Lõbusalt saeb inimene oksa, millel ta ise istub (0)

Lõbusalt saeb inimene oksa, millel ta ise istub      Kavuhoonegaasid, osoonikihi hõrenemine, prügireostus, õhusaaste, pagulaskriisid, saastunud  joogivesi, näljahädad, müra, jäätmete ületootlikkus. Eelnevalt loetletud probleemid mängivad  tänapäevamaailmas meeletult suurt rolli. Me kõik teame, et meie koduplaneet on tegelikult iga  päevaga sammuvõrra lähemal hävingule, kuid, kas, mida ja kui palju me teeme omaltpoolt, et  seda vältida?     Esimese  teemana  soovin  käsitleda  maailmas  laialtlevinud  probleemi  -  jäätmekäitlust.  Siinkohal  ma  ei  saa  väita,  et  igas  maailmajaos  probleemi  tõsidus  võrdväärne  teiste  maailmajagudega on, aga ku siinkohal võtta meie koduplaneeti kui ühtset tervikut ja geograafia  kõrvale  jätta, siis  on ilmselge fakt, et probleem  on tõsine. Olgugi, et aeg-ajalt  kuradme  oma  riigi  ja  selle  valitsuse  üle,  kuid  piisab  vaid  lühiajalisest  viibimisest  kuskil  arengumaades,  et  osata hinnata meie kodukoha puhast vett ja häid elutingimusi. See omakorda võiks inimestel  silmad  avada,  et  igalpool  maailmas  ei  ole  elu  nii  ilus  ja  muretu  kui  meil  siin  ning  panna  mõtlema selle üle, kas oleks võimalik sinna midagi parata. Ka meie Euroopa kultuuriruumis  oleme  andnud  oma  panuse  hiiglaslike  prügisaarte  tekkimisse.  Maailma  suurima  prügisaare  pindala võrdub umbes 3 Prantsusmaaga! See ei ole mitte kuidagi aktsepteeritav, kuid ometigi  ei mõtle me sellele iga kord, kui mingit jooki kõrrest joome või friikartuleid ühekordse kahvliga  sööme,  et  mitte  nõusid  pesta.  Kontrollimatu  plastikutarbimisega  me  lihtsalt  hävitame  oma  koduplaneeti ja seda ei mõisteta täieulatuslikus tõsiduses enne, kui Maa elukõlbmatuks hakkab  muutuma.     Teine  laialdasemlt  levinud  ja  sotsiaalmeedias  rohkem  tähelepanu  pälvinud  probleem  on  sõjatsoon Islamiriikides. Me kõik oleme kuulnud rühmitusest nimega ISIS ning nende tegudest  - ülemaailmsed terrorirünnakud, hukkamised jne. Esiteks - kogu see pidev sõjategevus hävitab  meie  populatsiooni.  Sellest  tulenevalt  on  tekkinud  ka  päris  tõsine  pagulaskriis.  Teiseks  -  kõikvõimalikud  tuumarelvad,  mille  kasutamisega  ka  Põhja-Korea  pidevalt  ähvardanud  on,  saastaksid ilmselgelt radioaktiivse kiirguse ja tuumaosakestega õhku ning on võimelised tapma  potentsiaalselt  millioneid  inimesi.  Rääkimata  valguskiirguse  ja  moraase  kahjumõjudest  inimestele. Olgugi, et läbi ajaloo on tuumarelva sõjaolukorras kasutatud vaid kahel korral, me  teame,  et  võimalusi  erinevateks  stsenaariumiteks  on  mitmeid.  Siinkohal  on  paslik  tuua  ajalooline  näide  võidurelvastumisest  -  lõppude  lõpuks  ei  võitnud  keegi  selle  kõige  eest  mingisugust suurt auhinda. Tegu on ja oli vaid ressursside ning loodusvarade ebaadekvaatse  tootmise ja kasutamisega.  


  Teemasid,  mida  süvitsi  analüüsida,  jätkuks  lõputult.  Probleeme  on  praeguses  maailmas  vaieldamatult  palju  ja  näiteid  kõigest  tuua  oleks  lihtsalt  võimatu,  kuid  puudulikust  jäätmekäitlusest  tulenevad  prügisaared  ning  pidev  sõda  ja  pagulaskriisid  on  kaks  kõige  aktuaalsemat teemat neist kõigist. Olgugi, et pean tõdema, et sõjaolukorra lahendamine ei ole  meie endi võimuses, vaid pisut mõjukamate inimeste kätes, siis võin öelda vähemalt seda, et  koduplaneedil puhtuse säilitamine ja selle eluaja pikendamise võim on küll meist igaühe endi  kätes. Muidugi on võimalus kaasa lüüa ka “Teeme ära” projektides, kuid isegi lihtne kodune  prügisorteerimine on meeletu panus Maa elukvaliteedi parandamisse ning ma lihtsalt leian, et  piisavalt paljud  ei  mõista seda  veel. Aeg teeb  oma  töö  ja  lootus  jääb, et aina  laialdaseamalt  teadlikkuse  levitamine  keskkonnateemadel  kaasab  järjest  enam  inimesi  meie  kõigi  ühisest  kodust hoolima.