Palun lugege läbi I. Meosi õpikust „Filosoofia põhiprobleemid” peatükk teemal „Keha
ja vaimu probleem” (lk 158-186):
1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie arvates
olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks?
Mina leian, et kõige õigem teooria on dualistlik teooria.
Olen ise arvamasule, et inimesel on keha, mis on materiaalne ja vaim/hing,
mis on mittemateriaalne. Sellisel arvamusel ollas, leina, et suudan andma
parimat abi inimestele ja olla humaane. Kui teha näiteks süsti, materiaalsele
kehale, pole see midagi aga mittemateriaalne vaim võib tunda valu. Selle
käigus ka tuleb hnnata kui suurt valu võib inimene tunda ja kuidas ma saan
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2020-10-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
,,Keha ja vaimu probleem" 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie arvates olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. Minu arvates tundub olevat kõige õigem teooria "Dualistlik interaktsionism". Seisukoht, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist. Olen samal arvamusel, et kehas on hing, mis töötab koos kehaga, nagu kaksikud, kes on lahutavatud ja käivad käsikäes. Näiteks oli kirjeldatud näiteid: külmatunne tekib sellest, et keha on külmas keskkonnas (keha mõjutab hinge); käsi liigub taskusse seetõttu, et inimesel oli kavatsus rahakott taskust välja võtta (hing mõjutab keha). Ka kõige selgemini
õigem? Palun põhjendage, miks. Minu jaoks tundus kõige õigem Dualistlik interaktsionism, sest see on kõige loogilisem. Ma arvan, et igal tegevusel, mida me teeme või nähtusel, mida näeme või tunneme on mingisugune põhjus. Alati on võimalik leida põhjus ning kunagi ei juhtu midagi niisama. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Kuigi tekstis oli selle teooria vastuväideks välja toodud küsimus „kus on hing“, mina siiski arvan, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist. Mina arvan, et see see küsimus pole tähtis, me ei pea teadma, kus on hing, aga minu arvates hing on ajudes, sest seal toimub mõtlemine. Siiski kindlasti peame teadma, mida tahab hing, sest siis saame näha kuidas hing mõjutab keha ja keha mõjutab hinge. 3. Kas arutlusel „keha ja vaimu” üle võiks olla Teie arvates mingi seos ka õenduse ja tervishoiuga? Palun põhjendage oma arvamust.
kohta ka need jäetakse kõrvale. Epoché nõuab ebaharilikku tähelepanu, keskendumist ja kohalolu. 3. "Fenomenoloogia ja tervishoid: haige ihu fenomenoloogilise nähtusena" - millega nõustute selles alapeatükis, millega mitte? Nõustun selles alapeatükis filosoof Drew Leder´i ja filosoof Toobsi väidetega- Olles ise neid kogenud siis vastuväiteid, millega mitte nõustuda mul ei ole. Filosoof Leder toetub oma käsitluses Merleau-Pontyle. Keha on taust, mida tavaliselt ei tajuta ja millele ei mõelda oma toimetusi tehes. Me võime küll oma kehale mõelda, aga tavaliselt me ei tee seda. Valu paneb meid teadvustama meie keha ja me tajume sel puhul oma keha ebamugavana. Filosoof Toobsi järgi erineb patsiendi haiguskogemus arsti omast. Iga inimese haigus on erineva eripära ja iseloomuga. Inimene peab ise kõike oma ihuga kogema, et teada saada mida kogevad juba haiguse läbielanud. Lisaks see, et haigus muudab ihu objektiks.
Õendusfilosoofia põhiprobleemid Kalmer Marimaa Inimesekäsitlus tervishoius Tervishoiufilosoofias jäävad mitmed käsitlused inimesest kahe äärmuse vahele: 1) René Descartes'i dualism, mille järgi inimese keha ja vaim (sh teadvus) on kaks erinevat substantsi, ehkki nad on omavahel seotud; 2) reduktsionistlik vaade, mille järgi inimesed on üksnes bioloogilised organismid. Meditsiinipraktika teooriad põhinevad eeldustel selle kohta, kes on inimene. Näitena võiks tuua kaks erinevat lähenemist: 1) biostaatiline teooria – tervis = haiguse puudumine. Inimene on haige, kui tema kehas on haiguskolle. Haiguse tuvastamiseks piisab inimese füüsilisest läbivaatusest ja temalt pole vaja
mõjutavat poliitlist keskonda. Meditsiiline- negatiivsuse kaudu, tervis, kui puudub haigus. Ei tehta kultuurilistest jne teguritest. Akadeemiline- psüholoogia ja sotsioloogia koostiosana- tervis kui biopsühhosotsiaalsete teguritega seotud. Statistiline- määratletud norm, läbi organismi erinevate näitajate, kui näitaja on normis, siis terve, kui ei siis haige Holistlik, vaata tagasi. Tervise ja haiguse käsitlused läbi ajaloo Vaimu ja keha suhe- haigus seotud kurja vaimuga Hipokrates Pidas vaimu ja keha üheks koosluseks. Humoraalne teooria- haigestumise teooria- haigusseisundid on seotud keha funktsioonidega. Neli kehavedelikku- Suvi kollane sapp, Sügis Must sapp,. Talv Lima, Kevad Veri. Mis viib tasakaalust välja- Välistegurid, Päike.. Platon Eristas Keha ja vaimu. Hing ja Vaim on oemuselt sarnane kogu maailmale. Hing on igavene,
1. Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne.
u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas – aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses.“ E. Salumaa Filosoofilisi probleeme käsitletakse üldjuhul koolkondades
Õnnetusest on alles nädal möödas. Kõik läheb hästi! Praegu on talv, saategi puhata. Suvel on palju hullem haiglas olla. Teie aga olete suvel juba terve. Virve: Arvate? Mare: Muidugi. Sööge nüüd, muidu jahtub puder ära. Virve: Puder on päris maitsev, nagu kodus kohe... Mare: Tore kuulda. Ma lähen ja vaatan, kas teised patsiendid on juba söömise lõpetanud. Tulen varsti tagasi. Sööge nüüd kõht täis! Harjutuste vastused H 2. Täitmisel on abiks lisas 1 ja lisas 2 antud avalduste näidised. H 3. 1C; 2B; 3C; 4A; 5C; 6B; 7C; 8A; 9A. H 4. 1ülemõde; 2kõigepealt; 3täiskasvanud; 4sekretärina; 5kutseõppe; 6elukohale; 7töötajat; 8aidata; 9tutvuma. H 5. 35aastane; last; ülemõena; õeks; õena; kogemusi; suhelda; inimesi; haigetele. H 8. 1.Hooldustöötaja jälgib haigeid ja teatab haige seisundi muutustest õele. Hooldustöötaja osaleb õendusprotsessis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid