Channelling Jesua Teadvuse muutumisest Pamella Cribbe 04.01.2008 Varem oleme me kirjeldanud Valgusetöölise reisi, egokeskse teadvuse juurest südamekeskse teadvuse juurde, ajaloolisi tagamaid.See osa saab tervenisti pühendatud muutuste psühholoogilistele karakteristikutele. Me jagasime selle protsessi neljaks sammuks või etapiks, mis me siinkohal ära märgime: 1. rahulolematus sellega, mida pakub egokeskne teadvus, "millegi veel" otsing: lõpu algus. 2. egokeskse teadvusega seotuse tunnetamine, enda vabastamine egoga seotud mõtetest ja emotsioonidest: lõpu keskpaik. 3. egoga seotud vanadest energiatest vabanemine, kookoni mahajätmine, uue mina tekkimine: lõpu lõpp. 4. südamekeskse sisemise teadvuse ärkamine, armastuse ja vabaduse motivatsioon, muutumise lõpuga teiste aitamine. I Etapp: Ego ei rahulda enam
JUHI ROLLID SITUATSIOONIÜLESANNE Suure turvafirma piirkondlik juht täidab tööalases tegevuses nädala jooksul 10 eri rolli, mis omakorda moodustavad kolm rollide gruppi: suhtlemisega seotud rollid, infoga seotud rollid ja otsustamisega seotud rollid. Siinkohal on pildistatud piirkondliku direktori tööpäeva. Ülesanne: määra, millist rolli juht täidab antud aja jooksul. 8.00 – allüksuse juhid (teenistusosakonna ülem, tehnikaosakonn juht, müügiosakonna juhataja) kogunevad direktori kabinetti, kus annavad aru möödunud ööpäeva sündmustest ja tegevustest. Arutatakse teenistuse probleeme seoses füüsilise ja tehnilise objektide valvega. info koguja 9.00 – saadud infost koostatakse vahetusaruanne. Juht kinnitab aruande ja
Keda nimetatakse roomajateks? Roomajate (Reptilia) klassi kuulub maailmas umbes 6000 liiki selgroogseid loomi. Need on enamuses maismaaloomad, kuhu kuuluvad loomad jaotuvad seltsidesse: kilpkonnalised, kärsspealised, krokodillilised ja soomuselised. Eesti roomajad (kokku 5 liiki) kuuluvad kõik seltsi Soomuselised (Squamata). Roomajate välimus Erinevatesse roomajate seltsidesse kuuluvate liikide välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne. Siinkohal ei hakka me kirjeldama meil mitteelavate rühmade (nt. kilpkonnaliste ja krokodilliliste) välimust. Samas on aga kõigi roomajate nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Need on looma kehale kaitseks. Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu on Kagu-Aasias
Minu tuleviku Eesti! Ma olen eestlane, eestimaa on minu kodumaa ning sellepärast on Eesti tulevik mulle väga oluline. Antud essees soovin tähelepanu pöörata tolerantsusele ehk sallivusele, mis on üha olulisem tänapäeva maailmas. Ma ei mõtle siinkohal mitte ainult, et inimesed suhtuksid võrdselt üksteisesse ja erinevatesse kultuuridesse, vaid ka hoiaksid rohkem meie planeeti puhta ja elamisväärsena. Olen ajakirjanduse kaudu tajunud, et eestlased ei ole eriti avatud teistele kultuuridele. Siin ei soovita näha teise nahavärviga inimesi, olgugi, et paljud neist on pagulased, kes otsivad varju sõja eest. Arusaadav on loomulikult ka siinsete inimeste hirm terrorismi ees, aga enamik neist
Kasvatus ja võim. Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekt- alustades perekondlikest võimalustest, rahalistest seisustest lõpetades vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks halba kasvatust mõista kui kasvatamatust ja teadmatust. Siinkohal proovin arutleda, millist rolli mängib kasvatus ja võim. Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et ,,noorus on hukas". Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit
Töötamine arvutiga Tänapäeval teevad miljonid inimesed tööd arvutitega, kuid kahjuks ei ole paljud teadlikud, kuidas õigesti arvuti ees istuda. Need, kes jällegi on teadlikud, tihtipeale ei järgi soovitusi, kuidas arvutiga töötades õigesti keha hoida. Arvutiga töötades tuleb kindlasti jälgida, milline on sinu istumisstiil. Ergonoomiliselt õige istumine näeb välja selline, et keha on vaba, kuid sirge. Siinkohal kehtib küünarnukireegel, mis tähendab seda, et randmeliiges peab olema otse, selg ja jalad peavad olema toetatud. Ergonoomiliselt õige arvutiga töötamine eeldab, et käte asend on paralleelne põrandaga ja lisaks küünarnukireeglis nimetataud randmetele peavad sirged olema ka küünarvarred. Küünarnukid peavad aga olema 90 120 kraadise nurga all ning kehale lähedal. Lisaks küünarnukireeglis nimetatud jalgade toetamisele ei tohi
Anders Celsius oli Rootsi astronoom, matemaatik ja füüsik. Teadustöö kõrvalt kirjutas ta ka luuletusi ja populaarteaduslikke tekste. Sünnikuupäevaks on 27. november 1701 ja sünnikohaks Uppsala linn, mis on tuntud Skandinaavia vanima ülikooli poolest. Mõlemad tema vanaisad ja isa oli professorid. Tuntud ütelus „käbi ei kuku kännust kaugele“ peab ka siinkohal paika. Nimelt 29 aastasena alustas temagi astronoomiaprofessoritööd. 24 aastaselt liitus ta nüüdseks Rootsi vanima Kuningliku Teaduste Seltsiga ning töötas selle sekretärina 19 aastat. Selle kaudu avalikustas ta ka enamiku enda töödest. Celsius vaatles Jupiteri kaaslasi ilma observatooriumita – väikeses kuuris koduaias, kasutades selleks enda ülesseatud instrumente. Celsius alustas palju teaduslikke uurimustöid, aga lõpuni jõudis viia vaid vähesed. Ta suri
............................................................................................................. 6 2 1. Sissejuhatus Käesolevas referaadis üritan välja tuua kõikvõimalikud naftareostuse mõjud nii loodusele, loomadele kes seal parajasti elavad. Leian, et teema on vägagi päevakajaline, kuna naftareostusest tuleb suhteliselt palju uudiseid ning see on globaalne probleem. Isegi meie pisike Eesti pole siinkohal erand, kuna läbi Soome lahe sõidab suurel hulgal tankereid Venemaa sadamatesse. Eesmärgiks on tuua välja, miks on naftareostus niivõrd ohtlik loomadele ning kui palju see elusloodusele ja loodusele üldse kahju teeb. Oma referaadis toon välja naftareostuse tekkepõhjused ning siis toon välja selle tagajärjed eri liiki elusolendite jaoks. 2. Naftareostusest üldiselt Nafta on orgaaniline süsinikurohke loodusvara. Inimesele näib haisev, kleepuv ja määriv nafta
Ülesanne 1. Loo Trimble väliarvutis kiirstaatiliseks mõõtmiseks sobiv profiil (menüü „Configuration“). Pane kirja profiili loomise sammud. Kõigepealt lõime kasutatavasse väliarvutisse uue mõõtmisstiili ConfigurationSurvey StylesNew. Mõõtmisstiili tüübiks valime GNSS. Liikuvjaama seadetes määrame ära mõõtmiste tüübi, milleks on kiirstaatiline (Rast Static) ning salvestusintervalliks on 30 sekundit. Andmed salvestatakse väliarvutisse. Samuti tuleb siinkohal määrata vastuvõtja antenni tüüp ja punkt milleni mõõdetakse antenni kõrgus. Praegusel juhul on selleks vastuvõtja korpuse keskkoht (Center of bumper). Kuna kasutatav vastuvõtja GLONASS signaali vastu ei võta, siis selle lülitame välja. Järgnevalt saame seadistada aja mille jooksul mõõtmisi sooritatakse. Ülesandes on selleks ette nähtud 30 minutit. Uue mõõtmisprofiili loomise etapid on järgnevatel piltidel illustreerivalt välja toodud
Lähtutakse maakonna üldplaneeringust, kus on määratletud rohevööndid ja miljööväärtuslikud alad. Sellest lähtuvalt kohalikud omavalitsused planeerivad erinevaid parke ja haljasalasid, nn. teemaplaneering. Arvestatakse nii sotsiaalmaa kui elamumaa jaotusprintsiipidega. Kuna sotsiaalmaad on üldkasutatavad ja nende pealt ei maksta makse, siis üldjuhul rajatakse haljasalad ja pargid vms. just sellistele aladele. Siinkohal toome väljavõtte "Teemaplaneeringu ülesannetest" (PLS §8 LG3): · Kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; · Miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasmaade, maastike,
varases nooruses. Plaanide seadmisel on meie endi vanemad suureks toeks ning kui neist jääb veel väheks, on võimalik minna erinevate karjäärinõustajate jutule. Esimest korda elus tuleb kooliõpilastel langetada kaalukam otsus põhikooli lõppedes. On ju vaja välja mõelda, kellena tahetakse tulevikus töötada või minna kohe tööle ning kahetseda oma laiskust kogu ülejäänud elu, rabades nii, et higi voolab, mõnel madalapalgalisel töökohal. Siinkohal tekibki tahes-tahtmata küsimus: ,,Kuidas peaks põhikooli lõpetav õpilane teadma, mis seis on tööturul ning kas elukutse, mil ta sooviks tulevikus töötada, veel eksisteerib?" Elu oleks kordades lihtsam, kui keskkoolidest kaoksid kallakud, kuna iga kallakuga sulgeme oma tuleviku uksi. Heaks näiteks on siinkohal sotsiaalkallakuga klass, mis juba eos purustab me võimaluse arstiteaduskonda õppima minna
Otsuste tegemise raskused aga on taaskord uuteks stressoriteks. Gümnaasiumis käiv õpilane on sunnitud vastu võtma otsuseid, mis dikteerivad terve tema edasise elu, ning enesestmõistetavalt pole see ülesanne lihtsate killast. Tuleb valida riigieksamid, valikained, inimesed, kellega oma elu siduda, huvialad. Kohati tundub, et elu ainsateks koostisosadeks ongi vaid valikud. Inimene, kes ei ole iseennastki üles leidnud, on tegelikult ebaküps nii suuri resolutsioone langetama ning siinkohal tuleks lahendust otsida muutustes Eesti haridussüsteemis. Ehk oleks mõistlik juba põhikooliõpilasi kohustada omandama teadmisi karjääriõpetuses või psühholoogias, ehk tuleks hoopis pikendada kooliiga? Tulles tagasi stressitekitajate juurde, on üheks neist kindlasti juba varem korra mainitud sotsiaalne elu ning selle edendamine. See kutsub esile suurel hulgal pingeid, konflikte ja probleeme. Suhted õpetajatega, kaasõpilastega, vanematega ja teiste lähikondlastega on
Saksamaa pidi loovutama osa maast, tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust, loovutama asumaad, kaotama sõjaväekohustuse ning pidi maksma võitjariikidele sõjakahjude eest reparatsioonimakse maksma. Kahe maailmasõja vahel sai Saksamaal võimule Adolf Hitler, kes nimetas end diktaatoriks ametliku nimega Saksamaa kantsler ja riigipea. Tema hakkas läbi viima suuri muudatusi ja provotseerima Saksamaale Versailles' rahulepinguga määratud kohustusi. Siinkohal küsiksin, kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud? Õigustamatud järeleandmised hakkasid üpris varsti peale Versailles' rahulepingu jõustumist, 28. juuni 1919, peagi pihta. Nimelt USA, kes ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, sõlmis 25. augustil 1921. Saksamaaga separaatrahulepingu, mis on teistest liitlasriikidest eraldi sõlmitud rahulepe. Hiljem sõlmiti sarnased lepingud ka Saksamaa liitlastega I maailmasõjas
tasanditelt alumisteni, mis määrab ära selle, kes peab kellele aru andma. Korralduste kulgemine hõlmab õigusi, vastutust ja korralduste ühtsust. Antud situatsiooni muudab keeruliseks ülemuste rohkus, kelle korraldusi tuleb töötajatel järgida ,,kuidas oleks võimalik oma tööga toime tulla, kui mul on kolm või neli ülemust, kellel on erinevad nõudmised ja kellest igaüks peab end teistest tähtsamaks". Siinkohal tuleks Taavi Tammel lähtuda korralduste kulgemise ahela puhul klassikalisest seisukohast, mille järgi võivad korraldused tulla ainult ühelt ülemuselt ja töötaja vastutab vaid tema ees, mis muudaks töötajate töö lihtsamaks ning oleks kergem oma tööga toime tulla. Õigus anda korraldusi ja otsustada oleneb positsioonist ehk igal juhil on seda rohkem võimu, mida kõrgemal tasemel ta on ning allapoole võib delegeerida tegutsemiseks vajalikke õigusi
kaevikus ning peaksid rahvusvahelist olukorda arvestades negatiivsete stsenaariumite peale mõtlema ja oma viimaseid kirju vorpima hakkama? Kindlasti mitte! Eesti Vabariik saab varsti 97-aastaseks. Inimesed elavad harva nii kaua. Samas pole riik inimene, ta ei sünni kellestki, ei sure ega saa jääda ka pensionile, et vanaduspõlve nautida. Kokkuvõttes taandub vastutus riigi heaolu eest ikkagi kodanikele, kellele see on justkui eluaegne projekt. Paljuski võib siinkohal piisada õigest suhtumisest ja sõnadest. Sõnal ja mõttel võib olla suurem jõud kui relval. Eelkõige selles valguses, et see võib ennetada relva kasutamist. Tänapäeval võivad kõik olla arvamusliidrid. Eks see kirjatükk ka omamoodi seda tõestab. Piisab sellest, kui teha provotseeriv tekst, postitada see kuhugi sotsiaalvõrgustikku ja juba järgmisel hommikul ärgates võid näha, kuidas see kulutulena levib. Äärmisel juhul võid niimoodi veel ministrikohast ilma jääda
Võivad pidada blogisid, kirjutada arvustusi, arvamuslugusid ning avaldada enda arvamusi kuna Eestis on kehtiv sõnavabadus. Üks meedia eesmärke ongi kutsuda inimestes esile vaidlusi, arutlusi, diskussioone ning ajakirjanike teravad arvamused ongi need kõige paremad alused nendeks. Tihtipeale ongi juhtunud, et ajakirjanikud liialdavad ning kritiseerivad üpris teravalt. Kuid nagu kõigil asjadel nii on ka meedia vabadusel piir. Kahjuks tihtipeale seda piiri aga ei tunta. Siinkohal võib näiteks tuua juhtumi, kus ajakirjanik nimetas tuntud poliitikut Vilja Savisaart rongaemaks. Siinkohal võib kindlasti väita, et ajakirjaniku piiritunnetus ei olnud paigas ning oma väljaütlemiste ning valede sõnadega võis ta kindlasti haavata nii Vilja Savisaart kui ka tema lähedasi. Seega ongi väga tähtsal kohal piiri tunnetus. Siinkohal võibki paralleele tuua vastutusega mis kaasneb meediaväljaannetega. Meedial on
Kliima soojenemine kui müüt Kõne Hea publikum, austatud õppejõud. Mina olen Siim Pening ja täna sooviksin Teile kõneleda kliima soojenemise müüdist. Siinkohal mainiks kohe, et tegemist pole just eriti populaarse arvamusega eriti nende seas, kellele see rohkem või vähem sisse toob. On ju ikkagi uhke tunne väljamõeldud probleemi müügist saadud raha eest hangitud turbotatud sportautoga mööda linna müristada. Alustaks esimese ja ilmselt kõige statistilisema (ja seega ka igavaima) faktiga. Nimelt olla kliima soojenemise kõige suurem näitaja see, et golobaalsed temperatuurid on väga kiirelt ja ennenägematult tõusmas
Nii on ikka mõistlik lahendusi otsida kollektiivselt. Sotsiaalne kuuluvuse vajadus tuleneb ligimese läheduse sõltuvusest ja on elus toimetulekuks hädavajalik. On muidugi inimesi, kes eelistavad elada isolatsioonis, kuid selle põhjused peituvad ilmselt tema lapsepõlve valusatest kogemustest. Olgu need siis tingitud kodusest keskkonnast või teistest inimestest, kellega ollakse elu jooksul kokku puutunud. Sotsiaalne tõrjutus võib olla paratamatu, kuid kas seda ainult teatud vanusegrupis. Siinkohal võiks eraldi grupina välja tuua lapsed, kes näevad välja teistsugused või on teatud käitumishälvetega ja saavad seetõttu tõrjutuks näiteks oma eakaaslaste poolt. Kurb paratamus või annab ka siin midagi ära teha laste vanematel? Peamine on välja selgitada lapse käitumishälvete põhjused ja on lapsevanema kohus teha kõik endast olenev, et laps sulanduks oma igapäevasesse keskkonda. Kui tõrjutus tuleneb näiteks füüsilisest puudest, siis on omaksed ja lähedased suure
esimese ringi pärijad ikka peaksid saama seda otsustada ? Siis võivad esikohale kerkida pigem majanduslikud huvid - huvi pärimise vastu. Selleasemel, et säilitada kaine mõistus ja otsustada inimese elu saatus, võidakse teha seda sellepärast, et pärida kinnisvara, raha jms. Kuigi päranduse pärast surma saatmine tundub kuidagi nii inimloomusele vastane, räpane ja lihtsalt kohutav siis tegelikult on neid inimesi palju kes oma sugulase ,,maha müüks" . Siinkohal tuleks kindlasti see kõik seadustega paika panna ja kehtestada, et kuidas see protsess peaks käima ja paika pandud olema Töö meie riigi riigikogule, arstidele, juristidele ja kindlasti ka paljudele teistele organisatsioonidele. Viimaseks eutanaasia liigiks on välja toodud tahtevastane eutanaasia - Kindlasti mitte ei poolda ma tahtevastast eutanaasiat, ehk siis seda kui raskelt haige patsient ise surra ei taha ja
Kindel tegutsemisviis Vastutulelikkus Kokkuhoidev personal Konkreetse ettevõtte üheks esimeseks väärtuseks on kindlasti koostöö. Ilma selleta organisatsioon garanteeritult ei toimiks. Tegemist on hooaja kaupu müüva ettevõttega ning müük toimub aastas vaid viiel kuul. See tähendab, et need viis kuud on väga kiired ja pingelised ajad ettevõttes, mis elatakse üle vaid koostööd tehes ja kui kõik annavad hooaja õnnestumiseks oma panuse. Siinkohal on tähtis roll ka juhil, kes peab planeerima tööde järjekorra ja täitmise korra. Organisatsioon hoolitseb selle eest, et kõik liikmed saaksid üheselt aru mis on eesmärgiks ning kuidas selleni jõuda. Teiseks tähtsaks väärtuseks pean ka organisatsiooni usaldusväärsust. Nii ettevõtte töötajad kui ka kliendid saavad usaldada organisatsiooni. Töötajate puhul on usaldusväärsus muidugi vastastikune. Ettevõtte juhtkond peab saama usaldada töötajaid ja vastupidi. Eelnevalt on
Presidendi kõne 24. veebruaril pidas president maha kõne, mis oli suunatud Eesti rahvale. Selle kõne käigus puudutas ta mitmeid teemasid, näiteks puudutas president teemat, mis on Eestis valitsenud juba pea 7 aastat ja selleks on välismaale tööle minemine ja president ütles väga otseselt, et see on riigis ainult otsustajate süü ja see on suur kaotus. Siinkohal olen ma täiesti nõus presidendiga, eesti rahva välismaale tööle asumine on riigiametnike süü ja siiani nad pole ka midagi selleks teinud, et seda peadata. Veel puudutas president ka vaesuse teemat, kus ta tõi välja, et inimesed kolivad järjest rohkem linna ja me peaksime rohkem lugu pidama maainimestest. Siinkohal ma tsiteeriksin Mart Helmet: ´´ Tõde, millele riigi juhtkond visalt keeldub silma vaatamast ongi see, et kakskümmend aastat
ergutamiseks, ei ole Kanti põhimõtetega kooskõlas. Isegi, kui treener arvas, et teeb seda hea eesmärgi nimel, siis sellegi poolest mõistaks Kant tema vale hukka, kuna tulemused ei ole olulised. Ainus, mis loeb, on sisemine headus ja siirus ning sellel hetkel polnud kuulus jalgpallitreener oma käitumises siiras ega ka mõtetes aus. Veel üks aspekt, millest lähtudes Kant treeneri tegevuse hukka mõistaks, on fakt, et treener Rocke kasutas Gippi vahendina (võib-olla oleks siinkohal õigem öelda, et kasutas vahendina ainult mälestust temast, kuid leian, et idee jääb samaks). Kanti arvates on inimene väärikas ja ratsionaalne olend, kellesse ei tohi suhtuda, kui ainuüksi pelgalt vahendisse, vaid alati ka ühtlasi eraldiseisvasse eesmärki. Vale aga tähendab alati, et me instrumentaliseerime teise inimese, allutame ta enda suhtes välistele eesmärkidele ning selles tähenduses võtame temalt vabaduse ja vastutuse (Kant, 2004: 2694)
igast oma käigust ja ka sellest, et tulevik on nende noorte käes. Näiteid sellest, missugused printsiibid valitsesid lastekasvatamisel minevikus, on palju, neid on käsitletud ja neile on pööratud tähelepanud. Järeldus on tihitpeale sama: see, kuidas last kasvatati kunagi, oli täielikult või vähemalt osaliselt vale, taunitav. Ehk jääb mulje, et tänane ühiskond on justkui äärmiselt osav ning eneseteadlik lapse kasvatuse seisukohalt. Kuid siinkohal tuleks peatuda ning mõelda kriitiliselt ja küsida, kuidas kasvatatakse lapsi tänases postmodernistlikus ühiskonnas. Erinevalt modernistlikust maailmapildist, mis juhindus progressist, otsis ühte üldist tõde, pidas ebaoluliseks üksikisikut ning surus kogu maailma raamidesse, elame meie täna tunduvalt liberaalsemas ja piirivabamas ühiskonnas. Siinkohal on oluline kontekstipõhisus, keegi ei otsi enam üldist tõde,
Kohustuslik kirjandus - poolt ja vastu Kalli kuulajad. Usun, et nõustute minu väitega, et kohustuslik kirjandus on iga kooliõpilase jaoks möödapääsmatu. Loetud raamatute põhjal tehtud tööde eest saadakse hindeid ning need omakorda mõjutavad õpilase eesti keele või kirjanduse hindeid. Kohustusliku kirjanduse loeteludes leidub raamatuid, mida on lausa lust lugeda, kuid ka neid, mida kohe mitte kuidagi läbi ei suudeta lugeda. Siinkohal tahaksingi esitada oma arvamuse kohustusliku kirjanduse kohta, tuua välja miinused ja pakkuda oma variandid, kuidas probleemi kõigile osapooltele, antud juhul siis õpilastele ja õpetajatele, meelepäraselt lahendada. Tihti mõtleme meie, kooliõpilased, et õpetaja vihkab meid, kui käsib meil lugeda raamatuid, mis on nii igavad, et pärast esimese leheküljega lõpule jõudmist võiks juba magama jääda. On ju arusaadav, et iga noor peab tutvuma kõigi nende kuulsate kirjanikega,
Kavuhoonegaasid, osoonikihi hõrenemine, prügireostus, õhusaaste, pagulaskriisid, saastunud joogivesi, näljahädad, müra, jäätmete ületootlikkus. Eelnevalt loetletud probleemid mängivad tänapäevamaailmas meeletult suurt rolli. Me kõik teame, et meie koduplaneet on tegelikult iga päevaga sammuvõrra lähemal hävingule, kuid, kas, mida ja kui palju me teeme omaltpoolt, et seda vältida? Esimese teemana soovin käsitleda maailmas laialtlevinud probleemi - jäätmekäitlust. Siinkohal ma ei saa väita, et igas maailmajaos probleemi tõsidus võrdväärne teiste maailmajagudega on, aga ku siinkohal võtta meie koduplaneeti kui ühtset tervikut ja geograafia kõrvale jätta, siis on ilmselge fakt, et probleem on tõsine. Olgugi, et aeg-ajalt kuradme oma riigi ja selle valitsuse üle, kuid piisab vaid lühiajalisest viibimisest kuskil arengumaades, et osata hinnata meie kodukoha puhast vett ja häid elutingimusi. See omakorda võiks inimestel
kõlblusõpetuse, –normide ja moraaliga. Eetika on juhend, mis määrab ära õige ja vale piirid. Ühtlasi kehtestab eetika erinevate poolte vahelised suhted, milles on alati üks domineerivam osapool. Mõiste arvutieetika võeti kasutusele 1970. aastail (TÜ Eetikakeskus). Arvutieetika tegeleb eetiliste probleemidega, mis on päevakorrale tulnud arvutite laiema levikuga maailmas. Arvutieetika problemaatika on seotud infotöötluse ja –kasutamisega (Laanemäe 2003, lk 68). Siinkohal tasub märkimist, et tegelikult on paberkandjal informatsioon tunduvalt turvalisem, kui digitaalsel kujul olev informatsioon (Praust 1997, lk 172; Laanemäe 2003, lk 68). Arvutites olev informatsioon on salvestatud arvuti mällu. Siinjuures on informatsiooni väärtus väga erinev. Näiteks tudengi arvutis olev õppematerjal omab palju väiksemat väärtust kui mõne firma andmebaas. Eriti väärtuslik on siinjuures riiklike andmebaasides olev
Enamik riikide kohta, mis osalesid II maailmasõjas, see ka kehtib. Kas Balti riikide saatus sõltus samadest faktoritest? 23.08.1939 sõlmisid Natsi Saksamaa ja NSV Liidu esindajad Molotovi Ribbentropi pakti, millega jagati Euroopa kahe riigi mõjusfäärideks. Eesti ja Läti jäid Nõukogude Liidu mõju alla, Leedus algselt Vilniuse piirkond, hiljem ka kogu Leedu. Kõikide riikidega toimiti sarnaselt, et sealne võim kukutada ning Nõukogude-meelne valitsus võimule saada. Mina leian, et siinkohal otsustati Balti riikide saatus juba ära, kuna neil ei olnud sõnaõigust oma saatuse määramisel. Esimeseks taktikaliseks käiguks NSV Liidu poolt oli Baaside Leping, mis esitati kõikidele kolmele Balti riigile. Eesti kirjutas alla baaside lepingule 24. Sept. 1939, millega lubas oma territooriumile Punaarmee sõjaväelised baasid, lisaks soomukid ja tankid. Sarnased lepingud sõlmiti kõikide Balti riikidega. Arvan, et Eesti oleks pidanud käituma Soome eeskujul ja
·Uus sajand, vanad probleemid Uus sajand, aga vanad probleemid? Miks ei ole keegi midagi ette võtnud nende probleemidega? Kas neid on üldse võimalik lahendada või likvideerida? Need on ainult mõned küsimused, mis on vähemalt korra igast tuleviku peale mõtlevast inimesest läbi käinud. Muidugi on meie seas ka inimesi, kes ei mõtle ei kellegi ega millegi muu peale kui nende enese heaolule ja rahale. Heaks näiteks on siinkohal süsihappegaasi saastenormide eiramine. Esmapilgul võib süsihappegaasi saastenormide eiramine tunduda võimatu, aga maailmas on olemas sadu ja isegi tuhandeid inimesi, kelle ülesandeks on otsida seadustest erinevaid ,,auke", et neid hiljem kasumi saamise eesmärgil kasutada. Üldjuhul ei kasuta neid seaduse aukude leidjad ise ära, vaid müüakse suurte tehaste omanikele, kes ei viitsi ise mõelda, kuna neil on raha. Teadupärast saab
·Uus sajand, vanad probleemid Uus sajand, aga vanad probleemid? Miks ei ole keegi midagi ette võtnud nende probleemidega? Kas neid on üldse võimalik lahendada või likvideerida? Need on ainult mõned küsimused, mis on vähemalt korra igast tuleviku peale mõtlevast inimesest läbi käinud. Muidugi on meie seas ka inimesi, kes ei mõtle ei kellegi ega millegi muu peale kui nende enese heaolule ja rahale. Heaks näiteks on siinkohal süsihappegaasi saastenormide eiramine. Esmapilgul võib süsihappegaasi saastenormide eiramine tunduda võimatu, aga maailmas on olemas sadu ja isegi tuhandeid inimesi, kelle ülesandeks on otsida seadustest erinevaid ,,auke", et neid hiljem kasumi saamise eesmärgil kasutada. Üldjuhul ei kasuta neid seaduse aukude leidjad ise ära, vaid müüakse suurte tehaste omanikele, kes ei viitsi ise mõelda, kuna neil on raha. Teadupärast saab
Kommunikatsiooniteadlased väidavad, et kommunikatsioon on organisatsiooni organiseerimise aspektist äärmiselt vajalik, kuid ei tohiks eeldada, et kommunikatsiooni rohkus on alati seoses kommunikatsiooni kvaliteediga. (Keyton, J., et al. 2013) Seetõttu leian, et juhina peaksin üritama kehtestada kvaliteetse kommunikatsiooni toimimise. Kindlasti ei ole see lihtne ülesanne, sest kommunikatsioon toimub organisatsioonis väga mitmel tasandil. Kuid siiski leian, et juhil on siinkohal oluline roll. Tuleks tagada, et ei oleks infosulgu või segase, vasturääkiva informatsiooni edastamist. Segase informatsiooni edastamine ja kommunikatsiooni üleküllus tekitavad töötajates stressi ja ebamäärasust, mistõttu langeb ka töö tulemuslikkus. Juhina üritaksin tagada informatsiooni õigeaegset edastust ning kommunikatsiooni läbipaistvust. Näitena siinkohal võiks tuua organisatsiooni siselehel Intranet’is kõigi oluliste otsuste,
eluohtliku vaenlasega, mille järel ei tundnud samuti USA end enam sedavõrd ohustatuna NSV Liidu poolt. Mõlemad osapooled leidsid, et ei esinenud enam ulatuslikke meediaründeid, näiteks propagandat. Samuti ei toimunud enam salajast vastasriigi sisepoliitilist õõnestamist või mõjutamist. Säärase mõttemuutuse tulemusel muutus nendevaheline suhtlus märgatavalt. Külma sõja säärast lõpplahendust peetakse üliriikide vastastikuste teenete tulemiks. Toome siinkohal välja, näiteks USA presidendi Ronald Reagani, kes sarjas NSV Liitu „kurjuse impeeriumiks“ ja esitas sellele väljakutse võidurelvastamiseks. Teades seejuures ise vägagi hästi, et see, sel hetkel Moskvale majanduslikult üle jõu käis. See ultimaatum langes perioodi, mil leidis aset põlvkonna- ja võimuvahetus NSV Liidu juhtkonnas. Külma sõja lõpetas ametlikult Gorbatšov. Ta ütles lõplikult lahti senini käibel olnud
Millised on peamised veebilehtede trendid? Veebidisain on kiiresti liikuv ja muutuv tööstus, kus trendid tulevad ja lähevad. Samas kasutavad disainerid ka trende, mis ulatuvad mitmete aastate taha. Alati ei ole vajalik hakata leiutama jalgratast uuesti. Üheks näiteks võiks siinkohal tuua login mudeli. Login mudel jääb login mudeliks ning siin jääb innovatsioonile vähe ruumi. UI mustrid peaksid läbi sujuva kogemuse kasutajaid suunama, mistõttu on veel palju, millega disainerid peavad vaeva nägema, et saavutada täiuslik kasutajakogemus. Kasutajakogemused ongi määravaks, kuhu poole edasi minna, seda enam, et praegusel ajal kasutatakse veebi palju ka läbi nutiseadmete. Järgnevalt toon ma välja oma uurimuse tänapäeva veebilehtede trendidest
Kõige suuremaks probleemiks kujunebki rahulolematuse tekkimine. Selle eest pole kaitstud ka kogenud ja vanemad töötajad. Olgu see siis tõrjutus, edasimineku puudumine, eesmärkide mittetäitmine. Inimesed saavad tavaliselt ikka ise aru, et nad on tööl rahulolematud. Nüüd on meil probleem, ja järgmiseks küsimuseks oleks, et mis nüüd selle rahulolematusega peale hakata, kuidas sellega toime tulla ja kuidas seda leevendada? Siinkohal tulevadki mängu Herzbergi motivatsioonifaktorid. Kuid sellest ainuüksi ei piisa. Probleem nimelt selles, et juht peab nüüd täheldama seda, et töötaja on rahulolematu. Juhi kohustuseks siinkohal olekski rakendada erinevaid motivatsioonfaktoreid töötaja rahulolematuse leevendamiseks. Ning kui juht on nüüd tuttav Herzbergi teooriatega, ei tohiks see talle probleeme valmistada. Veel suurema
Konflikti etapid Selles staadiumis üritavad inimesed käituda viisil, mis tagavad nende eesmärkide saavutamise. Tegevused on suunatud ja plaanitud kindla tulemuse saamiseks. Minu näites algas käitumine juba siis, kui läksin tädikesega rääkima ja selgitasin põhjuseid, mis mind häirivad. Kuna selline tegevus ei viinud tagajärjeni, mis mind rahuldaks, siis plaanin oma tegevust ümber. Konflikt on avalik ja osapooled on seda enesele teadvustanud. Siinkohal võivad tulla mängu väga erinevad käitumismallid. Ma võin ajastada enda kohaloleku värava piirkonda selleks ajaks, kui tädike tavaliselt koera jalutab. Lootes, et selline tegevus hoiab ära seekordse väravataguse ,,rikastamise". Ma võin puistata värava taha lõhnaaineid, mis peletavad koera või takistavad tema väljutamisprotsessi. Võin parkida sinna oma auto või siis paluda seda teha naabrimehel. Tavaliselt aga sellises olukorras räägitakse tädiga
valimisega. See väljendub keerukate, elegantsete lausete moodustamises algteksti baasilt ehk originaali toormaterjalist. Tegemist on originaali täiendamisega teksti elegantsemaks muutmise teel; stiiliharjutusega, mille tulemuseks võib olla aga liigne ilustamine. 5. Kvalitatiivne vaesustamine ehk originaalteksti sõnade ja väljendite asendatakse puudulike vastetega sihtkeeles. Eeskätt peab Berman siinkohal silmas kõlalist vaesust ja ka sõnakuju, mis mõlemad seostuvad mingil moel sõna olemuse ja tunnetamisega. 6. Kvantitatiivne vaesustamine Siinkohal viidatakse puudulikule sõnavarale või sõnade mitmetähenduslikkuse kadumisele. Selline teksti vaesustamine toimub käsikäes tõlke laiendamisega, kus sõna mitmetähenduslikkuse kadumist püütakse kompenseerida suurema tekstimassiiviga. Tulemuseks on aga vaesem ja originaalist tuntavalt pikem tõlketekst. 7
On olemas kasvataja- teadmiste edasiandja ja arendaja ning kasvandik- teadmiste ja oskuste vastuvõtja ehk areneja iseseisvaks eluks. Missugune on kasvatussuhe tänapäeval? Kuidas saab analüüsida kasvatamise efektiivsust? Erinevad kirjanduslikud allikad kinnitavad selgelt, et on olemas kasvataja ja kasvandik- kaks erinevat mõistet ja samas nii sarnast. Vahe on selles, et üks annab ja teine saab. Kas saab anda kui vastuvõtja keeldub sellest- siinkohal siis kasvatusest? Ei saa. Midagi kellelegi vastu tahtmist selgeks ei tee, kasvatuse ja suhete kvaliteeti ja tõhusust mõjutab kindlasti üksteise usaldus, koostöö ja mõistmine. Me tahame inimesi kasvatada ja õpetada nii, et neist saaksid täisväärtuslikud kodanikud ja omandaksid võime iseseisvaks eluks. Lapsele tuleb anda arenguvabadus kuid kasvatamine toimub ühenduses kasvatajaga, kes on lapsele tähtsaim väärtuste edastaja (Martin Buber, 1878-1965). Kasvatamise toime on minu
jättes lugejale mulje, justkui oleks 1858. aasta näol tegemist klassivõitluse etaloniga. Allikalise baasi osas on aga Kahki uurimus rikkalik, viidates ka uurija kõrgele professionaalsusele. Nagu autor ka ise selgitab, jagunevad kasutatud allikad kahte suuremasse gruppi, millest esimeste näol on tegemist ametlike dokumentidega (kohtumaterjalide, asutuste ning ametiisikute kirjavahetusega). Teise osa allikalisest baasist moodustab "talupoegade hulgast lähtuvad dokumendid", mis siinkohal tähistab mälestusi ja üleskirjutusi käsitletavast perioodist. Nimetatud eristuse juures on oluline just tõik, et nii-ütelda ametlikke allikaid nimetab Kahk "ilmse tendentslikkuse ja ebatäielikkuse" tõttu sisuliselt vähemväärtuslikeks, kui teist otse rahva hulgast lähtuvaid allikalisi andmeid. Iseenesest võiks ju siinkohal autori kriitikaga nõustuda, kuid problemaatiline on siinkohal just tõik, et sama autoripoolne kriitika peaks langema ka rahvalikele allikatele
11.2010 Suureks plussiks antud tarkvara juures on kindlasti võimalus kasutada teisi faililaiendeid oma esitluse juures. Nii näiteks võimaldab Notebook tarkvara kasutada Microsoft Office Powerpoint esitlusi enda konspektides. Autori silmis on suurimaks plussiks antud tarkvara juures selle võimalused kasutada Flash faile (swf). Selline võimalus annab arendajatel vabad käed rakenduste loomisel ja lõppkasutajatele lihtsa võimaluse neid oma esitlustes kasutada. Heaks näiteks on siinkohal Flash nupud, mida kasutaja saab kasutada oma konspektis näiteks edasi- tagasi navigeerimiseks. Nuppude näol on tegemist eelkõige visuaalselt meeldiva lisavõimalusega, kuid asendamatud need loengute juures ei ole. Kuna võimalus on kasutada Flashi, siis notebook on võimeline kasutama ka Flashi abil loodud programme. Siinkohal on heaks näiteks Flashis loodud taimer, mida on võimalik lisada kõikidele konspekti lehekülgedele ja seda ka reaalselt neis kasutada
juurde enda subjektiivsed mõtted. Antud essee jääb tänase Eesti konteksti. Arvan, et on olukordi (mida ma olen ka ise kogenud näiteks kellegagi mõnest lavastusest rääkides), mil mõnd lavastust tõlgendades, enese jaoks lahti mõtestades, otsitakse liigselt seda ühiskonna ja teatri suhet. Valitseb justkui avalik saladus või printsiip, et teater peab kindlasti peegeldama kas erinevaid sotsiaalseid probleeme, poliitikat, üleüldisi globaalseid probleeme vms. Ma ei soovi siinkohal jätta muljet, et see oleks kuidagi viisi vale või et teater ei tee seda, aga isiklikult tunnen, et see teema on liigselt problematiseeritud. Tahaplaanile on jäänud psühholoogia, esteetiline nauding, inimese sisemaailm ja subjektiivsed seoste loomised. Kuid samas on see ka õigustatud, eriti kui läheneda teemale teatrisemiootika vaatepunktist ning ka üleüldisest semiootilisest vaatenurgast. Inimesel on võimalik
Arengulõhede tasandamise probleem Üha enam ja enam on hakatud maailmas teadvustama endale arengulõhede probleemi. Peamiselt puudutab see arengumaid, kus mahajäämus võrreldes arenenud on riikidega on meeletult suur ja omavahel neid riike võrrelda ei annagi. Siinkohal võiks tuua ka näite: kui Eestis loetakse absoluutse vaesuse piiriks 174 eurost kuusissetulekut inimese kohta, siis arengumaades on see 30 eurot – põhivajaduste jaoks nagu toit, peavari, haridus ja tervishoid - ehk umbes üks euro päevas. Kõige suuremaks probleemiks ja arengulõhe näitajaks on arengumaades valitsev toidukriis. Lihtne oleks sellele leida lahendust – saadame toiduabi. Seda lahendust ka kasutataks mingil
Nii on ka meditsiin arenenud. On diagnoose, mis ongi vaimsed diagnoosid, mitte füüsilised ja ka vastupidi. 3. Kas arutlusel „keha ja vaimu” üle on Teie arvates mingi seos ka õenduse ja tervishoiuga? Palun põhjendage oma arvamust. Leian, et ikka on seos õenduse ja tervishoiga. Arutelus on räägitud kuidas me oletame/teeme järeldusi, vaadates ja jälgies teise inimese miimikat. Seos on siinkohal õenduse ja tervishoiuga on see kui me eeldame ise kuna ja kui valus võib patsiendil olla jälgides tema miimikat ja käitumist/reageerimist. Samuti on seos siinkohal, kuidas me võtame inimest/patsienti. Kas tal on ainult materjaalne keha või mitte materjaalne vaim. Või aksepteerime, et inimesel on materjaalne keha ja mittematerjaalne vaim. Sellest tulenevalt sõltub kui maksimaalselt, arvestades meie teadmisi, me suudame anda abi
Järsku ollakse nägema hakatud oma rahakoti tõelist seisu, mis peegeldub väga hästi minu arvates näiteks kaubanduses müüdavate toodete etikettidelt. Asi on ikka nii hull juba, et vorstist enam naljalt liha ei leiagi. Laste saamise soovid on jäänud tahaplaanile ja asendunud pangalaenude pärast välisriikides tööd rügavate kodanikega. Just toimetulek on hetkeolukorra märgusõna- toimetulek kohustustega, pangalaenudega, perega, iseendaga. Paralleeli peredes toimuvaga võib tõmmata siinkohal Euroopa Liidus hetkel toimuvaga. 2 Euroopa- mis edasi? Sinnamaani, kui liidu siseselt oli kõik (vähemalt näiliselt) ilus ja tore, ei osanud keegi (liikmesriik) näha euroliiduga liitumise kõrvalmõjusid ja iseennast kõrvaltvaataja rollis selles liidus
Kõige elementaarsemalt võib õigustena välja tuua isikupuutumatuse, sõnavabaduse ning poliitikast mitte mööda vaadates õiguse kuuluda erakonda lähtuvalt oma maailmavaadetest. Kodaniku kõige üldisemaks kohustuseks on teatavasti järgida vabariigi põhiseadust. Sellest lähtuvalt saab kodaniku kohustusteks pidada ka (meestel) riigikaitses osalemist, samuti anda oma panus jätkusuutlikku arengusse ning oma perekonna ja lähedaste aitamine. Kui rääkida kodaniku valimisõigusest, siis siinkohal saab seda nimetada ka valimiskohustuseks. Kodanikule on antud õigus valida vastavalt oma soovile ja seega ma arvan, et see peaks olema iga kodaniku kohustus. Ei saa väita, et see oleks just nagu iga inimese oma asi, kuidas ta oma valimisõigust kasutab, vaid pigem nimetaks seda südametunnistuse asjaks. Kui inimene protesteerib pidevalt, näitab välja kibestumist ning laidab valitsust, ise paigal istudes, siinkohal mõeldes hääletusele minemata
Mida te ise telliksite? Kuidas toidud maitsesid? Kas teenindus oli hea? Kuidas hindaksite restorani? Kas külastaksite restorani uuesti? Uuringu viisin läbi suuliselt. Suuliselt küsitledes sain vastus rohkem informatsiooni ja emotsioone. Suuliselt uuringut läbi viies saab küsida kliendilt põhjalikumalt ja saab ka positiivset tagasisidet. Kliendid olid restorani ning seal pakutavate toitudega rahul. 2. Turuuuringu teostamise viisid: 1. Probleemide ja eesmärkide loomine. Siinkohal tuleb tähele panna, et probleem ei oleks sõnastatud liiga laialdaselt või liiga kitsalt, mis võib pärssida kogu turu-uuringu tulemit. Turundusjuht võiks kindlasti diskuteerida probleemi üle ka oma kaastöötajatega, et saada võimalikult lai arusaamine probleemi olemasolust ning sellepõhjal defineerida skoop uuringuks. 2. Tuleb luua konkreetne uurigu plaan. See punkt jaguneb ise kaheks. Kõigepealt andmete allika päritolu osas ning lisaks uuringu meetodi või nö lähenemise osas. 3
Iga inimene peaks saama otsustada omaenda elukäigu üle. Saame ju otsustada mida õppima läheme, kuhu elama asume, kuhu tööle läheme. Miks ei võiks siis saada valida ka, kuna me soovime oma elutee ära lõpetada. Tihtipeale linnas liikudes ja nähes haigeid ja vanu inimesi, kes ei taju välismaailma ning ei ole võimelised enam iseseisvalt hakkama saama olen avastanud ennast mõtlemast, et nii vanaks ma elada ei soovi. Siinkohal tekibki küsimus, et kui tõesti mina olen iseenda elu peremees, siis miks ma peaksin vastu tahtmist elama nii kaua? Kui tõesti inimesel enam ei ole soovi elada siis siinkohal olekski eutanaasia palju parem lahendus, kui enese poomine või mingil muul viisil endalt elu võtmine. See oleks kergem nii endale kui ka lähedastele inimestele. Sest kui inimene ikka tahab endalt elu võtta, siis ta leiab ju selleks alati mingi viisi. Muidugi on meil
enesemääramisõigust. See tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. PS §19 hõlmab ka üldist isiksusõigust ehk enesekujutamise õigust, mis tähendab seda, et isikul peab olema õigus ise otsustada, kas ja millisel viisil ta tahab end avalikkuse ees kujutada ning kas ja mil määral tohivad kolmandad isikud muuta tema isiksuse avaliku arutelu esemeks. Heaks näiteks võin tuua siinkohal S. Rannamaa ,,Kasuemas" toodud näite sellest, kui kaaslased varastavad peategelase Kadri luuletuste kaustiku. Hiljem imestavad rühmakaaslased, miks Kadri luuletuste võõraste silma alla sattumist nii väga üle elas. Luule, mis Kadri jaoks oli sügavalt isiklik, tundus teiste tüdrukute jaoks pigem loominguna, mille üle võiks avalikult uhke olla. Kuid Kadri tundis ennast väga halvasti, sest tähelepanu pälvis luuletus mida ta teistele avaldada ei soovinud, sest
hoidis mind pidevalt põnevuses ja sarnanes väga tänapäeva nn ,,seebikatele". Ometi oli raamatu lõpp verine ja jõhker. Tegevus raamatus kulges imelise kiirusega aina hullemaks. Raamatu peategelaseks oli noor ja tark Oidipus, kes soovis oma bioloogilise isaga kohtuda. Teel teise kuningriiki toimus aga väikene kähmlus Laiose ja Oidipuse vahel. Hiljem selgus aga kohutav tõsiasi, et Oidipus tappis oma bioloogilise isa kuningas Laiose. Siinkohal oleks pidanud Oidipus säilitama kainet meelt ja andma endale aru, mida ta teeb, sellise suhtumisega poleks olnud mitte mingit tüli ega kähmlust. Tegelikult saigi kogu tegevuse ahelik algusese sellest tapmisest. Järgnes see, et Oidipus sai kadunud kuninga asemel uueks kuningaks, ning abiellus eelmise kuninga Laiose naisega, kelleks oli Oidipuse bioloogiline ema. Seda ära hoida oli ülimalt raske, sest pealtnäha ju mitte mingeid põhjuseid, mitte abielluda, polnud
Selle tagajärjel sündiski palju armastuseta abielusi, õnnetuid naisi ja mehi. Sel teemal on väga palju kirjutanud üks tuntumaid naiskirjanikke, Jane Austen. Korraldatud abielud, armastus ja raha oli üks tema peateemasid, mille elemente võib leida pea igas tema raamatus. Tihti juhtus tol ajal ka nii, et kui erinevatest klassidest pärit noored armusid, ajasid nende vanemad nad lahku, tuues põhjuseks ikka ,, ta ei kõlba sulle" ning ,,temaga sul tulevikku ei ole". Üheks näiteks tooksin siinkohal 18. sajandil aset leidva Giuseppe Verdi ooperi ,, La Traviata". Ballil kohtuvad ning armuvad noored Violetta ja Alfredo, Violetta vaene kurtisaan, Alfredo aga rikas aadlik. Alfredo isa, saades teada noorte suhtest, palub Violettal salaja Alfredo maha jätta, kuna nad lihtsalt ei sobi kokku ning koos temaga ei ole mehel helget tulevikku. Vastumeelselt täidabki Violetta isa soovi ning murrab noormehe südame. Usun et selline käitumine oli tol ajal üpris sagedane
Kirjuta arutlev kirjand (vähemalt 400 sõna), milles analüüsid inimkonda ähvardavaid ohtusid, nende põhjusi ja tagajärgi. Pealkirjasta tekst ise. Peateemad minu kirjandis: looduskatastroofid, sõjad, keemia meie ümber. Inimkonda ähvardavaid ohtusid on mitmesuguseid. Nende hulgas on selliseid, mis inimestest otseselt ei sõltu ja selliseid, mis on otseselt seotud inimkonna tegevusega. Ohtude põhjused on erinevad, siinkohal jäävad arvamused tihtipeale erinevaks. Looduskatastroofid, sealhulgas maavärinad, vulkaanipursked, üleujutused, hiigellained, tornaadod, on midagi, millest inimese jõud üle ei käi, mille vastu on inimene võimetu. Inimesed on küll välja mõelnud mõningad meetmed, mis katastroofi tagajärgi veidi pehmendavad, kuid nii arenenud tehnoloogiat veel ei ole, mis suudaks need ära hoida. Loodusõnnetuste põhjused on enamasti seotud loodusnähtudega, nagu maalihked, maa
Kas on üldse võimalik ja kuidas on võimalik ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? Tihti tundub mulle, et inimeste arvates on maakera ressurssid piiramatud. Või kui isegi mõeldakse, et need on piiratud, siis on väga vähe inimesi, kes seetõttu oma tarbimist ohjes hoiaksid. Tegelikult on probleem üsna tõsine. Kui vaadata seda numbrites, siis viimase kolme aastakümnega on inimkond ära kasutanud 1/3 kogu maakera ressurssidest. Kui siinkohal tagasi tulla hõbeehete juurde, siis ei ole hõbe vaid enese ehtimiseks. Seda kasutatakse palju elektroonikas, näiteks telefonides ja kosmosetehnikas ning ilma hõbedata ei saaks eksisteerida moodne elu, nagu meie seda mõistame. Kui praegune hõbeda tarbimine kasvab veelgi, siis saab hõbe otsa umbes 15-20 aastaga. Ma arvan, et juba see näitab, et inimesed tarbivad meeletus koguses. Igas perekonnas käivad ema-isa tööl või vähemalt üks neist. Nad töötavad, et
annaabi.ee 
