Kliima soojenemine kui müüt - kõne (1)

Kliima soojenemine kui müüt
Kõne
Hea publikum, austatud õppejõud. Mina olen Siim Pening ja täna sooviksin Teile kõneleda kliima soojenemise müüdist. Siinkohal mainiks kohe, et tegemist pole just eriti populaarse arvamusega – eriti nende seas, kellele see rohkem või vähem sisse toob. On ju ikkagi uhke tunne väljamõeldud probleemi müügist saadud raha eest hangitud turbotatud sportautoga mööda linna müristada.
Alustaks esimese ja ilmselt kõige statistilisema (ja seega ka igavaima) faktiga. Nimelt olla kliima soojenemise kõige suurem näitaja see, et golobaalsed temperatuurid on väga kiirelt ja ennenägematult tõusmas. Samas, kaasaegse tehnoloogiaga taevas ja mägedes sooritatud mõõtmised näitavad ainult minimaalseid kõikumisi. Maapealsed jaamad , mis näitavad 0.6 kuni 0.8 kraadilist kasvu viimase saja aasta jooksul, paikneva harilikult keset linnade kasvavaid töötusrajoone. Katastroofi ei paista isegi parima optikaga.
Paljud on kindlasti näinud erinevaid Hollywoodi B-kategooria filme kliima soojenemisega kaasnevatest koletutest üleujutustest ja hiiglaslikest jäämägedest, mis siis iga nurga peal passivad, et kellestki üle libiseda . Teise ümberlükkena võikski välja tuua fakti, et maailm pole kõikal ühesugune. Ida- ja Lääneartika võib ju kergelt soojeneda, kuid samal ajal on Artika keskosa külmemaks muutumas. Lisaks sellele on Gröönimaa ning Antartika jääkihtide paksus hetkel kasvamas ja Inda rannikul pole veepiiri tõusu täheldatud. Mõelda vaid, tuhat aastat tagasi harisid viikingid Gröönimaal põldu.
Siinkohal küsiks – Kas kõik mäletavad põhikooli päevil õpitud atmosfääri koostise graafikut ? Niisiis - Väidetavalt on kõige tõsisem kliima soojenemise põhjustaja CO2. Atmosfääris on CO2te koos teiste kasvuhoonegaasidega umbes 3%. 96% sellest on veeaur, lisaks veel teised gaasid. Seega jääb statistikute jutu järgi CO2ele umbes 0.035%. Tõsi, kasvuhoonegaasid , nagu nimigi ütlevad, on sooja kinni hoidmiseks paremad kui teised. Samas ei ole eriti tõenäoline ja ka loogiline, et 0.035% CO2te tekitab hullemat kasvuhooneefekti kui 2.9 % veeauru.
Siinkohal lõpetaksin väikese loogilise arutluskäiguga. Ütleme, et kliima siiski soojeneb, hoolimata kõikidest loogilistest vastuväidetest. Mis meil sellest? Eesti paikneb täpselt sellises kohas maailmakaardril, kus kliima soojenemine eriti suurt ohtu ei kujuta. Vee alla jäävad parimal juhul merepoolselel rannajoonele illegaalselt ehitatud suvilad. Hiinat aga, kellel on tunduvalt suurem rannajoon ja kes asub ohtlikumas kohas, sellised pisiasjad ei tundu segavat. Miks meid peaks?
Siim Pening
2012