Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ladina keele arvestus op1 (0)

1 Hindamata
Punktid

1. Määrata sõnade kääne ja arv vastavas väljendis ( ainsus või mitmus ) ning tõlkida.
1.angulus oculi – Silmanurk
angulus - II kääne, m – nurk – sg nom,
oculusII kääne, m - silm – sg gen, pl nom
2. incisura scapulae – abaluu sälk , abaluu sälgule
incisura, I kääne f –sälk- sg nom, sg abl,
scapula, I kääne f – abaluu – sg gen, sg dat
3. morbi oculorum – silmade haigus, silmade haigused
morbus , II kääne, m – haigus – sg gen, pl nom,
oculus, II kääne m – silm - pl gen
4. bulbi oculi – silmamuna -, silmamunad
bulbus , II kääne, m – sibul /muna – sg gen, pl nom
oculus, II kääne, m – silm – sg gen
5. valva aortaeaordiklapp, aordiklapiga
valva, I kääne, f – klappsg nom, sg abl,
aorta, I kääne, f – aortsg gen, sg dat, pl nom,
6. inflammatio orbitae – silmakoopapõletik
inflammatio, ionis, III kääne, f – põletik – sg nom
orbita, I kääne, f – silmakoobassg gen, sg dat, pl nom,
7. circulationem sanguinis - vereringlust
circulatio, onis, III kääne, f – ringlus – sg acc
sanguis, inis, III kääne, m – vere – sg gen
8. ossa manuskäelabaluud, käelabaluid
os, ossis, III kääne, n, - luu – pl nom, pl acc
manus, IV kääne, f – labakäsi, käelaba – sg nom, sg gen, pl nom, pl acc
9. musculus sphincter pupillae – pupilli sulgurlihas
musculus, II, m – lihas – sg nom
sphincter, eris, III kääne, m – sulgur – sg nom
pupilla, I kääne, f – pupillsg gen, sg dat, pl nom
2. Valida omadussõna õige vorm. Tõlkida.
1. nervus (ophthalmicus, a, um) - nervus ophtalmicus – silmanärv
2. musculus (orbicularis, e) musculus orbicularis - ringikujuline lihas/sõõrlihas
3. foramen (opticus, a, um) foramen opticus nägemismulk
4. crista (sacralis, e) - crista sacralis - ristluuhari
5. tractus (opticus, a, um) - tractus optica - nägemiskulgla
6. os ( temporalis , e) – os temporale oimuluu
3. Tõlkida väljendid ja määrata hääldus .
1. os nasale – ninaluu [os nasaale]
2. fossa sacci lacrimalis – (auk ristluu -, pisara) – pisarakotiauk, pisarakotid, pisarakotiauguga [fossa saki lakrimalis]
Fossa, I kääne, f – auk- sg nom, sg abl
Saccus, II kääne, m - kottsg gen, pl nom
Lacrimalis, III k, f – pisar - sg gen
3. crista sacralis medianakeskmine ristluuhari, keskmise ristluu harjaga [ krista sakraalis mediaana]
crista – I , f – hari – sg nom, sg abl
sacrum III, n – ristluu – sg gen
medianus , I/II – sg nom, sg abl, pl nom, pl acc
4. morbi graves – rasked haigused [morbi graaves]
5. arteria centralis aortae – tsentraalarteri aort, tsentraalarteri aordiga [arteeria tsentraalis aortää]
arteria ae f – arter – sg gen, sg dat, pl nom – arteri, arterile, arterid
centralis III, m, f – tsentraal - – sg nom, sg gen – tsentraal-
aorta I, f – sg nom, sg abl – aort, aordiga
6. in partes aequales – võrdsetes osades [in partes eekvales]
pars , partis III,f – osad, osasid,
aequalis, e – võrdsed, võrdseid –
7. fissurae orbitales superiores – ülemised silmakoobaste lõhed [fissuree orbitaales superioores]
fissura, ae, f – lõhe – sg gen, sg dat, pl nom
orbitalis III, – silmakoopa – pl nom, pl acc
superiores III, pl nom, pl acc- ülemised
8. alia neoplasmata benigna cutisnaha muud healoomulised kasvajad [aalia neoplasmaata beninja kutis]
alius, a – teine/muu
neoplasma, matis, n- kasvaja
cutis, is f – nahk –
benignus, II kääne m - healoomuline
9. ad usum medicinalem – meditsiiniliseks kasutamiseks [ad usum meditsinaalem]
ad – jaoks
usus, m – kasutamine
medicinalis, III – meditsiiniline
10. canaliculi lacrimales – pisarakanalikeed [kanaliikuli lakrimaales]
canaliculus, II kääne, m – sg gen, pl nom – kanalikese, kanalikesed
lacrimalis, e – pisar
4. Tõlkida laused.
1. Oculista oculos curat. - Silmaarst ravib silmi.
2. Bulbus oculi in orbita iacet. - Silmamuna asetseb silmakoopas.
3. Costae, os sterni, vertebrae thoracales thoracem formant. - Roided, rinnakuluud, rinnalülid moodustavad rindkere/rinnakorvi.
4. Magna dosis secalis cornuti letalis est. –Suur annus tungaltera on surmav.
5. Doses parvae morphini et opii tussim dolorosam levant . – Väikesed annused morfiini ja oopiumi kergendavad valulikku köha.
curat- ravib; iacet- asetseb; formant- moodustavad; miscent- segavad; est- on levant- kergendavad
Tõlkida retseptid eesti keelde.
1) Rp. Decocti foliorum Salviae 30 – Võta Salvei lehe keedist 30g
M.D.S – Sega, väljasta, märgi
2) Rp. Creosoti 2,5 – Võta kreosooti 2,5g
Mentholi 1,0 – mentooli 1,0g
Glycerini 3,5 – glütseriini 3,5g
Extraxti sicci Liquiritiae 3,0 - Kuivatatud lagritsa ekstrakti 3,0g
Radicis pulverati Liquiritiae q.s – Pulbristatud lagritsajuurt küllaldasel hulgal
M. f. pilulas nr 60 – Sega, valmistagu pill arvult 60
D.S – väljasta, märgi
Vasakule Paremale
Ladina keele arvestus op1 #1 Ladina keele arvestus op1 #2 Ladina keele arvestus op1 #3 Ladina keele arvestus op1 #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-07-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marisKivi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ladina keel käänded
53
pptx

Ladina keel käänded

grammatilist sugu. Soolise kuuluvuse määrab nimisõnadel harilikult sõna lõpp, mõnikord ka tähendus. · Grammatilisi arve on LK kaks. · Meditsiiniterminoloogias tarvitatakse käänetest põhiliselt Nom., Gen. · Omadussõna põhivormideks on tema kõikide sugude ainsuse nominatiivi vormid. Omadussõnad esitatakse sõnastikus meessoo vormis ja lisatakse teiste sugude lõpud. · Vastavalt tüve lõpphäälikule jagunevad ladina nimisõnad ja omadussõnad viide käändkonda. Nimisõnu esineb kõigis viies, omadussõnu ainult esimeses, teises ja kolmandas deklinatsioonis. Omadussõna ühildumine nimisõnaga · Omadussõna ühildub nimisõnaga soos, arvus ja käändes, s.t. adjektiivi vorm valitakse vastavalt nimisõna soole ja vormile. Omadussõnaline täiend paikneb harilikult nimisõna järel, selle ette asetatakse ta vaid rõhutamise korral: · tunica mucosa, morbus nauticus, morbus gravis,

Ladina keel
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA
19
docx

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel ­ lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger)

Ladina keel
Ladina keele tabel-nimisõnad
1
docx

Ladina keele tabel: nimisõnad

no kes? mis? m voc kes? mis? 1. gen F, sgmille? kelle? F,2.pldekl Kr. k laensõnad: * -e/ -es, N M, sg M, pl N, N, pl dat dekl kellele? 1. dekl järgi sg nom -a millele? -aenom -us/-us/-er -i -um -a * -on, M 2. dekl järgi acc voc keda? -a mida?-aevoc -e/-i/-er -i -um -a abl gen kellega? -ae - gen -i - -i - millega? M, F M,arum F N, sg N, M, F orumM, F N,orum sg N, pl dat -ae -isdat sg pl pl -o sg -is pl -o -is acc -am -asacc

Ladina keel
Ladina juriidiline terminoloogia
28
docx

Ladina juriidiline terminoloogia

Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel ­ lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr.

Õigus
09 09-seminari koduto o
3
docx

09 09-seminari koduto�o�

Ladina juriidiline terminoloogia 09.09. seminari kodutöö Õppevahend: M. Ristikivi „Ladina keel juristidele“ 2003, 2006, 2009 või 2019. Loengus käsitletud teemade kohta vt lk 88-100, 138-141 1) Tõlkida laused järgmistest tekstidest (lk 19-23); tärniga lausete kohta vt kommentaare (lk 176):  Tekst 1, laused: 1-6, 10-12, 15-16, 19-21  Tekst 2, laused: 1, 3, 6-13, 16-21 NB! Tõlkimisel tuleb arvestada, et sõnade järjekord ladina lauses ei lange alati kokku eesti keele reeglitega. Nimelt, erinevalt eesti keelest asetseb täiend ladina keeles põhisõna järel, nt: servus dominī ‘peremehe ori’ = servus (nom. – kes? – ori) domini (gen. – kelle? – peremehe). Seega pannakse ladina keeles kõigepealt kirja põhisõna (mis on tavaliselt nominatiivis) ning selle järele märgitakse täiend, kelle oma või milline see on. Nii et ladina keeles tuleb öelda

Õiguskaitseasutuste süsteem
Ladina keele terminoloogia koduste ülesannete lahendused
6
docx

Ladina keele terminoloogia koduste ülesannete lahendused

H 7, lk 82 In idici (dat. s.) ­ kohtus Extr rgnum (nom. s.) ­ väljaspool riiki/võimu/valitsust Ab intestt (dat. s.) ­ testamenti tegemata jätnud isiku poolt; seadusjärgne pärimine Pr patri (nom. s.) ­ isamaa eest Ex dlict (abl. s.) ­ süüteost/õigusrikkumisest Sine caus (abl. s.) ­ põhjuseta/kohtuasjata Contr imperium (acc=nom s.) ­ võimu vastu Ad arbitrum (acc=nom s.) ­ kuni (kohtu)otsuseni Pr re (dat. s.) ­ süüdlase kasuks Apud amcum (acc. s.) ­ sõbra juures Sine pecni (abl. s.) ­ (ilma) rahata Cum filis (abl. pl.) ­ koos lastega D fact (dat. s.) ­ faktiliselt, faktide põhjal Obligti (nom. s.) ex contract (abl. s.) ­ lepingust lähtuv kohustus Contra hosts (nom. pl.) ­ vaenlaste vastu Error (nom. s.) in negti (dat. s.) ­ eksimus tehingu liigis Cum laude (abl. s.) ­ kiitusega Ex auctritte (abl. s.) idicis (gen. s.) ­ kohtu nimel Missi (nom. s.) in possessinem (acc. s.) ­ vara andmine teise valdusesse Contr is (nom. s.) bell (gen. s.) ­ sõjaõiguse va

Ladina juriidiline terminoloogia
Ladina keele käändelõppude koondtabel
1
doc

Ladina keele käändelõppude koondtabel

KÄÄNDELÕPPUDE KOONDTABEL SUBSTANTIIV ADJEKTIIV Käänded I II III IV V Käänded I ja II deklinatsioon III deklinatsioon Singulris Singulris f. m. n. m. f. n. m. n. f. m. f. n. m. f. n. Nom. a us um erinevad lõpud us s Nom. us (er) a um is e Gen. ae is s e/ Gen. ae is Dat. ae ui e/ Dat. ae Acc. am um = nom. em = nom. um = em Acc. um am = nom.

Ladina juriidiline terminoloogia
Ladina keele käändkonnad
10
docx

Ladina keele käändkonnad

I käändkond Esimesse käändkonda kuuluvad (peamiselt) a-lõpulised naissoost nimisõnad, mille ainsuse genitiivi lõpp on -ae. * Käändelõpud liituvad I käändkonnas sõna nominatiivi tüvele, mis saadakse nominatiivi lõpu -a eraldamisel: puell-a. II käändkond * II käändkonda kuuluvad: a) us- ja er-lõpulised meessoost sõnad ja b) um-lõpulised kesksoost sõnad. * II käändkonna ainsuse genitiivi lõpp on –ī * Erandlikult on us-lõpulised II käändkonna maade, saarte, linnade ja puude nimed naissoost. Nt Aegyptus, ī f – Egiptus Parus, ī f – Paros (saar) pōmus, ī f – viljapuu / õunapuu * Erandlikult on kesksoost II käändkonna us-lõpulised sõnad: vulgus, ī n – lihtrahvas pelagus, ī n – meri vīrus, ī n – mürk III käändkonna nimisõnad * III käändkonda kuuluvad kõigist kolmest soost (mees-, nais- ja kesksugu) nimisõnad. * III käändkonna ainsuse nominatiivil puudub kindel lõpp. Nominatiivi lõpu järgi pole sageli võ

Ladina keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun