äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele Euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Vanimad kõrgkultuurid Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Kiilkiri Savitahvel kiilkirjaga Uri linna tsikuraat Marduki tsikuraat Arhitektu
See tulenes aga sellest, et ei usutud hauatagusesse ellu ning laipade anatoomiat ei uuritud. Inimkehade proportsioonid olid skulptuuris ebaloomulikud. Linnakohtadest on ka leitud arvukalt keraamikat, mida kaunistati geogmeetriliste ornamentidega. Kolmandal at. tungisid Mesopotaamiasse akadid, 2350 eKr ühendas kuningas Sargon I linnriigid suurriigiks, mis küll ei püsinud kaua. Tähtsaimaks kultuurikeskuseks sai Babüloni linn. Sellest ajast peale sai Mesopotaamia kunsti peamiseks teemaks ainuvalitseja ülistamine. 2.Vana-Babüloonia ajastu 1800-1500 eKr. Kuulsaim leid Hamurapi seadustetahvli ülaosa. Suuremaid kunstiteoseid pole säilinud. Riik kukub kokku naaberrahvaste rünnakus. Peale Babüloni langemist kujuneb uueks keskuseks Assur. 3. Assüüria ajastu 1500-605 eKr. Räägiti akadi keelt, mis kujuneb 2. At. rahvusvaheliseks keeleks. Arhitektuuris olid endiselt tähtsal kohal lossid
VANAMESOPOTAAMIA KUNST VANA-MESOPOTAAMIA U.4000-600.A.E.KR. Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. AJALOOLINE JAOTUS: Sumer 4000 23050.a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr . Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr . SUMERID maailma vanima kirjasüsteemi kiilkiri maailma esimesi tehnilisi leiutisi - ratas TSIKURAAT ASTMELINE TORNTEMPEL Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Uri tsikuraat 3600 -2370.a.e.Kr. Kõige paremini säilinud tsikuraat tollest ajast Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pühendatud tempel. Hoone on ehitatud savitellistest ja kõik kihid on seotud bituumeniga ning niinmattidega KUJUTAV KUNST KUJUTAVAS KUNSTIS ON JUHTIVAKS ALAKS SKULPTUUR REL
Muistses Mesopotaamias oligi valitseja tõstetud pooljumala seisusesse. Arenenud tsivilisatsioon aga on alati arenemisvõimeline ja nii loodigi seal kiri ja ilmusid esimesed iseseisvad kunstnikud. Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri loojad olid sumerid, kes on maailmale pärandanud kaks kõige olulisemat asja- kiri ja ratas. Nende kirjastiili nimetatakse kiilkirjaks- märgid vajutati pehmesse savisse, mis hiljem kuivatati või raiuti kivisse. 18.saj e.m.a muutus Mesopotaamia tähtsaimaks kultuurikekuseks Babüloni linn. Kunsti peateemaks sai ainuvalitseja ülistamine. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Ehituseks kasutati kuivatatud savitelliseid, mis kahjuks on tänapäeval hävinenud. Tutntuim ehitis oli Uri tsikuraat, mis oli kõrge masiivne torn, mis astangutena ahenes ülespoole ja mille tipus oli tempel jumalakujuga
Vana-Mesopotaamia kunst Birgit Klee Elamine ja piirkond Põlluharimine Rohkem tootmiseks kanalite ja veehoidlate ehitamine Lähistroopiline kliimavööde Lähis-Ida, India, Hiina Esimesed riigid Religioon Vanimate riikide valitsejad jumalate asemikena või jumalatena Lähis-Ida Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vaheline ala, nn. Mesopotaamia (tänapäeval Süüria ja Iraak) Mesopotaamia kõrgkultuur Sumerid IV-III aastatuhandel eKr Linnriigid Kiilkiri Esimesed templid Akaadid 2350.aastal eKr Kuninga Sargoni linniriikide ühendamine Kunsti peateema: ainuvalitseja ülistamine Ehituskunst Templid, valitsejate lossid, linnakindlustused Ehitusmaterjal savitellised Leiutati kaared ja võlvid Templikompleks Pühamu ning ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus
( Kahejõe ) maalt. See oli suur tasandik Tigrise ja Eufrati jõe vahel (Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat), kuhu 4. aastatuhandel eKr. elama asunud sumeri hõimud lõid eelduse kõrge kultuuri tekkeks. Aastatuhandete jooksul tekkisid ja lagunesid neil aladel mitmed riiklikud moodustised, sumerite järgi tulid akkadlased. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Mesopotaamia alade tuntuim ehitistüüp on astmiktorn - tsikuraat. See moodustus üksteise
alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. Ajalooline jaotus: Sumer 4000 23050.a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr. Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks on templid, valitsejate lossid , linnakindlustused. Leiutati kaared ja võlvid. Väljakaevatud Sumerite ehitiste jäänused Sumerid · Sumerid lõid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri · Nad rajasid linnriike ja templeid · Nad leiutasid kiilkirja · Sumerite leiutiseks on ka ratas Sumerite kiilkiri · Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja Sumerid Sumerid on järelmaailmale pärandanud kaks väga olulist asja. 1) maailma vanima kirjasüsteemi kiilkirja
Egiptuse vanimad seinamaalid pärinevad samuti juba 3. a. tuh algusest eKr Seinamaalid on väga värvikirevad ja realistlikud Kujutati ka loomi ja linde Üks vanimaid seinamaale pärineb Meduni hauakambrist Meduni Haned Hilisemates vaaraode hauakambrites on põhiliselt jumalate kujutised ja sõjatemaatika Selline staatiline kujutamisviis püsis ka Hilise Riigi ajal 1. a. tuh eKr Mesopotaamia kunst Asus Eufrati ja Tigrise vahel Praegu asub Mesopotaamia kohal Iraak Juba 4. a. tuh eKr tekkis Tigrise ja Eufrati suudmealal sumerite kultuur Väikesed riigid ja linnad poliitiline killustatus Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga Sumeri-akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr 1800.a eKr sumeri rahvus kaob seguneb akadlastega Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid
Kõik kommentaarid