Arutlus: Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud? (0)

Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud?
Järelandmiseid on väga raske õigustada. Kui ühele osapoolele teevad need elu paremaks, siis teisele osapoolele võivad järelandmised väga suurt kahju tuua. Peale I maailmasõda oli Saksamaale määratud palju kohustusi ja piiranguid Versailles ’ rahulepinguga. Saksamaa pidi loovutama osa maast, tunnistama Austria, Tšehhoslovakkia ja Poola iseseisvust, loovutama asumaad , kaotama sõjaväekohustuse ning pidi maksma võitjariikidele sõjakahjude eest reparatsioonimakse maksma. Kahe maailmasõja vahel sai Saksamaal võimule Adolf Hitler , kes nimetas end diktaatoriks – ametliku nimega Saksamaa kantsler ja riigipea . Tema hakkas läbi viima suuri muudatusi ja provotseerima Saksamaale Versailles’ rahulepinguga määratud kohustusi. Siinkohal küsiksin, kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud?
Õigustamatud järeleandmised hakkasid üpris varsti peale Versailles’ rahulepingu jõustumist, 28. juuni 1919, peagi pihta. Nimelt USA, kes ei ratifitseerinud Versailles’ rahulepingut, sõlmis 25. augustil 1921. Saksamaaga separaatrahulepingu, mis on teistest liitlasriikidest eraldi sõlmitud rahulepe. Hiljem sõlmiti sarnased lepingud ka Saksamaa liitlastega I maailmasõjas. Tänu sellele rahulepingule sai Saksamaa aimu liitlaste patsifismipoliitika algusest, mis võimaldas Saksamaal neile sätestatud piire muutma hakata.
Õigustatud võisid järeleandmise olla majandusraskuste tõttu. Nimelt, mitmete erinevate plaanide järgi, nagu näiteks Dawesi plaan, mis koostati 1924. aastal, kus reparatsioonide summaks määrati 21 miljardit kuldmarka (2 miljardit aastas), aidati kaasa Saksamaa majanduslikule arengule. Dawesi plaan võimaldas Saksamaal saada majanduse arendamiseks 800 miljonit kurdmarka laenu. Kuna Saksamaa oli siiski Euroopas suurriik , siis selle majanduslik areng aitas ka teistel riikidel majandusraskustest välja rabeleda. Kui algas suur majanduskriis 1929. a. saadi aru, et Saksamaa ei jõua ikka veel reparatioonimakse tasuda ning võeti kasutusele Youngi plaan, mis pehmendas veelgi tingimusi – maksesummat alandati ja see jaotati 59 aastale.
Õigustatud ei olnud järeleandmine 1931 . aastal, kus Herbert Clark Hooveri antud moratooriumiga ja lõplikult 1932. aastal Lausanne ’i konverentsi otsusega loobuti reparatsioonimaksete sissenõudmisest. Nende mittenõudmine andis Saksamaale kindlust ning samal ajal näitas ka võitjariikide nõrkust. Hitler sai tänu sellele aru, et ta võib ka ülejäänud nõudmistega mängida ja vaadata kuidas võitjariigid käituvad.
Õigustatud võisid järeleandmised olla tänu kehvale välispoliitikale liitlaste poolt. USA hakkas häid suhteid juba varakult looma. Samuti ei tahtnud Suurbritannia sõda, nende sõjajärgse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks, ta uskus, et Hitler on mees, kellega saab asju ajada. Ka Prantsusmaa ei olnud nõus midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. Rahvasteliit, mille ülesanne oli selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks, sest suurriik USA oli sellest kõrvale jäänud ning teised riigid proovisid sõjast eemale hoida ja sõjategevust alustanud riigid Rahvasteliidust lihtsalt välja visata . Need järelandmised olid põhjendatud, sest Hitler kasutas lihtsalt võitjariikide kehva välispoliitilist tegevust ära.
Õigustamata jääb järelandmine liitlaste poolt, kes ei läinud Saksamaa vägedele vastu, kui need „nö“ põlised Saksamaa alad hõivasid. 1936. aastal viis Saksamaa oma väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni, kuid Prantsusmaa ei teinud selle takistamiseks midagi. Samuti ei tehtud midagi kui Austrias anschluss korraldati ja Austria Saksamaaga liideti. 1938. a. nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist. Kas Eesti, riik kus 25% elanikkonnast on vene rahvusest, oleks nõus sellega, kui Venemaa selle okupeeriks, väites, et sealsed Venelased tahaksid oma kodumaal elada? Just samapalju, kui on Eestis venelasi , oli ka Tšehhoslovakkias sakslasi. Kui Saksamaa osa Tšehhoslovakkiast okupeeris, otsustasid Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia hoopis Müncheni kokkuleppe sõlmida, millega sai Saksamaa loa okupeerida Sudeedimaa. Mina, kui eestlane, ei tahaks, et Venemaa okupeeriks Kirde-Eesti ja liitlased ei liigutaks lillegi selle takistamiseks!
Kokkuvõtteks arvan ma, et järeleandmised Hitlerile ei olnud õigustatud, kuna need kõik viisid Saksamaad II maailmasõja algatamise suunas. See kõik tõi kaasa mitmetele riikidele raskusi ja võõrvõimu. Samuti juhtis Hitler hävitustööd Euroopas, mille käigus suri umbes 50 miljonit inimest. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid , mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Mina arvan, et selliste koleduste läbiviimiseks lubatud järelandmised ei ole õigustatud ning seda koledat sündmust nagu oli II maailmasõda oleks saanud ära hoida, kui võitjariigid oleks kokku hoidnud ja Saksamaale, eesotsas Hitleriga, mitte järele andnud.
Kaspar Grigorjev 12a