Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Presidendi kõne (0)

1 Hindamata
Punktid
Presidendi kõne
24. veebruaril pidas president maha kõne, mis oli suunatud Eesti rahvale. Selle kõne käigus puudutas ta mitmeid teemasid , näiteks puudutas president teemat, mis on Eestis valitsenud juba pea 7 aastat ja selleks on välismaale tööle minemine ja president ütles väga otseselt, et see on riigis ainult otsustajate süü ja see on suur kaotus.
Siinkohal olen ma täiesti nõus presidendiga, eesti rahva välismaale tööle asumine on riigiametnike süü ja siiani nad pole ka midagi selleks teinud, et seda peadata.
Veel puudutas president ka vaesuse teemat, kus ta tõi välja, et inimesed kolivad järjest rohkem linna ja me peaksime rohkem lugu pidama maainimestest. Siinkohal ma tsiteeriksin Mart Helmet: ´´Tõde, millele riigi juhtkond visalt keeldub silma vaatamast ongi see, et kakskümmend aastat hiljem elab Eestis uskumatult suur hulk inimesi vaesuses , mida nad Balti ketis seistes kuidagi ette näha ei osanud, et kakskümmend aastat hiljem joob eesti rahvas rohkem kui ilmselt kunagi varem kogu oma ajaloo jooksul, et kakskümmend aastat järjest on meie rahvus kahanenud, mitte kasvanud, et kakskümmend aastat hiljem on meil riigiametnikke, kes saavad saavad Eesti vaesust arvestades arusaamatult astronoomilist palka ja et kakskümmend viis aastat peale öölaulupidusid näeme, kuidas meie oma rahvuskaaslaste juhtimisel hävitatakse meie rahvuskultuuri, haridussüsteemi ja kogu riiki katvat avalike teenuste võrgustikku. Valitsev klikk on kõige selle juures aga nagu ära kaetatud ja oskab öelda ainult üht: Euroopa Liit, NATO .´´
Mart Helme on oma kirjutuses selgelt ära öelnud , et Eesti riigi juhtkond ei näe oma ninaesisest kaugemale ja rahvas on tänu sellele vaesuses, viletsuses ja võitlevad igapäevaselt toimetulekuga.
President rääkis oma kõnes, et me peaks rohkem üksteisest hoolima ja üksteist rohkem sallima ning siinkohal on mul mõttes järgmine mõte: Kas president ei saa aru, et kui riigis pole heaolu pole ka sallivust, inimesed ei saagi sallida kedagi, kes saab sinust rohkem palka, sõidab parema autoga ja kannab lahedamat mütsi. Inimestel ei tule pähegi võõrast inimesest hoolida, kui ta peab iga päev rasket tööd rabama ja ainuke, mis ta riigilt vastu saab on toidukaupade auto, mis käib iga kolmapäev.
Presidendi kõne läbi lugedes , ei näinud ma ühtegi lauset, mis oleks puudutanud ettevõtjaid, aga ettevõtjad ongi ju need, kes eesti elu paremaks teevad, nemad annavad ju eesti rahvale tööd ja raha, annavad eesti rahvale võimaluse ennast teostada. Töö viib edasi protsessi ehk arengut.
President oleks võinud oma kõnes olla rohkem otsekohesem ja ausam, sest need kaks asja toovadki välja tõe kõige arusaadavamal viisil.
Presidendi kõne #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jammer Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Taasiseseisvunud Eesti presidendi
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

teda härra eraõpetlaseks. Enamiku vabast ajast veetis Lennart ülikooli suurepärases raamatukogus. Samuti käis ta kuulamas õigusteaduse, psühholoogia ja hispaania keele loenguid. Et vaba aega oli küllaga, tekkis Lennartil olulisi, õpingukaaslaste meelest mõnikord kummalisigi tutvusi. üks neist oli ülikooli raamatukogu töötaja härra Weltmann. Raamatukogust sai Lennarti vaimne kodu. Lk 7 Ta võis seal kasutada vabadusi, mis tavaliselt ei tulnud kõne allagi. Weltmann oli andnud talle oma soovituse ja palunud töötajail aidata Lennartit alati, kui ta vajas või palus abi. Teine huvitav tuttav oli Vene juudist õppejõud, kelle nimi sai hiljem tuntuks kogu maailmas. See oli semiootik Juri Lotman, kes juudi päritolu tõttu ja vana hea tsaristliknõukoguliku kombe kohaselt oli sunnitud otsima tööd provintsiülikoolis. Meri ja Lotman jõudsid kohe ühele lainepikkusele. Meri valdas vene keelt ja vestlusteemadest puudu ei tulnud. Neist said

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna valitsemine
37
docx

Ühiskonna valitsemine

täidesaatva võimu juhi (President). President määrab valitsuse, ministrid annavad aru vaid Presidendile. Presidendil suured võimuvolitused koos valitsusega. (USA) Presidendil on suur vetoõigus- õigus parlamendi otsused keelustada (Venemaa) parlamentaarsed vabariigid (parlamentalismi põhimõte): Rahvas valib ainult parlamendi ja parlament kinnitab ametisse täidesaatva valitsuse. Parlament valib presidendi. Täidesaatev võim on suures sõltuvuses seadusandlikust võimust. a) Enamusvalitsus- üheparteivalitsus (50% + 1 häält parteil) b) Koalitsioonivalitsus- mitmeparteilisus segatüüp: Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Presidendil palju võimu. Parlament valib peaministri, peaminister valib riigikogu. (Prantsusmaa, Soome, Venemaa) Poliitilised ideoloogiad

Ühiskond
Politoloogia konspekt
126
doc

Politoloogia konspekt

1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut

Politoloogia
Ühiskonnaõpetus II kursusele
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil. 1) Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt. President nimetab ametisse valitsuse, tal on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi ja vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees. President võib panna seadusele veto, kuid ei või parlamenti laiali saata. Presidentaalses vabariigis luuakse soodsad eeldused võimu kontsentreerumiseks täitevvõimu kätte ­ eelkõige presidendi kätte. Kui riigis peetakse kinni konstitutsioonist, siis on valitsus väga stabiilne ja ka parlamendil on suured volitused, mida ei ole parlamentaarsetes riikides

Ühiskond
Riigiõigus
72
doc

Riigiõigus

kuidas valitsuse üldakte? Täitevvõimu hulka kuulub mitte ainult valitsus vaid ka riigipea. Täitevvõimu akte riigiõiguse allikatena leidub demokraatlikes riikides suhteliselt harva, kuid nad on riigiõiguse allikatena täiesti aktsepteeritavad, kui nende andmise õigus on riigipeale antud demokraatlikult vastu võetud konstitutsiooniga ja kui nad on antud konstitutsiooniga lubatud piires. Teoorias nimetatakse: riigipea üldakte dekreetideks - Eestis nimetatakse Vabariigi Presidendi poolt antavaid akte seadlusteks. valitsuse üldakte määrusteks - Eesti riigiõiguses ei saa valitsuse määrustel riigiõiguse allikate tähendust olla. Valitsus saab ainult seadusi täpsustada määrustega seaduste alusel. 23. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete tähendus riigiõiguses. Eesti põhiseaduse § 3 järgi on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa

Õigus
Riigiõiguse konspekt
142
doc

Riigiõiguse konspekt

Riigikogu Riigikogu valimine Riigikogu liikme volituste tekkimine, peatamine, lõpp ja tema asendamine 2 Riigikogu juhatus, fraktsioonid, komisjonid ja kantselei Riigikogu istung, istungjärgud ja täiskogu töönädal Riigikogu otsustusvõime ja hääletamisel nõutav häälteenamus Seadusandlik protseduur Riigikogus Vabariigi President V Presidendi valimine, tema volituste tekkimine, peatumine, lõppemine, presidendi asendamine Vabariigi Presidendi pädevus Seaduste väljakuulutamine ja Vabariigi Presidendi vetoõigus Vabariigi Valitsus VV koosseis, valitsuse ja selle liikmete volituste tekkim. ja lõppem., valitsuse liikmete asendam. VVle, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamine ning s.eelnõu sidumine usaldusküsimusega Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus Eestis

Riigiõigus
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta

Politoloogia
Võrdleva Poliitika kodutööd
81
docx

Võrdleva Poliitika kodutööd

Federal Judge Overturns Virginia's Same- Sex Marriage Ban. The New York Times. Retrieved from: http://www.nytimes.com/2014/02/14/us/federal-judge-overturns-virginias-same- sex-marriage-ban.html NBC News. (2014, February 16). Obama Signs Bill Raising Debt Ceiling During Golf Break in Calif. Retrieved from: http://www.nbcnews.com/news/us- news/obama-signs-bill-raising-debt-ceiling-during-golf-break-calif-n31381 Täitevvõim: president, tema võimupiirid, valitsuskabinet ning presidendi administratsioon Ameerika Ühendriikides kehtib presidentaalne süsteem. Peamised presidentalismi tunnused on järgmised: president valitakse rahva poolt kindlaks ametiajaks; president on täidesaatva võimu pea; president on riigi tähtsaim välis-ja siseasjade poliitika kujundaja ning parlamendil on võimetus presidenti tagandada (Jakobson, Kalev, Lumi, Ruutsoo, Saarts, Sootla, Toots ja Vetik, 2011, lk. 384-385). Kui parlamentaarses süsteemis on valitsuse juhiks

Politoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun