Mesopotaamia kunst (0)

Mesopotaamia kunst
Vanimad kõrgkultuurid. Mesopotaamia (4000-539 e.Kr.)
Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. ( Tigris ja Eufrat )
Nendel aladel elasid juba üle 5000 aasta tagasi  sumerid .  Nad rajasid linnriike, ehitasid templeid  ja leiutasid kiilkirja.
(Sumerid olid vanaaja rahvas. Sumerid on pärandanud maailmale rea leiutisi, millest kuulsaimad on ratas ja  vanker .)

Sumerite kiilkiri

Kirjamärgid vajutati märja savi sisse rootükiga. Savitahvlite suurus sõltus selle kasutamise eesmärgist. Igapäevaseks kasutamiseks olevad tahvlid olid väikesed kuni 10 cm pikkused ja väga väikeste märkidega. Suuremetele kaunistatud savitahvlitele kirjutati seadusi ja pandi kirja tähtsamaid sündmusi.
Väiksemaid ja lihtsamaid tahvleid hoiti koos lihtsas savist anumas . Kaunistatud tahvlite anumad suleti pitseritega. Nõu peale tehti märge selle sisu kohta.
III aastatuhandel e.m.a. vallutasid Mesopotaamia akadid, kelle kuningas Sargon allutas  sumerite linnriigid oma võimu alla.
 18 saj.e.m.a. , suure valitseja Hammurapi ajal , sai tähtsaimaks  kultuurikeskuseksBabüloni linn. Toimusid erinevad sõjad jne...
Mesopotaamlased olid imetlusväärsed ehitajad . Linnades olid  korralikud tänavad, ehitati templeid ja valitsejate losse . Osati laduda  võlve ja kaari. 
Sai tavaks, et iga valitseja lasi endale palee ehitada. Need olid tohutud mitmesajast siseõue poole koondunud ruumist koosnevad ehitised, väljastpoolt  akendeta ja piiratud sakiliste müüridega. Paleede seinad olid kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud lahinguid ja õukonnaelu . Valitsejad olid kujutatud suurematena ja külgvaates. Osavalt edasiantud deitailidest hoolimata tunduvad inimesed nendel reljeefidel kohmakad. Hoopis elavamalt on kujutatud loomi jahistseenides.
(Kuningas Assurbanipal lõvijahil.)
Sumerid ehitasid suuri astmiktempleid e. tsikuraate, mille ülemisel tasandil  asus tempel  jumala kujuga. Tsikuraadi tippu viisid trepid. 
Pildil nähtav Etemenanki tsikuraat oli Babüloonia peajumal Mardukile pühendatud seitsmekorruseline pühamu.
Seda  templit nim.  ka "Paabeli torniks"

Babüloni rippaiad

Ištari värava ligiduses asusid ka kuulsad  Babüloni rippaiad. Arvatakse, et aedade pindala võis olla 1200 ruutmeerit. Tegemist oli neljaastmelise terrassiga, mille võimsad kivi-platvormd olid kaetud paksu mullakihiga. Nii sai seal kasvatada isegi suuri puid.
Tollase kuninga Nebukadnedsari ehitatud Babüloni linnamüür koos rippaedadega kuulub  vanaaja Seitme maailmaime hulka.

Kuna looduslikku ehitusmaterjali- kivi ega
puud- ei olnud, tuli ehitada savitellistest.
Tellised kuivatati päikese käes, mistõttu
polnud nad ilmastikule vastupidavad  ja hooned
ei  ole seetõttu tänapäevani säilinud. 
Arheoloogid on leidnud  hulgaliselt pitsatsilindreid.
Pitsatsilindrit kandis sumer kaelas. Selle jäljend saviplaadil asendas allkirja.
Mesopotaamlased tegelesid ka  skulptuur iga. Loodi  skulptuure valitsejatest, mille tarvis kivi toodi kohale välismaalt. Nende kehad on jäigas poosis , isikupärased jooned ei olnud olulised.
Juuksed ja habe nendel kujudel on hoolikalt välja voolitud, need koosnevad  ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti suured ja sageli asetati nende süvenditesse teisest värvilisest materjalist silmamunad.