Unenäod (0)

Miina a> Härma Gümnaasium
Psühholoogia
Grete Elise Rägo
Unenäod
Referaat
2015 Tartu
Sisukord

Table of Contents

Sissejuhatus, 3
Uni 4
Unenäod 5
Unenägude ajalugu 7
Unenägude seletamine ja uurimine 8
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11
Lisa 12

Sissejuhatus,

Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes ja selleks on ligi 200 000 tundi. Unes ei lõdvestu vaid inimeste lihased või ei muutu vaid hingamine , vaid nähakse ka unenägusid. Unenäod on väga huvitavad ning endiselt enamjaolt põhjendamatud nähtused. Unenägudega puutuvad inimesed kokku iga päev või öö, isegi kui nad neid täielikult ei mäleta. Need on siis kas head, halvad, huvitavad, ekstreemsed või absurdsed ning tihtipeale ei tee inimesed unes olles unenägudel ja reaalsusel vahet. See tuleneb arvatavasti sellest, et alles unest üles ärgates saadakse aru et unes oli midagi valesti või midagi võimatut /ebamaist. Mitmed inimesed , üldjuhul mehed, väidavad, et nemad ei näe unenägusid, kuid tegelikkuses näevad unenägusid kõik inimesed ka siis kui nad neid ei mäleta ning inimene ei saa tahtlikult unenägusid valida või alati kontrollida.

Uni

Uneks peetakse psühho-füüsilist nähtust, kus on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu . Inimesed vajavad und mitmetel põhjustel, kuid peamiseks on seesmiste jõuvarude taastumine ning lisaks võin uni kaitsta organisme sel ajal, kui ärkvelolemine ohtlik oleks. Und kasutab elusorganism ka näiteks kasvuhormoonide eritamiseks ning seetõttu vajab noor kasvav organism und rohkem kui vanem organism.
Une käigus toimuvatest kehalistest protsessidest paistavad mõned neist meile juba kohe silma. Näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida - tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul . Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis , pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le, ent üleüldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra.
Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust, sest unega saab ta energiat. Kui inimene ei maga piisavalt siis võivad lõpuks tagajärjeks olla psüühikahäired .
Inimestel esineb nii aeglast kui ka kiiret und. Aeglane uni esineb inimesel esimese 2 minuti jooksul, mil inimene alles uinub ning kiire ehk paradoksaalne uni esineb inimesel peale 30 minutit magamist ning selle lainesagedus on sama ärkvelolekuga. Peale kiiret und esineb inimestel unisus ning seetõttu soovitatakse inimestel magada päeval alla 30 minuti, et hiljem oleks väljapuhkamistunne ja ei esineks unisemat olekut kui unne jäädes. Värskendava une kõrval on olemas ka " väsitav " uni, mis on rahutu , katkendlik, ühendatud raskete unenägudega.

Unenäod

Unenäod on eelkõige kiire une ajal inimese teadvuses tahtmatult esinevad nägemused, tundmused, mõtted ja ka emotsioonid , mille funktsioonid ei ole veel üheselt selged, kuigi eksisteerib mitmesuguseid teaduslikke, filosoofilisi ja religioosseid teooriaid. Unenägudeks peetakse enamjaolt vaid seda osa oma elamustest une ajal mida me mäletame.
Arvatakse, et kõige intensiivsemad unenäod esinevad kiirete silmaliigutuste une staadiumis . Ülejäänud unenäod on tavaliselt hägusemad, rahulikumad või halvemini meelde jäävad. ent esineb väga intensiivseid unenägusid ka teistes unestaadiumides. Tavaliselt suudavad inimesed möödunud ööst mäletada maksimaalselt 3–5 unenägu ja nenäod võivad kesta paarist sekundist kuni paarikümne minutini. Unenägude pikkus sõltub sellest, kui pikalt inimene magab . Unenägudes möödub aeg sama kiirusega, mis ärkvelolekus. Unenägude põhjused võivad olla väga erinevad ja unenäod ununevad väga kiiresti.
Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise , palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Näiteks võib inimene vahetult enne magama jäämist sooovida, et järgmisel päeval kontrolltöö hästi läheks ning siis on ka tõenäoline, et ta unenägu selle sama mõtte või sooviga seostub.
Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, nagu ka meie tajud . Mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb tagaplaanile. Tihti on ka terve unenägu segane ning vähe elav ja üksikuil juhtudel puuduvad üldse kujutlused mõnedest unenäo objektidest .
Tihtipeale võivad inimesed unes rabeleda ning enamasti on selle põhjustajaks just unenäod. On ka inimesi, kes unes räägivad ehk sonivad ning äärmuslikum juhtum on inimesed, kes unes ka kõnnivad ja teevad tegevusi, mida harilikult tehakse vaid ärkvel olles.
Neid inimesi nimetatakse “kuutõbisteks” ja selle põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. "Kuutõbise" tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga. Kui " kuutõbine " ärkab ei tea ta mõnikord midagi oma unenäost jutustada, samuti sellest, et ta ringi jalutanud on ning leitakse, et kuutõbist äratada on seetõttu äärmiselt ohtlik, kuna tema ahmatus võib ülemäära suur olla.

Unenägude ajalugu

Mitmed inimesed on uskunud unenägude jumalikku päritollu juba aastakümneid ning 2.-1. Sajandini eKr oli Kreekas palju arstikunstijumal Asklepiose templeid, mille solid kehaorganite kujutised. Kui inimene kannatas mõne organi haiguse all mis seal olemas oli siis pidi see inimene templis kujutise all magama, sest unenäod võisid ilmutada talle sobiliku ja tõhusa ravimisviisi.
Unenägude tähenduste kohta on läbi aastate pakutud väga erinevaid tõlgendusi ja vanimad ülesmärgitud unenäod pärinevad 5000 aasta vanustelt Mesopotaamia savitahvlitelt.
Tuntud psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freud pidas unenägusid inimeste salajaste soovide ja ärevuste peegelduseks. Freudi eristas unenägudel manifestset ja latentset sisu. Unenäo manifestne sisu oli seotud päeva sündmustega, eelkõige just esimestes öistes unenägudes. Latentne sisu pidavat omakorda väljendama magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Kuna need ei saa otseselt väljenduda, siis väljenduvad nad sümboolselt ja seetõttu esineb inimesi, kes oma unenägusid loevad. Tänapäeval peavad erinevad teadusteooriad unenägusid kas mäluprotsessideks, närviühenduste korrastumiseks või juhuslikuks neuraalseks müraks, mida aju üritab magaja jaoks kuidagi tõlgendada.
Ka Eesti ajaloos on unenägudele tähelepanu pööratud. See tuleb välja näiteks Kalevipoja eeposes , kus loodetakse, et une ajal keegi taevalik end ilmutab ja nõu annab. Lisaks on eestlaste seas väga levinud vanasõna : “ Hommik on õhtust targem .” Ka sellega võidakse viidata unenägudele ja nende abile. Eestis tehakse une- ja unenäoalast uurimistööd näiteks Tartu Ülikoolis.

Unenägude seletamine ja uurimine

Unenägude seletamiseks on vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine , mis on saadud teiste hingeliste nähtuste uurimise põhjal. Unenägude seletamiseks on kirjutatud ka mitmeid raamatuid, eelkõige seetõttu, et on usutud unenägude võimesse ennustada tulevikku või põhjendada teatud sündmusi.
Unenägudes on leitud peaaegu igale esemele, elusolendile, riigile jms tähendus. Näiteks ämblik tähendab kohtuasja, raha tähendab muret ja rahutust, laps tähendab väga head õnne ettevõtmistes, vargad tähendavad õnnetust ja kahju, alasti naine tähendab õnne ja kordaminekut, hirm tähendab tõrjutud tundeid, kukkumine tähendab ebakindlust, reisimine tähendab laiskust ja looderdamist jne. Populaarseimateks unenägudeks peetakse surnu, lapse, ema, auto, mao, hammaste väljalangemise, mehe, koera , kassi ja vere nägemist . Eraldi seletused on olemas igale heale ja halvale unenäole, kuid halb unenägu ei tähenda alati halba õnne või midagi muud halba. Eristatakse ka erinevatest loomadest ja esemetest unenägusid.
Korduvad unenäod on aju viis inimesele midagi selgeks teha ja unenäod võivad lisaks halvale tundele omada ka positiivset mõju. Näiteks on unenäod abiks mälu treenimisel ning seega võib une nägemine aidata noortel ka õppida. Aju töötleb magamise ajal kogutud informatsiooni ja lahendab ka mõningaid probleeme.
Ka hiljutised katsed on näidanud, et ajul on oluline roll uue info vastuvõtmisel ja selle töötlemisel. Unekvaliteedi parendamiseks tuleks magada pimedas toas ning viia teise tuppa elektroonikaseadmed.
Ühe öö jooksul võib inimene näha kuni tosinat eri und. Loewenbergi sõnul ei näe inimene öösel vaid üht und, pigem mitut seosusetut, millest esimesi unenägusid enamasti ei mäletata kuna neid võib kokku olla kuni kaksteist tükki järgemööda. Unenägusid nähakse iga 90 minuti jooksul unetsükli ajal, millest iga järgmine kestab kauem kui eelmine . Esimene uni kestab enamasti viis minutit ning viimane, enne ärkamist, isegi 45 minutit kuni tund. Arvatakse, et keskmine inimene näeb elu jooksul kokku 100 000 unenägu, kuid mäletab neist vaid üksikuid.
Unenägusid üldjuhul endale valida ei saa, kuid neid on võimalik kontrollida. Lucid dreaming ehk oma unenäost teadlik olemine on selle meeleseisundi nimetuseks. Kui inimene suudab unenäod endale allutada, on see hea võimalus harjutada näiteks avalikkuse ees kõnelemist, astuda vastu oma hirmudele või teha “soojendust” ükskõik millisele eluolukorrale, mis sind hirmutada võib. Eriti tõhus on see neile, kes näevad pidevalt õudusunenägusid, sest siis on inimesel endal võimalus toimida nii, et uni hästi lõppeks.
Une nägemiseks ei pea tingimata magama. Seda võib näha ka bussiga sõites või tööl, ilma et tuleks silmigi sulgeda. Ärkvel unelemist ei tasuks aga segi ajada unelemisega. Et näha und samal ajal kui töötad, aga olla siiski tegus ja tõhus, mõtle mõnele eriti elavale unenäole ja lase sel oma peas lahti hargneda. Lisaks aitab see ajul lõdvestuda ning loob parema sideme teadvuse ja alateadvuse vahel.

Kokkuvõte

Unenäod on väga intrigeerivad nähtused ning puudutavad tõepoolest igat inimest. Unenägusid on väga erinevaid ning need varieeruvad seinast seina, kuid ometigi on peaaegu igale unenäole olemas kindlad seletused ning unenägude põhjal on seega võimalik ette ennustada tulevikku.
On inimesi, kes näevad und iga öö ning on ka inimesi, kes väidavad end mittekunagi und nägevat, ent me kõik näeme und, problem on vaid selles, et enamus unenäod ununevad uue unenäo ilmudes. Mõnel määral on teada ka mis unenägude tekkimist mõjutavad, kuid teadlased pole siiani päris kindlaks teinud unenägude algset tekkepõhjust ning leidnud nende spetsiifilist vajadust inimesele. Ometigi on unenäod suur osa inimeste argielust, kuna nad käivad unega käsikäes.
Unenäod võivad mõjutada meie käitumist, kui nende seletustesse uskuda , hoolimata sellest et unenägu on vaid inimese enda fantaasiavili.
Leian, et tulevikus kui teadlased on välja uurinud kõik unenägude kohta, võivad kõik sensed teadmised inimese psüühikast kokku variseda, kuna unenägudel võib olla hoopiski suurem ja tähtsam põhimõte kui lihtsalt inimeste uneaja sisustamine.

Kasutatud kirjandus

http://unenagudeseletaja.blogspot.co m
http://armastan.ee/9-fakti-une-kohta-mida-sa-veel-ei-teadnud/ #_
http://www.eeva.ee/unenägude-seletaja
http://et.wikipedia.org/wiki/Unenägu
http://et.wikipedia.org/wiki/Un i
Psühholoogia õpik (Jüri Uljas, Thea Rumberg )

Lisa

Unenägude selgitusi:
KAKSIKUD - õnne ja pere suurenemist . Kaksikute söötmine - pidu sugulaste juures.
KAKSTEIST - täitumist ja muutumist.
KALA - talvel külma, suvel kuuma. Suured kalad - kauget reisi. Väikesed kalad - riidu ja vihastamist. Kalade püüdmine - vihmasadu , lumesadu. Kala söömine - rahakahju, õnnetusi. Kala õngitsemine - igavat tööd ja laiskuse ametit. Võrku jäänud kalad - soove. Surnud kalad võrgus - pettumust.
KALJU - kindlust elus. Kui seisad kalju serval kuristiku kohal - vajadust oma elu muuta. Kalju otsa ronimine - meelekindlust ja julgust . Kaljult kukkumine - häda.
KALKUN - kadedust ja kiusu, halba kasvatust. Kalkuniliha söömine - pahandust ja rahakahju.
KALLAS - takistusi töös, kui pole usin. Kaldal käimine - igavust.
KALLISKIVE saama - raha, rikkust ja armastust. Kalliskivide kaotamine - vargust. Kalliskivide ostmine - vaesust .
KALMISTU - nõutust ja peataolekut.
KALOSSID - töö nõuab ettevaatlikkust. Uued kalossid - uut tööd ja ametit. Kalosside kandmine - ilmamuutust.
KAMIN - au, hiilgust ja abieluõnne.
KAMM - pahandust ja riidu. Enese kammimine - elu paranemist. Teiste kammimine - tänamatust heateo eest.
KANA - näitab tegelikke suhteid. Kana munemas - imelikku juhtumit, millest on palju juttu . Kana haudumas - ammuse lootuse täitumist. Kana koos poegadega - noortele paariminekut, õnnelikku abielu, lapseõnne. Kana ilma poegadeta - perekonna kaotamist ja õnnetust.