SÄILITADA ENERGIAT); 2) UND ON VAJA MEIE SEESMISTE JÕUVARUDE TAASTUMISEKS; 3) TAASTAB KNS'I, MEELEELUNDITE JA LIHASKONNA JÕUVARUSID; 4) SOODUSTAB MÄLU, ERITI PÜSIMÄLU KINNITAMIST. MILLEST SÕLTUB UNEVAJADUS JA KUI PALJU PEAKS MAGAMA? 1) SÕLTUB SELLEST, KUI PALJU PÄEVA JOOKSUL ENERGIAT KULUTATAKSE, ET SEDA ÖÖSEL TAASTADA; 2) TURVALISUSEST; MAGAMA PEAKS UMBES 7-8H. KUIDAS UND UURITAKSE? UNEKESKUSES EEG-GA NING SILMALIIGUTUSTE JA LIHASAKTIIVSUSE REGISTREERIMISEGA (EEG ABIL REGISTREERITAKSE ELEKTRILAINED ISELOOMU ALUSEL; ERISTATAKSE KAHT TEINETEISEST ERINEVAT UNESEISUNDIT AEGLAST JA KIIRET UND). UNEFAASID JA NENDE TÄHTSUS AEGLANE UNI: 1) KERGE UNI STAADIUM KESTAB U. 2 MINUTIT; VÕIDAKSE NÄHA PILTE, TAJUDA KUKKUMISTUNNET JA VÕPATADA NING TUNDA END HÕLJUVALT NAGU KAALUTA OLEKUS; 2) UINUMINE STAADIUM KESTAB U
väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti palju lõikamisunenägusi Wood- peale isolatsiooni nähti palju suhtlemist Atsetüülkoliin(ACh)- õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin- motiveeritus, edasipüüdlikus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serontiin-meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin(NA)- tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat- ergutusvirgatsaine, õppimisvõime alus
Uni Uni ja unenäod on spontaansed seisundid (iseeneslikud). Und on vaja meie seesmiste jõuvarude taastumiseks. Uneaega kasutab organism ka kasvuhormoonide eritamiseks, seetõttu vajavadki noored rohkem und kui vanemad inimesed. Kui inimene ei maga piisavalt, ilmenevad tal tõsised psüühikahäired. Suur hulk sellest, mis me tänapäeval unest teame, on saadud EEG-ga ning silmaliigutuste ja lihasaktiivsuse registreerimisega. Saab eristada kahte erinevat uneseisundit aeglast ja kiiret und. Uni algab tavaliselt aeglase unega. Aeglase une seisund jagatakse veel neljaks staadiumiks. Kerge uni kestab umbes 2 minutit ja selle aja jooksul võidakse näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, tajuda kukkumistunnet ja võpatada, tunda end hõljuvat nagu kaaluta olekus. Uinumise aeg kestab umbes 20 minutit. Kahes esimeses astmes hakkavad
on palju üksteise suhtes liigutatavaid luid On palju liigeseid sama eesmärgi saavutamine võimalik erinevaid liigutusemustreid kasutades sama liigutusmuster võib olla kasutatav erinevate eesmärkide saavutamiseks. Millist informatsionni tõlgendatakse kõrvas (enne kui see ajju jõuab) Variandid: heli valjus, heli sagedus, heli suund, heli tekitaja. Tasakaaluorgani roll keha motoorika kontrollimisel (3) Vestibulaarsilma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega Vestibulaarspinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega Vestibulaarkortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde Aju lateraliseeritud funktsioon lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis holistlik (parem) vs analüütilinejärjestav (vasak Aju jagunemine 6/8 kihiks
kauguste ja kiiruse tajumine? Mis on lateraalne Neuronite vahelise vastastikmõju muster L4 pidurdus? Tooge selle visuaalses süsteemis, nõnda et ühe neuroni kohta näiteid. aktiivsus pidurdab selle neuroniga kontaktis olevate kõrval asuvate neuronite aktiivsust. Näiteks: Nimetage ja kirjeldage Tahtlikud: ühtlane jälgimine, tahtlik vergents L3 silmaliigutuste liike. (objekti teravustamiseks), tahtlikud sakaadid (hüpped ühest kohast teise, vahepeal fokusseerimata) Tahtmatud: kujutise automaatne stabiliseerimine, sakaadilised (järjestikused hüpped) mikroskaadid (väikesed "hüpped"), vergents (tahtmatud silmaliigutused objekti
Indutseeritud liikumine objekt tundub liikuvat, kuna liigub taust või teine objekt Vastavusprobleem liikumisel tekivad pidevalt uued vaated (G.Tamm loeng/õppematerjal) 16. Mis on lateraalne pidurdus? Tooge selle kohta näiteid. Protsess, kus sensorilt signaali edasikandumist mõjutatakse kõrvaloleva sensori stimulatsiooniga. Nt: valu tundmine nõelaga torkamisel, kui survestada sama pinda kõrvalt, siis on valu vähem tunda. 17. Nimetage ja kirjeldage silmaliigutuste liike. Tahtlikud: ühtlane jälgimine (liikuva objekti ,,jälitamine"), tahtlik vergents (silmaliigutused objekti teravustamiseks), tahtlikud sakaadid (hüpped ühest kohast teise, vahepeal fokusseerimata) Tahtmatud: kujutise automaatne stabiliseerimine (tasakaalumeelega seotud), sakaadilised (järjestikused hüpped) mikroskaadid (väikesed "hüpped"), vergents (tahtmatud silmaliigutused objekti fokusseerimiseks), tahtmatu ühtlane jälgimine. 18
2. KUIDAS MÄLU TÖÖTAB? 2.1. Uni, unenäod ja mälu Unel on viis staadiumi: teadaolek, unisus, kerge uni, sügav uni ja unenägude uni. Üks teooria une ja mälufunktsioonide seose kohta ütleb, et aktiivne uni stimuleerib hipokampuse aktiivust, mis une ajal kordab teatud päeval kogetud tegevusi või elamusi kogu ajukoorel (kus mälestused tekivad ja salvestuvad. See avaldab edasist mõju mälujälgedele, tehes nad kergemini kättesaadavaks ärkveloleku ajal. REM (Kiirete silmaliigutuste uni ehk paradoksaalne või aktiivne uni) uni aitab kaasa meie mälule. 2.2. Mälu ja õppimine Ilma mäluta ei saa õppida. Nii loomadel kui inimestel moodustab mälu üppeprotsessis otsustava osa. Isegi selliste selgesti nähtavate põhioskuste omandamine, nagu väikelapse roomamine, oleks võimatu ilma protseduuri mäluta. Jaotatud õppimine suurendan meie meenutamisperioodide arvu. Kui inimene omandab
täiendavalt ja põhjalikumalt hindama, enne kui diagnoosida lapsel düsleksia. Paljud düsleksiale iseloomulikud tunnused võivad õppetöö käigus selgelt ilmneda, kuid õpetaja peaks düsleksia eripära selgelt mõistma, et selle õpiraskusega last välja selgitada. Lugemine Märkused Muutumatute sõnade meeldejätmine Häälikute segistamine Kontekstuaalsete vihjete kasutamine Tundmatu sõnavara kasutamine Silmaliigutuste jälgimine Raskused järje pidamisel Kõne areng Lugemismotivatsioon Raskused sõnade äratundmisel Sõnade vahelejätmine Fraaside vahelejätmine Ridade vahelejätmine Kirjutamine Märkused Suunataju häired Raskused visuaalse sümboli ja häälduskuju ühendamisega Peab häälikud enne kirjapanekut välja ütlema Ebatavaline kirjaviis Raskesti loetav käekiri Raskused kaldkirjas kirjutamisel 71 Kasutab suur- ja väiketähti läbisegi ja ebajärjekindlalt
faasist) kuni peaaegu et koomafaasini (neljas faas). Une niisugune tsükilisus, mis viib kergest unest sügavamasse ja toob sealt jälle tagasi, kordub igal ööl mitu korda. Selle tsükli iga faasi kohta saab tänu EEG-aparaadi võngetele nii mõndagi välja lugeda. Iga unefaasi kohta saab koostada talle omase graafiku. Seda saab tuvastada katseisiku aju kolme piirkonna elektriliste voolude ja silmaliigutuste põhjal. Esimese veeu ,,alfarütm" näitab, et katseisik on küll ärkvel, aga puhkab, silmad suletud. Katseisiku uinudes graafik muutub (algfaas 1); nõrgad silmaliigutused siiski erinevad. Faas 2 osutab ,,unevärtnatele", s.t. ahastele lainerühmadele. Esimese 90-minutilise tsükliga jõuab katseisik kiiresti 4.faasi nüüd ulatuvad ajulained sügavamale, on laiemad ning kooma puhul reistreeritavatega väga sarnased. Erandjuhul esinevad selles faasis unenägudeta unena
millest igaüks võib kesta 5 minutist tunnini. Nii läbib inimene öö vältel 4-6 paradoksaalse une faasi. Viimased on saanud oma nimetuse sellest, et antud une faasis sarnaneb EEG ärkveloleva inimese biovoolude graafilise pildiga, kuid samas on uni väliselt sügav. Veel enam - osa lihastest, eriti kaela ja näo alaosa (lõuapiirkonna) lihased lõõgastuvad täielikult. Samas tekivad silmi liigutavates lihastes ja laugudes kiired tõmblused. Seetõttu nimetatakse seda une faasi kiirete silmaliigutuste (REM - rapid eye movements) uneks, kus esinevad unenäod, mis aga paljudel kustutab järgnev "aeglase" une faas. Paradoksaalsele unele kaasneb vererõhu kõikumine, ebaühtlane hingamine ning südamerütmi kiirenemine. Mälumisliigutused ja mõningane hammaste krigistamine on sagedased. Meestel võib tekkida peenise erektsioon. Vaatamata sellele, et REM faasi uni näib aeglase faasi unest pindmisem, on inimene raskemini äratatav.
MEETODID: 1. korpusuuringud – eriti lapsekeele uuringud, varasemad hääldusuuringud (nt vigade uurimine korpuste põhjal); 2. katsed – teadusliku hüpoteesi või oletuse kontrollimine. Sihipärane tegurite või nende parameetrite muutmine eesmärgiga kontrollida, kas tekkivad muutused langevad kokku hüpoteesist tulenevate ennustustega. Vanim tehnika – reaktsiooniaja mõõtmine. Praegu on popp silmaliigutuste jälgimine, eriti nt lugemise uurimisel. Kasutatakse ka aju kuvamist., nt fMRI. a) Katse eesmärk on mõista üht konkreetset nähtust. Selleks on vaja ettevalmistus teha: kogutakse andmeid just selle konkreetse nähtuse kohta! b) Olemuslikult täiesti erinevad: ’offline’ (registreerib protsessi tulemusi, mitte protsessi ennast: vigade hulk, tüüp; sem. hinnangud jn) ja ’online’ mõõtmised (võimaldab midagi öelda mentaalse protsessi enda
4 Unenäod Unenäod on eelkõige kiire une ajal inimese teadvuses tahtmatult esinevad nägemused, tundmused, mõtted ja ka emotsioonid, mille funktsioonid ei ole veel üheselt selged, kuigi eksisteerib mitmesuguseid teaduslikke, filosoofilisi ja religioosseid teooriaid. Unenägudeks peetakse enamjaolt vaid seda osa oma elamustest une ajal mida me mäletame. Arvatakse, et kõige intensiivsemad unenäod esinevad kiirete silmaliigutuste une staadiumis. Ülejäänud unenäod on tavaliselt hägusemad, rahulikumad või halvemini meelde jäävad. ent esineb väga intensiivseid unenägusid ka teistes unestaadiumides. Tavaliselt suudavad inimesed möödunud ööst mäletada maksimaalselt 3–5 unenägu ja nenäod võivad kesta paarist sekundist kuni paarikümne minutini. Unenägude pikkus sõltub sellest, kui pikalt inimene magab. Unenägudes möödub aeg sama kiirusega, mis ärkvelolekus
Juhteteed: Võrkkesta erutusmuster muundatakse elektrilisteks signaalideks ja kantakse edasi ajju edasiseks töötluseks Kokkuvõttes: nägemisvälja stimulatsioon projitseerub topograafiliselt primaatidel umb. 20-sse erinevasse ajupiirkonda; 40 % ajukoorest tegeleb nägemisega. Järgmine üldine jaotus on ... ...`MIS' ja _'KUS' süsteemid (WHAT-WHERE) ajukoores: · `KUS'-süsteemi ehk Tekto-pulvinaarse süsteemi funktsioon:objektide ruumiline lokalisatsioon;silmaliigutuste juhtimine;suurte vormide tajumine;sügavustaju (tertsiaarsed alad kiirusagaras, BA 7. jt). · `MIS'-süsteemi ehk Genikulo-striaarse süsteemi funktsioon tajus:objektide vormi peenanalüüs, värv(tertsiaarsed alad oimusagaras, BA 20.-22. jt) Nägemisteravus: · Projektsioon reetinal peab olema selge seda omadust nimetatakse nägemisteravuseks. · Silmaläätse kohanemist objekti kaugusega nim. akommodatsiooniks, see on
32. Millal asenduvad tavaliselt -lained -lainetega? Siis, kui inimene teeb örkvelolles silmad lahti (alfa-lained vaid suletud silmadega), vaimse pingutuse ajal. Alfalained 8-13 Hz Beetalained 13-30 Hz 33. Millised lained esinevad EEG-s une ajal? Teetalained 4-6 Hz (lastel ja magavatel täiskasvanutel) Deltalained 0,4-4 Hz (täiskasvanutel varastes unefaasides, imikutel ka ärkvelolekus) 34. Mida tähendab REM-uni? REM uni ehk kiirete silmaliigutuste uni on üks unefaas, milles enamasti nähakse und. 6
9. Milles seisneb binokulaarne disparaatsus ja kuidas tekitatakse binokulaarsete tunnuste abil sügavustaju? Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel asuvad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma võrkkestale. 10. Liikumistaju: tegeliku liikumise tuvastamise mehhanismid; liikumise füsioloogilised detektorid. 11. Kuidas osalevad silmaliigutused liikumise tajumisel ja milles seisneb silmaliigutuste kompenseerimine? 12. Kuidas/miks tekib näiline liikumine ja indutseeritud liikumine? näiline liikumine (e stroboskoopiline liikumine)-- tekitavad liikumatud stiimulid, mis asuvad algul ühes ja kindla ajavahemiku (30-200 ms) järel teises asendis/asukohas (nt film) indutseeritud liikumine -- tõestab, et me mitte ainult ei tuvasta liikumist, vaid ka tõlgendame seda. so tajutav liikumatu stiimuli liikumine, mille põhjustab ümbritseva raami või
Selle põhjal järeldus, kas ja milline liikumine toimus. Mis on lateraalne pidurdus? Tooge selle kohta näiteid Kui nägemise korral nägemisrakud omavahel mõjutavad teineteist nii, et üks aktiivne närvirakk takistab teise närviraku aktiivsust.Näiteks kui paberil on ühe värvi erineva tonaalsusega jooned siis tundub tumedama juoone pool olev serv heledam kui heledama pool see ainult tundub, sest närvirakud ei lase neid teisiti näha. Nimetage ja kirjeldage silmaliigutuste liike. Silmaliigutusi on tahtlikke ja tahtmatudi. Tahtmatud kujutise automaatne nägemine, tahtmatud silmaliigutused objekti vaatamise, silma väikesed hüpped. Tahtlikud on siis kui jälgime midagi , tahtlikult vaatame teravamalt või tahtlikult hüppame ühelt esemelt teisele. Mida tähendab tajuline püsivus? Kui me teame midagi millestki, siis me mäletame seda näiteks kui me teame et puu on meist
Psühholingvistika meetodid 1. Korpusuuringud – eriti lapsekeele uuringutes, varasemates hääldusuuringutes (nt vigade uurimine korpuste põhjal) 2. Eksperimendid – teadusliku hüpoteesi või oletuse kontrollimine.Sihipärane tegurite või nende parameetrite muutmine eesmärgiga kontrollida, kas tekkivad muutused langevad kokku hüpoteesist tulenevate ennustustega (definitsioon Jüri Allikult) Vanim tehnika – reaktsiooniaja mõõtmine. Praegu populaarne silmaliigutuste jälgimine (eye tracking, eriti nt lugemise uurimisel).Aju kuvamine (brain imaging), nt fMRI 3. Simulatsioon Psühholingvistika tehnikaid 1. Üksiksõna-meetod. Sageli kasutatakse ka mittesõna e pseudosõna (non-word, pseudoword). 2. Praiming (priming) 3. Lause õigsuse/sobivuse hindamine 4. Mälu kontroll 5. Pildi nimetamine 28. Keele omandamise uurimine. 1.Korpusuuringud – eriti lapsekeele uuringutes, varasemates hääldusuuringutes (nt vigade uurimine korpuste põhjal) 2
· Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused. · Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid. Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? · REM (Rapid Eye Movements) uni · N. Kleitman - hakkas algul uurima aeglaseid silmaliigutusi EEG abil · Eugene Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode (Rapid Eye Movements REM) Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi · Evolutsiooniline hüpotees · Õppimise hüpotees · Unustamise hüpotees · Kõrvalprodukti hüpotees Mis on taju? Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Aisting?
Pannes kõrva vastu raseda kõhtu, võib kuulda lapse südamelööke. Loode võtab vastu erinevaid maitseid, see mida ema sööb, jõuab kaks tundi hiljem temani. Üks reaktsioon teistsuguse söögi söömisele võib olla luksumine. ALGAB KOLMAS (ehk viimane)TRIMESTER: 28. NÄDAL Loode kaalub umbes 1 kilogramm ja ta on 35 sentimeetrit pikk. Ajulained, mis mõõdavad loote sees arenevaid tegevusi, näitavad erinevaid unetsükleid, ka kiirete silmaliigutuste faase ning olukorda, kus ilmneb unistamine. Veel ühed uued oskused on intensiivne imemine ja parem hingamine. Nüüdseks on ka kopsud välja arenenud ning beebi suudab hästi eristada kõrgeid ja madalaid helisid. 29. NÄDAL Praeguseks kaalub loode umbes 1,3 kilogrammi ning on 40 sentimeetrit pikk. Tema nahk on siledam, sest tema naha all on piisavalt rasva. Seda nimetatakse valgeks rasvaks ja see on erinev alguses kogunenud pruunist rasvast, mida arenev loode on kogunud
Info, mida edasi antakse: * liikumise suund * kiirendus (positiivne ja negatiivne; angulaarne ja lineaarne; vertikaalne ja horisontaalne) * pea asend ruumis Olulised seosed ajutüves silma- ja kehaliigutustega seotud süsteemidesse: Sissejuhatus psühholoogiasse 30 Tasakaaluorganil on oluline roll keha motoorika kontrollimisel. Kolm olulist süsteemi sellega seoses: (1) Vestibulaar-silma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (2) Vestibulaar-spinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (3) Vestibulaar-kortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde Sissejuhatus psühholoogiasse 31 Süva- ja puutetundlikkus (somatosensoorne süsteem) Süva- ja puutetundlikkus on protsess, mille käigus muundatakse surve, liigutuse ja temperatuuri mõju närviimpulssideks.
kusjuures * mõlemad saavad ajutüvest sisendi, millega reguleeritakse retseptori tundlikkust. * Neil võib olla erinev funktsioon Tasakaalu juhteteed Retseptor-rakud vestibulaarganglion vestibulaar-tuumad ajutüves (info lahkneb veidi) poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest eri ajutüve tuumadesse) ajukoor.Toimub parietaalsagaras. Tasakaaluorganil seos keha motoorikaga: (1) Vestibulaar-silma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (2) Vestibulaar-spinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (3)Vestibulaar-kortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde Mida me aistime tasakaaluorganiga? Mida me ei aisti – tasakaalu ega keha/pea asendit ruumis! Me aistime eraldi infotükke, nagu: *liikumise suund *kiirendus (positiivne ja negatiivne;angulaarne ja lineaarne; vertikaalne ja horisontaalne) *gravitatsioonivälja suund
määral info lahkneb poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest erinevatesse ajutüve tuumadesse)-ülenevad ja alanevad teed (peaaju ja seljaaju poole). Info ka tagasi, mõjutamaks retseptoreid. Info, mida edasi antakse: liikumise suund, kiirendus(positiivne aj negatiivne, angulaarne ja lineaarne, vertikkaalne ja horisontaalne); pea asend ruumis.Tasakaaluelundil on oluline roll keha motoorika kontrollimisel:1.vestibulaar-silma võrgustik: silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega; 2.vestibulaar-spinaalne võrgustik: lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega; 3.vestibulaar-kortikaalne võrgustik: info edastamiseks ajukoorde. Süva ja puutetundlikkus: protsess, mille käigus muundatakse surve, liigutus ja temperatuuri mõju närviimpulssideks. Somatosensoorne süsteem töötleb kolme liiki infot: Puututus (nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused); süvatundlikkus e.
2.1. NREM uni Rahulik uni ehk NREM uni koosneb neljast faasist. Kaks esimest on pindmise une staadiumid. Ülejäänud kaks on aga sügava une staadiumid, millele käigus aju ja lihastoonuse aktiivsus raugeb täielikult. (Veldi & Paavle, 2012) 2.1.1. Esimene staadium Une esimene staadium on ülemineku faas ärkvelolekust uneseisundisse ja moodustab 5% kogu uneajast. NREM une esimene staadium kestab keskmiselt 1-7 minutit. Pindmise une tekkides silmaliigutuste aktiivsus väheneb märgatavalt, kuid aeglane liikuvus jääb alles. (Veldi, 2009) 2.1.2. Teine staadium Teises unestaadiumis ei reageeri inimorganism enam nõrgematele välisärritajatele. Teises faasis veedab inimene umbes poole kogu uneajast, unerohtude tarbimine mõjutab just eelkõige just teist une faasi. (Veldi & Paavle, 2012) 2.1.3. Kolmas ja neljas staadium ehk sügav uni Keskmiselt 15-20 minutit kestvale pindmisele unele järgneb sügav uni. Esmalt lühiaegselt
millest igaüks võib kesta 5 minutist tunnini. Nii läbib inimene öö vältel 4-6 paradoksaalse une faasi. Viimased on saanud oma nimetuse sellest, et antud une faasis sarnaneb EEG ärkveloleva inimese biovoolude graafilise pildiga, kuid samas on uni väliselt sügav. Veel enam - osa lihastest, eriti kaela ja näo alaosa (lõuapiirkonna) lihased lõõgastuvad täielikult. Samas tekivad silmi liigutavates lihastes ja laugudes kiired tõmblused. Seetõttu nimetatakse seda une faasi kiirete silmaliigutuste (REM - rapid eye movements) uneks, kus esinevad unenäod, mis aga paljudel kustutab järgnev "aeglase" une faas. Paradoksaalsele unele kaasneb vererõhu kõikumine, ebaühtlane hingamine ning südamerütmi kiirenemine. Mälumisliigutused ja mõningane hammaste krigistamine on sagedased. Meestel võib tekkida peenise erektsioon. Vaatamata sellele, et REM faasi uni näib aeglase faasi unest pindmisem, on inimene raskemini äratatav. (Veldi 2009)
kahjustustele vastupidavamaks - Keskmise makulaarse piirkonna väljas nägemise säilitamine aitab eristada kas kahjustus on nägemistraktis vi ajukoores, sest see ilmneb ainult pärast visuaalse koore kahjustusi Skotoomid - Väiksed piiratud kahjustused kuklasagara piirkonnas tekitavad nägemisvälja väikseid pimedaid laike – skotoome - PT-did ei pruugi nendest teadlikud olla väikeste silmaliigutuste – nüstagmide tõttu, millega selline pime ala ära täidetakse - Analoogne olukord – pimetähn mille me silmaliigutuste abil ära täidame Nägemistaju kahjustussündroomid - Pimenägemine – kortikaalse kahjustuse järgselt suudetakse siiski reageerida stiimulitele mida teadlikult nägemisväljas ei nähta. Seletusi: osa infost liigub põlvikkehadest teistesse aladesse, säilinud on funktsioneerivad ’saarekesed’ kahjustunud piirkonnas, osa
k. kaob, imemisr -pärast 3-4.k. kaob, haaramisr - pärast 3-4.k. kaob ,Babinski refleks(varvaste sirutus vastuseks talla ärritusele) -1.a. lõpul kaob , silmapilgutusrefleks - püsiv, põlverefleks - püsiv Imikute uurimine Mitteverbaalse käitumise (luti imemise mustri ja intensiivsuse, pea pööramise, pilgu suuna jm) jälgimine, nt missuguseid stiimuleid eelistab Füsioloogiliste näitude (südame löögisageduse, hingamissageduse, lihaste kokkutõmmete, silmaliigutuste) mõõtmine; Ära harjutamise (habituation) meetod -esitatakse stiimulit kuni beebi harjub ära, siis esitatakse uus stiimul Emotsioonid - Vastsündinu eristab ja on võimeline jäljendama õnnelikku, kurba ja imestunud nägu. Teiste inimeste emotsioonide tajumine oluline empaatiavõime arenguks. Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi. Emaatia on kaastunde eeltingimuseks. Kuulmisvõime - Kuulmissüsteem funktsioneerib enne sündi
veidi) poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest eri ajutüve tuumadesse) ajukoor parietaal- sagaras info ka tagasi mõjutamaks retseptoreid 67 Tasakaaluorganil seos keha motoorikaga: (1) Vestibulaar-silma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (2) Vestibulaar-spinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (3) Vestibulaar- kortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde 68 Mida me aistime tasakaaluorganiga?
Rakenduslike reklaamiuuringute etapid ja nende iseloomustus - eeltestimise meetodeid trükireklaamis: · otsene küsitlus · rühmaarutelu · järjestustestid (nähtud reklaamid tuleb järjestada meeldivuse alusel) paarisvõrdluse meetodid · albumitestid (reklaamidega albumeid näidatakse katse- ja kontrollgrupi liikmetele) spetsiaalselt testimiseks valmistatud ajakirjade kasutamine · tahhistoskoopilised hinnangu- ja tajumeetodid · psühhofüsioloogiliste meetodite kasutamine silmaliigutuste trajektooride mõõtmiseks ja registreerimiseks, autonoomse närvisüsteemi aktiivsuse mõõtmiseks ning aju bioelektrilise aktiivsuse fikseerimiseks · semantilise diferentsiaali kasutamine konnotatiivse tähenduse mõõtmiseks (näit kui "soe" või "külm" on reklaam, kui "raskepärane" või "kergekaaluline" ta tundub jms) - eetrilevireklaami puhul lisanduvaid meetodeid: · projektsioonitestid keskses kohas (näit kaubamajas) · treilertestid · kinotestid
4. Psühholoogilised testid Psühholoogilised mõõtmised: -registreeritakse pupilli suuruse muutusi (huvitatavus) -galvanomeeter-naha takistuse mõõtmine (kui pihud higistavad, siis takistus väheneb) kui aga higistavad siis järelikult reageerivad -aju biovoolude mõõtmine-selle meetodi poolehoidjad on veendunud, et biovoolud väljendavad kas meeldivust või ebameeldivust. -silmaliigutuste registreerimine-spetsiaalne kaamera jälgib vaataja silma liikumise trajektoori andes infot reklaami atraktiivsemate kujunduselementide kohta, tekstiosade lugemise kohta, tähelepanu liikumise kohta jne. 2. Järeltestimise meetodid 1.5. Mälutestid-populaarseimad; meenutus kui ka äratundmistestid. Meenutustestid on oma
- Mida eespool silmad on seda parem 3D on - Ca 90% närvidest - Muster, värv, liikumine, teadlikud nägemisega seotud funktsioonid - Loomadel kellel on silmad rohkem laiali ei ristu närvirakud Mitteteadlik tektopulvinaarne - 10% närvidest - Visuaalse stimulatsiooni kindlakstegemine ja selle järgi orienteerumine - Ürgsem ja teadvusevälisem - Töötab ainult reaalajas Sakaadid – kiired üheaegsed silmade liigutamised ühes suunas. Nende tõttu oleme 4h päevast pimedad. Silmaliigutuste mõjul saadud info paneb kokku alles aju. Nägemisega seotud häired: - Visuaalne agnoosia – ei tunne asju ära - Visuaalne ataksia – ei saa aru kus asjad asuvad Kuulmine: kuidas helisignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; kuulmisteed. Erineva lainepikkuse ja sagedusega helid. Kõrv püüab need helid kinni. Teo sees on membraan mille erinevad kohad reageerivad erinevale võnkesagedusele. Trummikile vibreerib – võimendatakse alasite ja haamritega võngeteks
Psühholingvistika meetodid 1. Korpusuuringud eriti lapsekeele uuringutes, varasemates hääldusuuringutes (nt vigade uurimine korpuste põhjal) 2. Eksperimendid teadusliku hüpoteesi või oletuse kontrollimine.Sihipärane tegurite või nende parameetrite muutmine eesmärgiga kontrollida, kas tekkivad muutused langevad kokku hüpoteesist tulenevate ennustustega (definitsioon Jüri Allikult) Vanim tehnika reaktsiooniaja mõõtmine. Praegu populaarne silmaliigutuste jälgimine (eye tracking, eriti nt lugemise uurimisel).Aju kuvamine (brain imaging), nt fMRI 3. Simulatsioon Psühholingvistika tehnikaid 1. Üksiksõna-meetod. Sageli kasutatakse ka mittesõna e pseudosõna (non-word, pseudoword). 2. Praiming (priming) 3. Lause õigsuse/sobivuse hindamine 4. Mälu kontroll 5. Pildi nimetamine NB! Vta 11ndt esitlust. Terminid ja nimed (lisaks eelpool paksus kirjas olnutele): Süllogism-süllogism tuleb kreeka keelest ja tähendab järeldust
Keskaju on väikseim ajutüve osa.Keskaju kooseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Keskaju neuronid omavad olulist tähendust motoorse süsteemi komponentide seostamisel, iseäranis on see seotud väikeaju, basaalganglionite ja suuraju poolkerade ühendamisega. Keskajus asuvad kuulmis- ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Mitmed keskaju piirkonnad on seotud silma ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks.Keskajus asub pupillirefleksi keskus. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Talamus ja hüpotalamus moodustavad koos vaheaju. Talamus on vajalik lüli sensoorse informatsiooni vahendamiseks (jättes kõrvale haistemeele) perifeersetelt retseptoritelt ajupoolkera sensoorset informatsiooni töötlevatesse aladesse. Talamusel on valiv ja modulatoorne funktsioon sensoorse informatsiooni vahendamisel
Keskaju on väikseim ajutüve osa.Keskaju kooseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Keskaju neuronid omavad olulist tähendust motoorse süsteemi komponentide seostamisel, iseäranis on see seotud väikeaju, basaalganglionite ja suuraju poolkerade ühendamisega. Keskajus asuvad kuulmis- ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Mitmed keskaju piirkonnad on seotud silma ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks.Keskajus asub pupillirefleksi keskus. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Talamus ja hüpotalamus moodustavad koos vaheaju. Talamus on vajalik lüli sensoorse informatsiooni vahendamiseks (jättes kõrvale haistemeele) perifeersetelt retseptoritelt ajupoolkera sensoorset informatsiooni töötlevatesse aladesse. Talamusel on valiv ja modulatoorne funktsioon sensoorse informatsiooni vahendamisel
Erinevalt Valsinerist kaldub aktsepteerima mudelit ,,publish or perish", tehes ka vastavat propagandat pressis ning läbi viies publikatsioonide ja tsiteeringute analüüse. Tema teaduslikud uuringud ja publikatsioonid on pühendatud eelkõige tajupsühholoogiale ning isiksusepsühholoogiale. Taju-uuringutes kasutab Allik psühhofüüsikalist eksperimentaalset lähenemist liikumise avastamise mehhanismide, kuulmistaju kanalite, arvukuse hindamise mehhanismide, silmaliigutuste regulatsiooniprotsesside, visuaalse latentsi liikide väljaselgitamiseks. Isiksuse uuringutes kasutab eelkõige faktoranalüütilist meetodit, keskendudes ,,suure viisiku" teooria jmt kontrollile Eesti tingimustes, individualismi- kollektivismi uuringutele, intelligentsuse testimisele. Allik on tegelenud ka semiootikaga, arengupsühholoogiaga, psühholingvistikaga, kultuuriantropoloogiaga. Tema uuringute olulisemad tulemused on äratundmise üleolek avastamisest teatud tingimustel
Näiteks substantia nigra on oluliseks sisendiks basaalganglionite jaoks, mis reguleerivad tahtlikke liigutusi. Substantia nigra on kaasajal kliinilise ja teadusliku huvi keskmses, sest substantia nigra dopamiinergiliste neuronite kahjustus Parkinsoni tõve puhul viib raskete motoorsete häireteni. Keskajus asuvad kuulmis- ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Mitmed keskaju piirkonnad on seotud silma ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks. Keskaju on peaaju väikseim osa. Keskajus paiknevad kraniaalnärvide tuumad: II n. occulomotoris silmaliigutajanärv IV n. trochlearis plokinärv V n. trigeminus kolmiknärv. Keskaju eesmise osa moodustavad suurajuvarred kaks jämedat poolrulli, mis alates sillast lahknevad ning suunduvad etteüles suuraju poolkeradesse. Keskaju tagumise osa moodustab katteplaat (katteleste, tektumileste), kus
2) Teaduslikesed - valdavalt teadlaste läbi viidud ning puht-teaduslikke eesmärke järgivaid. Trükireklaami eeltestimuse meetodid: 1) Otsene küsitlus. 2) Rühmaarutelu. 3) Järjestustestid. 4) Paarivõrdluse meetodid. 5) Albumitestid - kontrollitakse meeldejäämist. 6) Spetsiaalselt testimiseks valmistatud ajakirjade kasutamine. 7) Tahhistoskoopilised hinnangu- ja tajumeetodid - hinnang pärast lühikest läbivaatamist. 8) Psühhofüsioloogiliste meetodite kasutamine silmaliigutuste trajektooride mõõtmiseks ja registreerimiseks ning aju bioelektrilise aktiivsuse fikseerimiseks. 9) Semantilise diferentsiaali kasutamine konnotatiivse tähenduse mõõtmiseks (nt soe / külm). Eetrilevireklaami eeltestimuse meetodid: 1) Projektsioonitestid keskses kohas. 2) Treilertestid. 3) Kinotestid. 4) Telesaatetestid. 5) Müügieksperimendid. 6) Kirja teel saadetud testid. Distantsi ja binokulaarse võistluse meetod - mida kaugemalt reklaamteade on äratuntav,
Meeled funktsioneerivad: kuuleb, näeb, vastab puudutustele, tunneb maitset, lõhnu. Valikuline tähelepanu valgusele, kõvale häälele. Imikute uurimine: Mitteverbaalse käitumise (nt luti imemise mustrid) intensiivsuse, pea pööramise, pilgu suuna jm jälgimine, nt missuguseid stiimuleid eelistab; Füsioloogiliste näitude (südame löögisageduse, hingamissageduse, lihaste kokkutõmmete, silmaliigutuste) mõõtmine; Ära harjutamise meetod esitatakse stiimulit kuni beebi harjub ära, siis esitatakse uus stiimul; Aju kuvamine; Silmaliigutuste uurimine. 5 Jäljendamisvõime uurimine. Emotsioonide väljendamine, häälitsused, huulte prunti ajamine, kulmude tõstmine, silmapilgutamine, sõrmede liigutamine. Vastsündinu eristab ja on võimeline jäljendama õnnelikku, kurba ja imestunud nägu. Teiste inimeste
selgelt täheldatud, et kolinerglise neurotransmitteri aktiveerimine suurendab REM-une hulka. https://olemiseilu.wordpress.com/category/unenagemine/ Rem uni 16 17 • REM (Rapid Eye Movements) • N. Kleitman - hakkas algul uurima aeglaseid silmaliigutusi EEG abil • Eugene Aserinsky – märkas kiirete silmaliigutuste perioode (Rapid Eye Movements – REM) Unepuuduse tagajärjed- Une deprivatsioon katserottidel vähendab nende eluiga 2- 3 aastalt 3-5 nädalani! Kui ainult Rem und vähendati, lühenes eluiga samuti. Mida unes nähakse? Hall (1951,1966): 34% unesid sisaldavad liikumist, jooksmist, ujumist, kõnd. Seejärel rääkimine, istumine, vaatamine, suhtlemine 64% negatiivse sisuga, 18 rõõmsad, 1% seksuaalse sisuga. Berger jt (1971)- Enne operatsiooni nähti palju lõikamisunenägusid.
Ravimid - Täiskasvanud ravimid ei ole esmane näidustus, pigem mitte; ainult kui on uneprobleemid või väga tõsine Komorbiidsus - Kui sõltuvus või suitsidaalsus, tuleb nendega enne tegeleda - Kui PTSD ja depressioon siis pigem PTSDga tegeleda sest see on seal all - Kui all isiksusehäire isis ravi pikeneb, siis võib olla tegemist kompleks PTSDga PTSD Psühhoteraapia - KKt kognitiivkäotumis teraapia - Silmaliigutuste teraapia - Võta aega usaldusliku ravisuhte kujunemiseks - Enne traumaga tegelemist: emotsionaalne stabiliseerimine Kompleks PTSD Psühhoteraapia põhimõtted - Printsiip ,, mitte ainult trauma" - Fookus kahel teemal suhe ja probleemilahendus - Konteksti arvestamine - Faasipõhine: - Teraapia eelne faas: lepingu sõlmimine - Teraapia varane faas 6 kuud: turvatunne, stabiilsus, oskuste õppimine, eneseregulatsioon, turvalisus
II tase: veidikene raske uni välisärritajatele ei reageerita. Moodustab poole unest. Lihased lõdvenevad, kehatemperatuur langeb. 10-20 minuti juures III tase: sügav uni lihastoonus juba päris lõtv IV tase: REM uni unenägude tase. Lihaste aktiivsus tõuseb. 90 minutit peale uinumist. REM (Rapid Eye Movements) uni N. Kleitman hakkas algul uurima aeglaseid silmaliigutusi (EEG abil) Eugene Aserinsky - märkas kiirete silmaliigutuste perioode Iseloomustab: 1) suurenenud ainevahetus 2) kiirenev hingamine, südametalitlus ja vereringe 3) teatud lihaste (nt kaela) toonuse alanemine Kui REM une faasis ärkame, mäletame unenägu. Mida unes nähakse? Hall (1951, 1966): 34% unesid sisaldavad liikumist (jooksmine, kõnd, ujumine jms), seejärel rääkimine, istumine, vaatamine, suhtlemine 64% negatiivse sisuga, 18% rõõmsad, 1% seksuaalse sisuga Miks me unenägusid näeme? Evolutsiooniline hüpotees
korpuste põhjal) 2. Eksperimendid – teadusliku hüpoteesi või oletuse kontrollimine. Vt ka psühholingvistilisi katseid keeletüpoloogia loengumaterjalis! Sihipärane tegurite või nende parameetrite muutmine eesmärgiga kontrollida, kas tekkivad muutused langevad kokku hüpoteesist tulenevate ennustustega (definitsioon Jüri Allikult) Vanim tehnika – reaktsiooniaja mõõtmine Praegu populaarne silmaliigutuste jälgimine (eye tracking, eriti nt lugemise uurimisel). Aju kuvamine (brain imaging), nt fMRI Psühholingvistika tehnikaid 1. Üksiksõna-meetod. Sageli kasutatakse ka mittesõna e pseudosõna (non-word, pseudoword). 2. Praiming (priming) – varem nimetatu mõju hiljem nimetatule 3. Lause õigsuse/sobivuse hindamine 4. Mälu kontroll 5. Pildi nimetamine Mõned näited PL uurimisküsimustest: lugemine
II tase: veidikene raske uni – välisärritajatele ei reageerita. Moodustab poole unest. Lihased lõdvenevad, kehatemperatuur langeb. 10-20 minuti juures III tase: sügav uni – lihastoonus juba päris lõtv IV tase: REM uni – unenägude tase. Lihaste aktiivsus tõuseb. 90 minutit peale uinumist. REM (Rapid Eye Movements) uni N. Kleitman – hakkas algul uurima aeglaseid silmaliigutusi (EEG abil) Eugene Aserinsky - märkas kiirete silmaliigutuste perioode Iseloomustab: 1) suurenenud ainevahetus 2) kiirenev hingamine, südametalitlus ja vereringe 3) teatud lihaste (nt kaela) toonuse alanemine Kui REM une faasis ärkame, mäletame unenägu. Mida unes nähakse? Hall (1951, 1966): 34% unesid sisaldavad liikumist (jooksmine, kõnd, ujumine jms), seejärel rääkimine, istumine, vaatamine, suhtlemine 64% negatiivse sisuga, 18% rõõmsad, 1% seksuaalse sisuga Miks me unenägusid näeme? Evolutsiooniline hüpotees
kehapoolelt tulevatele stiimulitele. Et teiselt poolt ei tulnud neid signaale. Et reageeris Tagumisel kiirukoorel on väga hea ühenuds silmaavamisega. ET kaks prk teevad koostööd. vastupidiselt aga pani juba tähele. Jrägmine faas oli, et hakkas ka ignotud poolele tp pöörata, Ehk silmaliigutuste sagaadid juhivad....32 min. aga siis tervelt küljelt ei tohtinud midagi tulla. Aga enamikule stiimulitele, aga aeglasemalt tp .... tagab selle, et inimene suudab eri kekskonnas erivahenditea hästi opereerida.. nt pöörama. Arvati et probla selles, et parem ajupoolkera on kiirusagarast , funk on all, aju ei võilevategu:
TRACE-mudel – kohorditeooria edasiarendus, tugineb võrgustikmudelite ideedele - Tasandite vahel on aktivatsioon võimendatud, tasandite sees on aktivatsioon pidurdatud (words, phonemes, features) - Töötlus toimub kolmes tasandil - Ühendused on mõlemasuunalised: sõnad-foneemid; foneemid-omadused (features) Teksti lugemine - Igal juhul kipume loetavast tekstist tekitama heli kuidas see kõnes kostaks Lugemise uurimise meetodid - Silmaliigutuste uurimine - Kõva häälega lugemise lindistamine - Kiire järjestikune visuaalne esitamine - Teksti esitamine nii et katseisik seda kontrollib – ise määrab millal järgmine osa tekstist ilmub - … Sõnade ära tundmine lugemisel toimub äärmiselt kiiresti. Seetõttu arvatakse et sõnade identifitseerimine on automaatne protsess. Automaatsed protsessid on vältimatud ja teadvustamata
jälgida, kas laps saab küsimustest-ülesannetest aru 3. Lapsed on täiskasvanute ja olukordade poolt mõjutatavad jälgida, et laps tunneks ennast vabalt - küsimused ei tohiks olla suunavad, vastustesse suhtuda tõsiselt, mitte välja näidata oma üllatust, emotsioone, mitte naerda Kuidas uuritakse väikesi lapsi Käitumuslik meetod Eelistuste meetod Habituatsioonimeetod Silmaliigutuste meetod Füsioloogilised meetodid Visuaalse sarrustamise meetod Sotsiaalne struktuur avaldab arengule mõju kõikides elustaadiumides. Arengut määravad kultuurilised ja bioloogilised tegurid. Arengu uurimine meetodid: *Vaatlus, *Intervjueerimine, *Katsed Loomulikus keskkonnas vs kunstlikus keskkonnas/situatsioonis (nt laboris) Ristlõikelised vs longituutsed Arengut mõjutavad tegurid * Vanusest sõltuvad: *bioloogiline: kasvamine, *sotsiaalne: koolimineku vanus
puuduvad. Kõige aeglasema ja suureamplituudilisema rütmi deltarütmi ( d -rütm 0.3 - 3.5 Hz, keskmiselt 3 Hz) üksikute perioodide esinemine EEG-s teetarütmi (J) foonil. 4. faas - sügava une staadium Tunnused: Magaja on raskesti äratatav, sünkroniseeritud EEG, maksimaalselt aeglustunud deltarütmi ( d -rütm 0.7 - 1.2 Hz) domineerimine selles. Une 3. ja 4. staadiumit nimetatakse ka madalsageduslikuks uneks. 2. Kiirete silmaliigutuste (KSL) uni (REM - sleep) (REM sleep = rapid eye movement sleep; mõnikord nimetatud ka paradoksaalseks uneks või desünkroniseeritud uneks). Tunnused: inimene on raskesti äratatav, keha sügavalt lõdvestunud, EEG-s esinevad teeta- (J) ja beetarütmid (b), kehatemperatuuri ja vererõhu tõus, pulss, hingamine kiirenenud, ebaregulaarne. Iseloomulikud tunnused on kiired, suureamplituudilised silmaliigutused. Une selles faasis toimub unenägude nägemine.
annaabi.ee 
