Ohud meie ümber (0)

Ohud meie ümber
Kirjuta arutlev kirjand (vähemalt 400 sõna), milles analüüsid inimkonda ähvardavaid ohtusid, nende põhjusi ja tagajärgi. Pealkirjasta tekst ise.
Peateemad minu kirjandis: looduskatastroofid , sõjad, keemia meie ümber.
Inimkonda ähvardavaid ohtusid on mitmesuguseid. Nende hulgas on selliseid, mis inimestest otseselt ei sõltu ja selliseid, mis on otseselt seotud inimkonna tegevusega. Ohtude põhjused on erinevad, siinkohal jäävad arvamused tihtipeale erinevaks.
Looduskatastroofid, sealhulgas maavärinad , vulkaanipursked, üleujutused, hiigellained, tornaadod , on midagi, millest inimese jõud üle ei käi, mille vastu on inimene võimetu. Inimesed on küll välja mõelnud mõningad meetmed, mis katastroofi tagajärgi veidi pehmendavad, kuid nii arenenud tehnoloogiat veel ei ole, mis suudaks need ära hoida.
Loodusõnnetuste põhjused on enamasti seotud loodusnähtudega, nagu maalihked , maa sisepinged, äike, ning üks võib põhjustada teise: orkaanid ja tsunamid üleujutusi ja maavärinad laviine. Vaimsemad inimesed panevad looduskatastroofid inimeste süüks – negatiivsed emotsioonid ja halvad mõtted ning teod peegelduvad meile loodusõnnetuste näol tagasi.
Loodusõnnetustega kaasneb inimestel sageli suur finantsiline kahju, kahjustada saab keskkond ning paljud inimesed kaotavad elu või oma kodud .
Loodusjõud on küll suur oht inimkonnale, kuid minu silmis suurem oht on inimeste endi tegevus, mille tagajärgedega puutume me igapäevaselt kokku.
Kahjuks peab tõdema, et raha ja võimu nimel on suur hulk inimesi kõigeks võimeline, minnakse sõna otseses mõttes kasvõi üle laipade. Selliseid tegevusi püütakse igati õigustada, tuuakse ettekäändeid ikka sõnadega “inimeste heaolu nimel“, kuid teod räägivad enda eest. Ma toon siinkohal näiteks sõja. Sõda eksisteerib rohkemal või vähemal määral pidevalt meie ümber. Sõja põhjused on väga erinevad – erimeelsused, mõjuvõimu suurendamise vajadus mõne riigi puhul, raha, maavarad , usulised põhjused jne. Kasu lõikavad neist sõjatööstus ja riigid, kes sõdade korraldamisega rikkust juurde saavad. Läbi aja on sõjalisi sekkumisi õigustatud erinevate ettekäänetega, tihtipeale on need välja mõeldud vaid inimestega manipuleerimiseks, et n-ö avalikku toetust saada, pannes inimesi uskuma, et sõjaline tegevus on vajalik. Üks ehe näide sellisest tegevusest on 11. septembri terrorirünnak USAs, millega suudeti hulk inimesi hirmule ajada jutuga, et terroristid on riiki rünnanud. Nüüdseks on suurem osa inimesi teadlikud sellest, et see oli valitsuse enda korraldatud, infot ja tõendeid pettuse kohta leiab kõikjalt internetist. Seega oli see tõenäoliselt vaid manipuleeritud ettekääne saamaks rahva heakskiitu “terrorismivastase sõja“ alustamiseks. Plahvatuses hukkus tuhandeid inimesi ning USA ründas peale seda mitmeid riike, soovides väidetavalt sellega terrorismi vastu võidelda. Kuid tegelikkuses said sõjas sajad tuhanded süütud inimesed surma.
Selliseid “libaoperatsioone“ on veel palju ja kannatajateks siinkohal on loomulikult inimesed ja loodus. Kes iganes võidab sõja, tavakodanikud jäävad kõik kannatajateks ja kaotajateks.
Inimesi ohustab veel igapäevaselt keemia meie ümber – keskkonnasaaste, väetiste ja tõrjeainete kasutamine põllumajanduses ja lisaained toidus. Geoinserlusest ehk keemiapilvedest ei ole paljud inimesed üldse teadlikud, kuid see mõjutab negatiivselt nii inimeste tervist kui ka keskkonda. Keemiapilvede koostises on rohkesti alumiiniumit ning erinevaid toksilisi aineid nagu plii, arseen, elavhõbe ja uraan. Sellega sekkutakse planeedi kliimasüsteemidesse, ilma ja kliima muutmise eesmärgil, tuues endaga ettenägematuid tagajärgi.
Rääkimata siis muudest keskkonda reostavatest teguritest nagu heitgaasid, tööstusettevõtete tegevuse tagajärjel õhku paiskuvad happelised oksiidid, jäätmed, ravimijäägid looduses jms.
Väetiste ja tõrjeainete kasutamine saastab keskkonda ning kahjustab inimeste tervist.
Lisaained toidus, säilivusaja pikendamiseks, maitse tugevdamiseks, lõhna ja kaubandusliku välimuse andmiseks , mõjuvad otseselt inimeste tervisele.
Antibiootikumide liigtarbimine kas otseselt – tervisehädade puhul, või kaudselt – loomsete toiduainete kaudu, põhjustab uute, senimaani tundmatute bakterite teket. Ning seega on suuresti tõenäoline, et tulevikus võib tavaline külmetushaigus väga raskekujuliseks muutuda ning selliste bakterite vastu ei pruugigi enam ravi olla. Samamoodi võib sellist asja paljude teiste haiguste puhul ette tulla.
Vaktsiinide tekitatud kahjudest ei räägita peaaegu üldse, sest nende puhul on mängus tohutud summad , millest ravimitööstus ilma ei taha jääda. Vaktsiinid põhjustavad imikutel äkksurmasid, paljudel lastel ja täiskasvanutel tekivad kergemad ja raskemad tervisehäired, allergiad. Pikemaajalisemat mõju tervisele ei ole üldse uuritud. Seadused on samuti ravimifirmade poolel, mis tähendab, et kui vaktsiini kõrvalmõjud alles päevi või kuid peale vaktsineerimist ilmnevad, on peaaegu võimatu tõestada, et tervisehäda põhjustajaks oli kaitsesüst. Varem ei räägitud vaktsiinikahjustustest üldse, kuid tänapäeval tuleb seoses info kiire levikuga järjest rohkem asju päevavalgele.
Kogu see keemia meie ümber tundub esmapilgul ohutu olevat, sest selle tagajärjel tekkivat kahju ei ole ehk koheselt võimalik näha, kuid pikemas perspektiivis on see inimkonnale väga ohtlik, põhjustades raskeid tervisehädasid, haigusi ja surma.
Meedias ei räägita tihtipeale asjadest nii nagu need tegelikult on, sellepärast tuleb igal inimesel omal käel uurida võimalike tervist või tema ümber olevat maailma ohustavate tegurite kohta. Kuid nagu öeldakse, on tihtipeale inimese kõige suurem vaenlane teine inimene. Inimesed peaksid rohkem selle peale mõtlema, kuidas iseend ja loodust võimalikest ohtudest säästa.