TEST - töötamine arvutiga (B) (0)

Töötamine arvutiga
Tänapäeval teevad miljonid inimesed tööd arvutitega , kuid kahjuks ei ole paljud teadlikud, kuidas õigesti arvuti ees istuda. Need, kes jällegi on teadlikud, tihtipeale ei järgi soovitusi , kuidas arvutiga töötades õigesti keha hoida.
Arvutiga töötades tuleb kindlasti jälgida, milline on sinu istumisstiil. Ergonoomiliselt õige istumine näeb välja selline, et keha on vaba, kuid sirge. Siinkohal kehtib küünarnukireegel, mis tähendab seda, et randmeliiges peab olema otse, selg ja jalad peavad olema toetatud. Ergonoomiliselt õige arvutiga töötamine eeldab, et käte asend on paralleelne põrandaga ja lisaks küünarnukireeglis nimetataud randmetele peavad sirged olema ka küünarvarred. Küünarnukid peavad aga olema 90 – 120 kraadise nurga all ning kehale lähedal. Lisaks küünarnukireeglis nimetatud jalgade toetamisele ei tohi aga unustada, et põlved peavad olema sama kõrgel kui puusad . Arvutiga töötamisel on kindlasti ka väga oluline see, et inimene teeks väikeseid puhkepause. Puhkepaus peaks ette nägema väikeseid sirutusi ja keha lõdvestavaid harjutusi.
Arvutiga töötamisel tuleks lisaks enda jälgimisele tähelepanu pöörata ka vahenditele, millega tööd tehakse. Nendeks vahenditeks on: monitor , klaviatuur, hiir , dokumendihoidja ning telefon. Monitori ideaalne kaugus inimese silmadest on 50 – 100 cm. Liiga väikese monitori korral peaks teksti kindlasti suurendama, et inimene ei koormaks oma silmi. Monitor ise peaks asetsema otse, täpselt nii, et inimese pea oleks ka otse ja sirge, mitte ette ega taha painutatud. Pikalt arvutiekraanil olevat teksti lugedes , tuleks pilk aeg-ajal mujale keerata ning silmi palju pilgutada, sest silmad kipuvad monitori jälgides vähesest pilgutamisest kuivaks minema. Lisaks kõigele sellele, peab monitor asetsema sellises kohas, et valgus ei peegelduks, sest ka see rikub silmi. Klaviatuuri koha pealt tuleks silmas pidada, et viimane tuleb paigutada endast täpselt nii kaugele, et küünarnukid jääksid keha lähedale ning küünarvarred oleksid paralleelsed põrandaga. Klaviatuuri üheks oluliseks osaks on ka randmetoestus. Kui ranne on pingutatud asendis, võib see põhjustada mediaannärvi mehaanilise vigastuse. Klaviatuuriga kõrvuti peab asetsema hiir. Kui hiir on klaviatuurist liiga kaugel, tekitab see stressi õlgadele, kuna keha on ebaloomulikus asendis. Dokumendihoidja ei tohi samuti liiga kaugel olla. Õige on, kui dokumendihoidja on samal kaugusel, kus monitor on. Tänapäeval kasutatakse koos arvutiga töö tegemiseks ka väga palju telefone. Ka telefon ei tohi olla liiga kaugel, et selleni ulatumisel ei tekiks pingeid õlgades, kätes ning kaelas. Tihti hoitakse telefoni ilma käteta. See tähendab, et telefon asetatakse õla ja kõrva vahele. Selline telefoni kasutusviis tekitab aga samuti pingeid kaelas. Kõige parem oleks, kui inimene kasutaks kõrvaklappe ja mikrofoni selle küljes, mida nimetatakse „ hands free“-ks.
Kõigile neile lisaks, on arvutiga töötamisel vaja ka lauda ning tooli. Töölaud peab olema alt piisavalt avar, et jalgadel oleks ruumi liikuda . Samuti peab töölaud pealtpoolt olema korras ja suur. Väga vale on, kui terve laud on asju täis, nii et arvuti justkui upuks kõige selle sodi sisse. Ergonoomiselt töötamiseks on vaja ka ergonoomilist tooli, mis võimaldab inimesel ise seda reguleerida. Tool peab toetama selga ning puusi ja kindlasti peaksid tal olema rattad all.
Enamikele inimestele on nende tervis väga tähtis, seega arvan, et oluline on ikkagi jälgida, kas töökoht ning kehahoid on ergonoomilised.