse käänetest põhiliselt Nom., Gen. · Omadussõna põhivormideks on tema kõikide sugude ainsuse nominatiivi vormid. Omadussõnad esitatakse sõnastikus meessoo vormis ja lisatakse teiste sugude lõpud. · Vastavalt tüve lõpphäälikule jagunevad ladina nimisõnad ja omadussõnad viide käändkonda. Nimisõnu esineb kõigis viies, omadussõnu ainult esimeses, teises ja kolmandas deklinatsioonis. Omadussõna ühildumine nimisõnaga · Omadussõna ühildub nimisõnaga soos, arvus ja käändes, s.t. adjektiivi vorm valitakse vastavalt nimisõna soole ja vormile. Omadussõnaline täiend paikneb harilikult nimisõna järel, selle ette asetatakse ta vaid rõhutamise korral: · tunica mucosa, morbus nauticus, morbus gravis,
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger)
no kes? mis? m voc kes? mis? 1. gen F, sgmille? kelle? F,2.pldekl Kr. k laensõnad: * -e/ -es, N M, sg M, pl N, N, pl dat dekl kellele? 1. dekl järgi sg nom -a millele? -aenom -us/-us/-er -i -um -a * -on, M 2. dekl järgi acc voc keda? -a mida?-aevoc -e/-i/-er -i -um -a abl gen kellega? -ae - gen -i - -i - millega? M, F M,arum F N, sg N, M, F orumM, F N,orum sg N, pl dat -ae -isdat sg pl pl -o sg -is pl -o -is acc -am -asacc
Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr.
Ladina juriidiline terminoloogia 09.09. seminari kodutöö Õppevahend: M. Ristikivi „Ladina keel juristidele“ 2003, 2006, 2009 või 2019. Loengus käsitletud teemade kohta vt lk 88-100, 138-141 1) Tõlkida laused järgmistest tekstidest (lk 19-23); tärniga lausete kohta vt kommentaare (lk 176): Tekst 1, laused: 1-6, 10-12, 15-16, 19-21 Tekst 2, laused: 1, 3, 6-13, 16-21 NB! Tõlkimisel tuleb arvestada, et sõnade järjekord ladina lauses ei lange alati kokku eesti keele reeglitega. Nimelt, erinevalt eesti keelest asetseb täiend ladina keeles põhisõna järel, nt: servus dominī ‘peremehe ori’ = servus (nom. – kes? – ori) domini (gen. – kelle? – peremehe). Seega pannakse ladina keeles kõigepealt kirja põhisõna (mis on tavaliselt nominatiivis) ning selle järele märgitakse täiend, kelle oma või milline see on. Nii et ladina keeles tuleb öelda
H 7, lk 82 In idici (dat. s.) kohtus Extr rgnum (nom. s.) väljaspool riiki/võimu/valitsust Ab intestt (dat. s.) testamenti tegemata jätnud isiku poolt; seadusjärgne pärimine Pr patri (nom. s.) isamaa eest Ex dlict (abl. s.) süüteost/õigusrikkumisest Sine caus (abl. s.) põhjuseta/kohtuasjata Contr imperium (acc=nom s.) võimu vastu Ad arbitrum (acc=nom s.) kuni (kohtu)otsuseni Pr re (dat. s.) süüdlase kasuks Apud amcum (acc. s.) sõbra juures Sine pecni (abl. s.) (ilma) rahata Cum filis (abl. pl.) koos lastega D fact (dat. s.) faktiliselt, faktide põhjal Obligti (nom. s.) ex contract (abl. s.) lepingust lähtuv kohustus Contra hosts (nom. pl.) vaenlaste vastu Error (nom. s.) in negti (dat. s.) eksimus tehingu liigis Cum laude (abl. s.) kiitusega Ex auctritte (abl. s.) idicis (gen. s.) kohtu nimel Missi (nom. s.) in possessinem (acc. s.) vara andmine teise valdusesse Contr is (nom. s.) bell (gen. s.) sõjaõiguse va
KÄÄNDELÕPPUDE KOONDTABEL SUBSTANTIIV ADJEKTIIV Käänded I II III IV V Käänded I ja II deklinatsioon III deklinatsioon Singulris Singulris f. m. n. m. f. n. m. n. f. m. f. n. m. f. n. Nom. a us um erinevad lõpud us s Nom. us (er) a um is e Gen. ae is s e/ Gen. ae is Dat. ae ui e/ Dat. ae Acc. am um = nom. em = nom. um = em Acc. um am = nom.
I käändkond Esimesse käändkonda kuuluvad (peamiselt) a-lõpulised naissoost nimisõnad, mille ainsuse genitiivi lõpp on -ae. * Käändelõpud liituvad I käändkonnas sõna nominatiivi tüvele, mis saadakse nominatiivi lõpu -a eraldamisel: puell-a. II käändkond * II käändkonda kuuluvad: a) us- ja er-lõpulised meessoost sõnad ja b) um-lõpulised kesksoost sõnad. * II käändkonna ainsuse genitiivi lõpp on –ī * Erandlikult on us-lõpulised II käändkonna maade, saarte, linnade ja puude nimed naissoost. Nt Aegyptus, ī f – Egiptus Parus, ī f – Paros (saar) pōmus, ī f – viljapuu / õunapuu * Erandlikult on kesksoost II käändkonna us-lõpulised sõnad: vulgus, ī n – lihtrahvas pelagus, ī n – meri vīrus, ī n – mürk III käändkonna nimisõnad * III käändkonda kuuluvad kõigist kolmest soost (mees-, nais- ja kesksugu) nimisõnad. * III käändkonna ainsuse nominatiivil puudub kindel lõpp. Nominatiivi lõpu järgi pole sageli võ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid