Ajakirjandus on riigis neljandaks võimuks. Ta on ühiskonna lahutamatu osa, mille peamine funktsioon on info kogumine ja edastamine rahvale. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas ja kinnises maailmas. Kuid kas ajakirjandusvabadus vabastab kirjatekstide loojaid vastutusest nende sisu eest? Kas ajakirjanikul on kohustus edastada oma artiklites korrektset informatsiooni ja järgida eetikareegleid? Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane Juhan Peegel on öelnud: ,,mida suurem on vabadus, seda suurem on vastutus". Ajakirjandusvabadus ja vastutus käivad käsikäes. Tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Eristab meie ühiskonda autoritaarsest või totalitaarsest reziimist just see, et meil puudub tsensuur. Ajakirjandusvabadus välistab riigipoolse kontrolli ajakirjanduse sisu üle. See tähendab, et ajakirjanik võib kirjutada põhimõtteliselt sellest, millest ise tahab. Sõnavabaduse tõttu on tal selleks õigus. Aga samuti
Vabadus on vastutus ,,Ma pole iial arvanud, et inimese vabadus seisneb sellest, et ta võib teha, mida ta tahab, vaid pigem selles, et ta ei pruugi teha seda, mis talle ei meeldi." - Jean-Jacques Rousseau. Minu arvates on vabadus võimalus teha seda, mida inimene parajasti teha tahab, kuid siiski on vabadus iga inimese jaoks erinev. Ühele tähendab see võimalust öelda, mida tegelikult mõeldakse, teisele aga võimalust otsustada ja teha oma valikuid sõltumatuna. Kolmandale on vabadus elu ilma reegliteta, neljandale aga võimalus olla tema ise ja mitte teeselda. Igaüks mõistab vabadust omamoodi. See on midagi, millega me iga päev kokku puutume, ent mida me kunagi ühtmoodi mõistma ei hakka.
kitsendavaid piire. Usun, et paljude, kui mitte kõigi inimeste peast on läbi käinud mõte täielikust vabadusest. Teha kõike täpselt nii, nagu ise tahame, öelda just seda, mis mõttes, ja pöörata tähelepanu ainult meelepärastele asjadele - kõik see on väga ahvatlev ja võime arvata, et selline elukorraldus sobib meile kõige paremini, aga tegelikkus võib hoopis midagi muud olla. Vahel ma mõtlen, et kas vastutuse puudumine, ehk siis maksimaalne vabadus kujutab elu ilma igasuguste piirideta. Mõnda aega oleks selline olukord võib-olla tõesti hea. Ärkan üles siis, kui ise tahan, kas või enne õhtut. Kooli jõuan täpselt nii tihti, kui viitsimist on, nii et poleks harv olukord, kus ma ei jõuaks sinna mitmeid nädalaid järjest. Kodus võtaksin endale vabaduse teha mitte midagi kasulikku. Muidugi ei saa märkimata jätta elu väljaspool koduseinu. Kuna mul on õigus piirideta eluks, kasutaksin seda ikka täiega. Liikluseeskirjad?
2. Professionaalne eetika ja avalikkuse teenimine. Eetikakoodekseid saab jagada eri tunnuste alusel mitmeks grupiks. Professionaalsed koodeksid on sageli aga kombinatsioon mitmest erinevast võimalusest. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne. Avalikkuse teenimine: • Avalik institutsioon täidab avalikku funktsiooni või ülesannet. – Lojaalsus avalikkuse ees – Vastutus • Avalikkuse teenimine – Asutuse ülesannete täitmine – Muud kohustused avalikkuse ees, sh. Informatsiooniga seotud kohustused. Toon ka siia mõned näited avalikkuse teenimisest eetikakoodeksitest: • Raamatukoguhoidja eetikakoodeks: Raamatukoguhoidja peamine ülesanne on tagada inimeste vaba juurdepääs informatsioonile, luues kõigile võrdsed võimalused enese arendamiseks ja harimiseks,
(ettekavatsemata kuritegu pole ebaeetiline) Konsekvetistliku teooria järgi määrab tegevuse (teo) kõlbelise kvaliteedi ainuüksi tagajärg. Deontoloogilised teooriad lükkavad ümber nii motivistlikud kui konsekventalistlikud doktriinid. Nad väidavad et tegevuse õigsus (hea) tuleneb tegevuse enda seesmisest väärtusest. Need teooriad rõhutavad selliste mõistete nagu kohus, vastutus jt tähtsust. Sageli nimetatakse neid ka kohuse eetikaks. Nüüdisaja eetikateooriaid on jagatud ka autonoomseteks ja heteronoomseteks. Viimane põhjendab moraali moraalist väljaspool asuvate tegurite abil. Eristatud on ka teole või vastupidi tegutsejatele keskenduvaid teooriaid. Siin tahetakse rõhutada, et oluline on see, mida teeme (teole orienteeruv) või mis sorti inimesed me oleme (kas tegutseja isik on ikka kõlbeline isik). 2. Eetika ajaloost. · Eetika algusest
· Milline on väärtuse ja moraali seos? · Mis on hea elu? Aksioloogia skaala -10 ---------HALB----------- 0 ------------HEA----------- +10 Negat. väärtus Neutraalne Posit. väärtus Suurim halb, Väärtusneutraalne Ülim hüve, mitteväärtus väärtus Väärtused jagunevad Positiivsed ja negatiivsed väärtused · Positiivsed: on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus) · Negatiivsed: on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus) Individuaalsed ja kollektiivsed väärtused · Individuaalsed: vabadus, autonoomia, tervis · Kollektiivsed: patriotism, kultuur, solidaarsus Väärtusi võib jaotada valdkonniti: Väärtused (näited): · Tervis, asjad, turvalisus · Majanduslik tootlikkus · Ausus, õiglus, hoolivus · Altruism, sõprus, armastus · Vabadus, õiglus, võrdsus · Ilu, graatsia, sümmeetria
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist
asemel kasutatakse internetiportaale ja lapsedki ei mängi õues palli vaid istuvad arvuti taga. [7][4] Ei saa öelda, et see muudab inimesed päris sotsiaalselt isoleerituks, ent tekitab palju muid probleeme. Näiteks Internetis kajastatud informatsioon võib olla nii tõde kui vale. Kui reaalses elus enamasti on võimalik kontrollida, kas tegemist on tõega või mitte, siis interneti või meedia puhul on see üsna võimatu. [3] Interneti üheks peamiseks omaduseks on vabadus. Vabadus väljendub eelkõige kontrolli puudumises. Vabadus on hinnaline, kuid mitte kunagi absoluutne. Absoluutne ei ole ka sõnavabadus.[12] Me kaldume arvama, et sõnavabadusele kui põhiõigusele lisandub internetis õigus öelda mida tahes, kuna ütlejat pole võimalik tuvastada. Nii ongi levinud praegu, et paljud laimavad ja ütlevad halvasti kellegi kohta, mõtlemata, kuidas see võib mõjutada isikut, kelle kohta öeldakse. Sageli inimesed kasutavad ära ka anonüümsuse
annaabi.ee 
50 punkti
~ 1 leht
8 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid