Silm ja kõrv (0)

1.
2.a) Silmalaud -Kaitseb silmamuna kuivamise, vigastuste ning liigse valguse eest.
b)ripsmed- kaitsevad silmamuna tolmu ja prügi eest.
c)Kulmud-juhivad higi ja vee silmamunast eemale.
d)Pisarnäärmed-toodavad pisaravedeliku silmamuna niisutamiseks ja prügi välja uhamiseks silmast.
e)Lihased liigutavad ja pööravad silmamuna
3.Silmaavast lähevad valguskiired läbi silma läätse. Lääts koondab valguskiired võrkkestale. Võrkkestas asauvad nägemisretseptorid ja neid on kahte tüüpi: Kepikesed - neid on arvulisel palju ja nad asuvad tihedalt. Nad on valguse suhtes tundlikud. Annavad must-valge kujutise vaadeldavast objektist. Kolvikesed-nad ei ole nii tundlikud, ja annavad värvilise pildi vaadeldud objektist.
4.Nägemise tervishoid: 1.Silma tuleb kaitsta vigastuste eest(kaitseprillid)
2.Silma tuleb kaitsta ereda valguse eest(päikeseprillid, keevitusmask)
3.Toit peab sisaldama A-vitamiini, mudiu tekib kanapimedus
4.Lugemisel ja kirjutamisel tuleb kasutada valgust ja vaadata teksti 25-30 cm kauguselt . Lisaks tee iga 45 min järel paus 5-10 minutit.
5.Arvutiga töötades pilguta silmi, et silmamunad ei kuivaks või kasuta“kunstpisaraid“
6.Kui märkad nägemise halvenemist pöördu arsti poole.
5.Väliskõrv-koosneb kõrvalestast, välimisest kuulmekäigust, mis lõppeb trummikilega.Kõrvalest on vajalik halilainete püüdmiseks.Kõrvalesta kurrud võimaldavad ilma moonutusteta helisid tajuda. Välimise kuulmekäigu alguses asuvad karvad -takistavad tolmu minekut sügavamale. Välimises kuulmekäigus asuvad ka vaigu näärmed,mis toodavad kõrva vaiku mikroobide surmamiseks. Trummikile on õhuke kele kuulme käigu lõpus, mis peab võnkuma helilainete rütmis.
Keskkõrv-koosneb keskkõrva õõnest,kolmest kuulmeluukeses, kuulmetõrist.Kuulmeluud on inimese kõigeväiksemad luud ( vasar ,alasi ja jalus ), mis kannavad trummikile võnkumise edasi veidi võimendatult sisekõrva.Kuulmetõri ühendab keskkõrvaõõne ninaneeluga ja ühtlustab rõhu välis- ja keskkõrvas.
6.Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast.Üks osa kindlustab kuulmise , teine aga tasakaalutunnetuse. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs.
Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Tasakaaluelundiks on poolringkanalid, mõik ja kotike. Poolringkanalid on kolm erinevas asendis olevat lookjat kanalit. Kõik kanalid
asetsevad kolmel üksteise suhtes täisnurga all paiknevatel tasapindadel.
8. Inimese maitsmiselundiks on keel. Keele peal on hulgaliselt keelenäsasid, mille
külgedel ja tipus asuvad maitsmispungad.
Keele erinevad piirkonnad tajuvad erinevaid maitseid - soolast, magusat, kibedat ja
haput. Inimese haistmiselundiks on nina. Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud. Haisterakkudes tekivad närviimpulsid, mis mööda haistmisnärvi peaaju vastavasse piirkonda kanduvad. Seal toimub ka lõplik lõhnade eristamine.
9. Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil
inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma.
Kompimiselundi ülesandeks on anda teavet väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja
organismile ohtlike olukordade kohta.
7.Kuulmisetervishoid:
1.Tuleb vältida müra ja väga tugevaid helisid (kõrvaklapid,kõrvatropid mis summutavad helisid)
2.Väliskõrva tuleb regulaarselt pesta et eemaladada mustus ja vaik. 3.kui satub vett kõrva, siis raputada see välja.4.Ei tohi külmetuda, et ei tekiks keskkõrvapõletiku.
5.Nohu korral nuuska üks söör korraga.
6.Kõrva ei tohi toppida võõrkehi.