Miks külm sõda lõppes nii...? (0)

Miks külm sõda lõppes nii...?
Külm sõda jagunes laias laastus kaheks, milleks olid sõdimine psühholoogilisel ja majanduslikul tasandil. Ajaloolaste seas enamlevinud teooria kohaselt lõpetas üldjoontes külma sõja tõik, kus Nõukogude Liit jõudis järeldusele, et USA näol ei ole tegemist enam eluohtliku vaenlasega, mille järel ei tundnud samuti USA end enam sedavõrd ohustatuna NSV Liidu poolt. Mõlemad osapooled leidsid , et ei esinenud enam ulatuslikke meediaründeid, näiteks propagandat. Samuti ei toimunud enam salajast vastasriigi sisepoliitilist õõnestamist või mõjutamist. Säärase mõttemuutuse tulemusel muutus nendevaheline suhtlus märgatavalt.
Külma sõja säärast lõpplahendust peetakse üliriikide vastastikuste teenete tulemiks. Toome siinkohal välja, näiteks USA presidendi Ronald Reagani , kes sarjas NSV Liitu „ kurjuse impeeriumiks“ ja esitas sellele väljakutse võidurelvastamiseks. Teades seejuures ise vägagi hästi, et see, sel hetkel Moskvale majanduslikult üle jõu käis. See ultimaatum langes perioodi, mil leidis aset põlvkonna- ja võimuvahetus NSV Liidu juhtkonnas.
Külma sõja lõpetas ametlikult Gorbatšov . Ta ütles lõplikult lahti senini käibel olnud Nõukogude arusaamast, mille kohaselt vägivald , mida kasutatakse ellu viimaks kommunistlikku utoopiat, on igati õigustatud. Tegu oli tohutu murranguga, kuna kogu NSV Liit, kaasaarvatud idablokk , oli rajatud ning kontrollitud läbi terrori. Samuti oli oluliseks aspektiks mõistmine, et senine, sotsialistlik majandusmudel ei olnud end õigustanud. Moskva oli langenud sõltuvusse kapitalistlikust Läänest. Riigisised majandusraskused väljendusid üleüldises elatustaseme languses.
Külma sõda on nimetatud ka ajaloo pikimaks rahuperioodiks. Hirm tuumapommide ees hoidis ära sõjalised väljaastumised suuriikide vahel. Näiteks „tuumasõõr“ Kuuba ümbruses. Sellele vaatamata võisteldi omavahel väiksemates kriisikolletes, mis haarasid kõrvalisemaid piirkondi. Selleks oli ideaalne Vietnami sõja puhkemine. USA ja NSVL kasutasid kõikvõimalikke olukordi , näiteks kodusõdasid, et näidata teineteisele ning ülejäänud maailmale oma sõjalist jõudu.
Sarnaselt kannatasid nõukogude okupatsiooni all rahvad , keda oli hoitud külma sõja lõikes stalinistliku terrori all, nende hulka kuulusid näiteks baltimaad , nende hulgas Eesti. Neile tähendas külma sõja lõppemine senini tähtajatu ja eluaegse vangistuse äkitsist lõppemist. Niisiis lahkus Moskva külmast sõjast viimset hävitavat lahingut andmata.
Külma sõja lõpp oli seega Mihhail Gorbatšovi ja ta truude seltsimeeste sihikindla tegevuse tulemus. Lõpetati vastasseis Washingtoniga, kelle kehtestatud majandusalased nõuded andsid riigi rahakotti vaadates valusalt tunda. 80ndate lõpul Ronald Reaganiga kokkulepitud tuumaprogrammide ja maavägede vähendamine tõotas Kremlile laialdast kulude kokkuhoidu.
Gorbatšov väitis, et Venemaa kuulub nii ajalooliselt kui kultuuriliselt Euroopasse; lisaks kaasnesid ka majanduslikud huvid. Vene riigipea lõi kiirelt usalduslikud suhted Suurbritannia , Prantsuse ja Lääne-Saksa riigipeade ning valitsusjuhtidega. Kokkulepetest kinni pidamise ning vastastikuse usalduse võitmiseks oli vajalik jõuvõtetest loobumine Kesk-ja Ida-Euroopas. Kohe võimule asumise järgselt anti teade, et Venemaa hoiab end edaspidi sõjaliselt vaoshoitult ning sekkumatult, mis puudutab nende riikide poliitikat.
Leian, et säärane sõja lõpplahendus oli juhuste kokkulangevus. Selles olukorras, kuhu olid riigid omadega jõudnud oli see loomulik jätk. USA oli sõja vältel kasvatanud oma mõjuvõimu ning saanud juurde väärtuslikke kogemusi nii majanduslikus kui sõjalises valdkonnas. Nõukogude Liit jäi sõja lõpu poole üha enam nendes valdkondades maha. Nende valitsusmudel oli aegunud . Ma usun, et teistsugune sõja lõppemine oleks olnud säärastes tingimustes vähetõenäoline.