Anders Celsiuse taust ja saavutused (0)

Anders Celsius oli Rootsi astronoom, matemaatik ja füüsik. Teadustöö kõrvalt kirjutas ta ka luuletusi ja populaarteaduslikke tekste. Sünnikuupäevaks on 27. november 1701 ja sünnikohaks Uppsala linn, mis on tuntud Skandinaavia vanima ülikooli poolest. Mõlemad tema vanaisad ja isa oli professorid. Tuntud ütelus „käbi ei kuku kännust kaugele“ peab ka siinkohal paika. Nimelt 29 aastasena alustas temagi astronoomiaprofessoritööd. 24 aastaselt liitus ta nüüdseks Rootsi vanima Kuningliku Teaduste Seltsiga ning töötas selle sekretärina 19 aastat. Selle kaudu avalikustas ta ka enamiku enda töödest. Celsius vaatles Jupiteri kaaslasi ilma observatooriumita – väikeses kuuris koduaias, kasutades selleks enda ülesseatud instrumente . Celsius alustas palju teaduslikke uurimustöid, aga lõpuni jõudis viia vaid vähesed. Ta suri tuberkuloosi 42-aastasena ning maeti enda vanaisa kõrvale. Tema nimi on anud ka kraatrile Kuul.
Uppsalas ei juhtunud just tihti, et äsja ametisse nimetatud professor otsustab minna mitmeks aastaks välismaale. Aga just seda tegi Anders Celsius. Ta jättis oma kohustused kolleegide kaela ja alustas oma suurt Euroopa turneed, mis hoidis teda kodukandist eemal kuus aastat.
Astronoomia kui teadusharu oli Rootsis ülimalt kehvas seisus. Õpetust jagati vaid vähestes kohtades ja teadustöid ei tehtud praktiliselt üldse. Samuti ei olnud Rootsis ka arvestatavat observatooriumi. Celsius kui Kuningliku Teaduste Seltsi sekretär suutis oma kolleege veenda selles, et rootslastele on vaja tutvustada uusi avastusi.
Niisiis asuski ta ringreisile, mille jooksul külastas peaaegu kõiki selle aja Euroopa tuntumaid ja suuremaid observatooriumeid nii Saksamaal, Prantsusmaal kui ka Itaalias ning töötas koos paljude 18.sajandi juhtivate teadlaste ja astronoomidega.
Kodulinna naastes seadis ta enda ema aiamajakeses püsti reisilt kaasa toodud kvadrandi ning ühejalgse teleskoobi . See oli ülikoolilinnas observatooriumile lähim asi. Ilmselgelt tundis Celsius puudust tipptasemel tehnikast - mida ta ka vääris - ning taotles riigilt raha selle ehituseks – mida ta ka sai. 3 aasta pärast oli Uppsalas püsti kvaliteetse tehnikaga observatoorium.
Celsiuse ajal oli kasutusel palju erinevate skaaladega termomeetreid, kui tema nägi vajadust ühiselt vastuvõetava rahvusvahelise skaala järele. Seega töötas ta välja 100- kraadise skaalaga elavhõbedatermomeetri, kus 100 oli vee jäätumistemperatuur ja 0 vee keemistemperatuur . Peale tema surma keeras teine rootsi teadlane Carl von Linne tema skaala tagurpidi ning nii on ta kasutusel ka tänapäeval. Ainsad riigid, kes Celsiuse skaalat ei kasuta on Ameerika Ühendriigid ja Jamaica.